Búdan toqsan jyl ilgeride dәl osy kýnderi Qazaqstan jazushylarynyng birinshi sezi ótken-tin. Sodan beri respublika qalamgerlerining úiymy janasha damu jolyna týsken elimizding tynys-tirshiligimen bite-qaynasyp, ósip-órkendep keledi. Qazaq әdebiyeti qazynasy nebir ghalamat shygharmalarmen tolyqty, jazushylarymyz týrli-týrli biyik mәrtebeli syilyqtarmen marapattaldy. Osy mereyli merekege oray biz oqyrmandarymyzgha shygharmashylyq úiym tarihynan birer syr shertetin tanymdyq material úsynbaqpyz.  

Tәuelsizdik tabaldyryghyndaghy odaq jәne biz

Biyl Qazaqstan Jazushylar odaghynyng qúrylghanyna 90 jyl tolady. Toqsan jyldyq ghúmyrynda qalamgerler úiymy respublikamyzdyng tynys-tirshiligimen tyghyz baylanysta damydy. Onyng elu jeti jyly qalam qayratkerlerin Sovettik Sosialistik Respublikalar Odaghy sovettik jazushylar odaghy degen ataumen biriktirgen  ortaq qauymdastyqta ótti. Qazaqstan Jazushylar odaghy SSRO Jazushylar odaghynyng bir bólimshesi ispetti bolatyn. Odaqtas respublikalardyng barlyghyndaghy jazushylar úiymdary ózimen iydeyalyq birtútastyqta túrghan búl qauymdastyq әlemning basqa eshbir memleketinde joq, eng bedeldi, elitalyq, dәuletti, quatty jәne barynsha iydeologiyalandyrylghan shygharmashylyq úiym edi.

Múnday qalamgerler úiymy tek bizding kommunizm elesimen ómir sýrip jatqan elimizge ghana tәn qúbylys-túghyn. 1991 jyly respublikamyz qúramynda bolghan Sovet Odaghy tarqap, memlekettik tәuelsizdik kelgende, tәuelsizdikpen birge jana qoghamdyq formasiya tabaldyryqtan attaghanda – óndiris qúraldaryna menshik týri auysty, jekemenshikting manyzy men haqy artty, qúndylyq ózgerdi. Tiyisinshe  búl jәit barsha iygilikti ýkimetten kýtetin Qazaqstan Jazushylar odaghyn,  onyng basshylaryn bir sәt kәdimgidey daghdarysqa tiregendey boldy. Búrynghy ýirenshikti, masyldyq qalypqa ýirenip qalghandyqtan, jana shartqa tez beyimdele almady. Kommunistik tәrtippen ornaghan bayaghy dәuren kózden búl-búl úshqanmen, jarylqaushy biylikke sol baghzy әdetke salyp eminumen jýrdi...

Patsha zamanyna sheginis...

Elimiz talay uaqyt otary, shet aimaghy bolghan Resey imperiyasynda jazushylardy qorghaytyn, kitabyn shygharugha, túrmysyn kóteruge jәrdemdesetin  ortalyq qúru iydeyasy Pushkin zamanynda tughan eken. Sodan «Sovremenniyk», «Otechestvennye zapiskiy», «Biblioteka dlya chteniya» sekildi  belgili basylymdardyng avtorlaryn osy mәsele kóp tolghandyrsa kerek, aqyry solardyng birlese oilasyp-jobalauymen jazarmandar 1859 jyly Ádeby qor dep atalghan bir úiymgha úiysypty. Kәsiby jazushylargha týrli qajet kómek berudi múrat etken túnghysh qoghamdyq úiym.  Alghashqy úiymdastyrushylarynyng qatarynda Nekrasov, Ostrovskiy, Turgenev, Tolstoy, Chernyshevskiy jәne basqalar (Shoqan Uәlihanov ta mýshe bolghan degen de derek bar) bolghan.

Qordyng qarjysy kitap, jurnal, gazet shygharatyn baspagerlerding erikti týrde bóletin azdaghan ýlesterinen, mýshelik jarnadan, Resey imperatorynyng jyl sayyn beretin jәrdempúlynan, jekelegen adamdardyng qosqandarynan, konsertter men sahnalyq qoyylymdardan, kórmelerden, jazushylardyng dәristerinen týsken tabystardan qúralghan.

Qor qyzmetin Belinskiyding otbasyna zeynetaqy taghayyndaudan bastapty.  Dostoevskiy, Garshiyn, Gorikiy jәne basqa da kóptegen qalamgerlerge materialdyq jәrdem berse kerek. Taras Shevchenkonyng tuysqandaryn krepostnoylyq tәueldilikten azat etuge de qol jetkizgen eken. Jer audarylghan jazushylar men ghalymdardyng taghdyryn jenildetu jayynda biylikke ótinishter týsirip túrypty. Al  1905 jyly,  Maksim Gorikiyding tútqyndaluyna oray, biylikke narazylyq aityp ashyq mәlimdeme jasaghan kórinedi. Osy Ádeby qor aqyn-jazushylardyng qúqtaryn qorghau, әleumettik jaghdaylaryna qaraylasu jaghynan patsha zamanynda tәp-tәuir júmystar atqarghan birden-bir eleuli qalamgerler birlestigi bolypty.

Revolusiyalardan keyin...

1917 jylghy revolusiyalardan song aqyn-jazushylardyng týrli úsaq toptary men úiymdary payda bolghan. Neghúrlym әigilisi – jalpy ónerding әdebiyet, teatr, muzyka, beyneleu óneri syndy әrtýrli salasynda enbek etetin shygharmashylyq adamdarynyng Proletarlyq mәdeni-aghartu úiymy (qysqasha Proletarlyq mәdeniyet, Proletarskaya kulitura, Proletkulit) edi.  Júmysshy tabyna tolyqqandy tәrbie berudi maqsat etken osy úiym Qazan tónkerisinen bir aiday búryn dýniyege kelgen-tin. Aldyna jana mәdeniyet, proletariat mәdeniyetin jasaymyz degen maqsat qoyypty. Iri qalalardyng bәrinde bólimsheleri, óz baspa organdary bolghan. Biraq iydeyalyq qatelikteri ýshin 20-shy jyldardyng basynda Leninning synyna úshyrady. Sol jyldarda sharua jazushylarynyng odaghy, proletar jazushylarynyng assosiasiyasy, futurister úiymy, týrli basqa birlestikter úiysqan eken. Bolishevikter partiyasy solardy zerttep-bile kele, shygharmashyl kýshterdi óz qaramaghyna alugha bet búrdy.

1925 jyly RK(b)P Ortalyq Komiyteti «Partiyanyng kórkem әdebiyet salasyndaghy sayasaty turaly» qarar shygharyp, týrli toptar men aghymdardyng erkin jarysqa týsuine bolatynyn, onday shygharmashylyq bәsekening tek proletar iydeologiyasy negizinde jasaluy kerektigin aitty. Sol jyly Resey proletar jazushylarynyng assosiasiyasy qúryldy. Osy ýlgimen 1926 jyly bizde de (Sovettik Qazaq Respublikasynda) «Qazaq proletar jazushylar assosiasiyasy» boy kótergen.

1928 jyly proletar jazushylarynyng býkilodaqtyq birinshi  sezi boldy. Sol sezd últtyq respublikalardaghy barlyq proletar assosiasiyalaryn Býkilodaqtyq proletar jazushylary assosiasiyalarynyng birlestigine (VOAPP) biriktirdi, al onyng basynda Resey  proletar jazushylary assosiasiyasy (RAPP) túrdy. RAPP eldegi júmysshy tabynyng shygharmashyl kýshterining bәrin biriktirip, intelliygensiya men sharualardan shyqqan jazushylardy kommunistik dýniyetanym ruhynda tәrbiyeleytin úiym, ol býkil әdeby ýderisti bastap alyp jýruge tiyis dep sanaldy.

Alayda RAPP is jýzinde Proletkulitting múrageri bolyp shyqty, tipti onyng túrpayy-sosiologiyalyq nigilistik  ynghaylaryn odan әri kýsheyte týsti. Ózin proletar jazushylarynyng úiymy ghana emes, partiyanyng әdebiyettegi birden-bir ókili retinde kórsetti. Óz baghytyna qarsy shyqqandardy partiyagha qarsylyqqa balady. Baspasóz organdaryn әkimshilik jolmen proletar jazushylaryna alyp berudi,  jurnaldar men jinaqtardan «jolbiykelerdi» quyp shyghudy talap etti.

«Qazaq proletar jazushylarynyng assosiasiyasy» úiymynyng da (KazAPP, QazPJA) búl baghytty belsene qoldaghany belgili. Ortalyqta qalamgerlerding ózge úiymdary da júmys istep, sezderin ótkizip jatty. Al qazaq elinde «bayshyldar, alashshyldar» men «jolbiykelerdi» sybap, QazPJA jeke-dara dәuirledi. Maghjan Júmabaev bas bolghan keybir belgili alashtyq aqyn-jazushylardyng «Alqa» túghyrnamasyn jasap, baghdarlamasy  jayynda ózara pikir almasqany mәlim, biraq sodan aspady, iydeya dәrejesinde qaldy. Úiym retinde qúrylmady, ashyq júmys istegen joq, repressiyanyng 1929 jylghy alghashqy tolqynynda «Alash isimen» birge túnshyqtyryldy.

Ortaq odaq qúru

1932  jylghy 23 sәuirde BK(b)P Ortalyq Komiyteti «Ádebiyet-kórkemóner úiymdaryn qayta qúru turaly» qauly qabyldady. Onda VOAPP pen RAPP-ty joy, әdebiy-kórkem úiymdardy týbegeyli qayta qúru, sovet ókimetining platformasyn qoldaytyn jazushylardyng bәrin Sovettik jazushylar odaghyna biriktiru mәselesi tújyrymdaldy. Osyghan sәikes qauly sol 1932  jylghy 9 mamyrda Qazaq respublikasynyng ólkelik partiya komiytetinen de shyqty.  Qazaqstannyng Sovettik jazushylar odaghyn qúrugha tiyis úiymdastyru komiyteti belgilendi, basyna aqyn Iliyas Jansýgirov taghayyndaldy.

Alghashqy sezd Mәskeude de, bizde de sodan eki jyl ótkende, 1934 jyly (mausymda – Almatyda, tamyzda – Mәskeude) bir-aq shaqyryldy.

Ádeby qordyng sovet dәuirindegi jana tynysy

Osy 1934 jyly SSRO Halyq Komissarlary Kenesi «SSRO Ádeby qory turaly» qauly alyp, Qazan tónkerisinen beri kәsipodaqtar janynda eleusiz kýn keship kele jatqan Ádeby qorgha sovettik túrpatta janasha tynys berdi.  SSRO Ádeby qory qúryldy. Onyng aqshalay qarajattarynyng negizgi kózi kórkem әdebiyet baspalary men jurnaldar redaksiyalarynan jәne sahna-konsert mekemelerinen bólinetin qarjy bolady dep kórsetildi.

1935 jyly SSRO Halkomkenesi derbes zandy túlgha retinde SSRO Ádeby qorynyng Jarghysyn bekitti. Sol jyly Qazaqstan Halkomkenesi de respublikadaghy derbes zandy túlgha sanatymen SSRO Ádeby qory Qazaq bólimshesining Erejesin bekitti.

SSRO Ádeby qory Qazaqstan jazushylaryna әleumettik-túrmystyq kómek kórsetuge bólgen qarajattyng bәri (shygharmashylyq jәrdempúldar, jana shygharma jazu ýshin nesiye, shygharmashylyq issaparlar, enbekke uaqytsha jaramsyz bolghandargha jәrdempúldar, shygharmashylyq ýiler men sanatoriylerge jenildik jasalatyn joldamalar, sonday-aq qalamgerlerding túrghyn ýilerinin, shygharmashylyq ýiining kýrdeli qúrylystaryn qarjylandyru, tt.)  osy Qazaq bólimshesi arqyly týsip túrdy.

Ózgeris kezeninde

Sovettik kezende Qazaqstan Jazushylar odaghy respublika budjetinen qarjylandyrylatyn. Qayta qúru jyldary ony budjet tarapynan qarjylandyru kólemi kýrt kemidi de, tәuelsizdikting alghashqy jylynda mýldem dogharyldy.

SSRO Ádeby qory Qayta qúru sayasaty auqymynda ótken Plenumynda barlyq bólimshelerine, sonyng ishinde ózining Almatydaghy Qazaq bólimshesine de sharuashylyq esepke  kóshu jóninde tapsyrma bergen-di. Alayda búl tónirekte qazaq jazushylar úiymy eshtene istey qoymady. Belgilengen bir jyl merzimnen keyin Ádeby qordyng Qazaq bólimshesin Mәskeu tarapynan qarjylandyru da birjola toqtady.

Budjetten týsim qatty kemigendikten, qalamgerler ýshin tabys týsirip túrady degen oimen, Qazaqstan Jazushylar odaghy ózi ornalasqan ghimarattyng jartysyn jәne  SSRO Ádeby qory Qazaq bólimshesining (Qazaqstan Ádeby qorynyn) qaramaghyndaghy Shygharmashylyq ýidi ainalasyndaghy baghymen qosa jana zamangha oray payda bolghan is adamdary firmasynyng basqaruyna berdi.

Kóp úzamay múnyng qate qadam ekeni belgili boldy. Firmashylardyng Odaq mýddesine jauap bermeytin is-әreketterin kórgen,  Shygharmashylyq ýide demalyp, júmys isteuden qalghan qalamgerler qatty narazylyq kórsetti. Narazylyqtyng әdildigin úqqanmen, Shygharmashylyq ýy jóninde firmamen jasalghan kelisimshartty qayta kelissóz jýrgizu jolymen búzugha, sóitip ghimarattardy basqarudy búrynghy  qalpyna keltiruge Jazushylar odaghynyng әleueti jetpedi. Sonda mәseleni sheshu ýshin Shygharmashylyq ýiding negizgi qojayyny sotqa jýginuge mәjbýr boldy.

Uaqyt talabyna beyimdelu

Osy jerde myna jәitti eske týsire ketu lәzim. Tәuelsizdikke deyin  Qazaqstan Jazushylar odaghynyng óz Jarghysy bolghan joq, barsha odaqtas respublikalardaghy úiymdar sekildi, ol da SSRO Jazushylar odaghynyng Jarghysymen júmys istegen-di. Qazaqstan Jazushylar odaghy Tәuelsizdik jariyalanghannan keyin óz Jarghysyn qabyldap, tiyisti tirkeuden ótti. SSRO Ádeby qorynyng Qazaq bólimshesi de Qazaqstan Ádeby qory retinde qayta qúrylyp,  ózining derbes Jarghysyn tirketti. Memlekettik tәuelsizdigimizding alghashqy jylynda osylay jazushylardyng bir-birinen tәuelsiz, zang aldynda teng qúqyqty eki úiymy dýniyege kelgen-tin.

SSRO Ádeby qory Qazaq bólimshesining zandy múrageri retinde, Qazaqstan Ádeby qory kózge úryp túrghan qatelikti dúrystau jolynda әrekettendi – óz balansyndaghy, Jazushylar odaghy kónergen partiyalyq tәrtippen ózin qojayyny sanap, syrtynan zansyz iyelengen de, firmashylardyng paydalanuyna berip jibergen Shygharmashylyq ýidi qaytaryp alu ýshin kýresti. Úzaq  sottasty, aqyry firma men Jazushylar odaghy arasyndaghy kelisimshart zansyz dep tanylyp, Shygharmashylyq ýy Ádeby qorgha qaytaryldy.

Sodan keyin Ádeby qor men Jazushylar odaghy arasynda Qyzmettestik jayynda kelisimshart jasaldy. Odaq – shygharmashylyq jәne qoghamdyq-sayasy mәselelermen, Qor – sharuashylyqpen shúghyldanady, Odaq júmysyn materialdyq túrghyda qamsyzdandyru isimen jәne әleumettik, qúqyqtyq mәselelermen ainalysady dep kelisildi. Odaq pen Qordyng yntymaqtasa qyzmet atqaruyn tek atalghan Qyzmettestik jayyndaghy kelisimshart qana emes, Ádeby qor tóraghasy Jazushylar odaghy hatshylarynyng biri bolghandyqtan, úiymdyq túrghydaghy birligi de qamtamasyz etuge tiyis-túghyn.

Sol Kelisimshart negizinde ýkimetting tiyisti sheshimi shygharylyp, Jazushylar odaghy ghimaratyn da (Ádebiyetshiler ýiin tiyimdi paydalanudy jolgha qoy ýshin) Ádeby qor óz balansyna aldy.

Odaq ghimaratyna baylanysty Jazushylar odaghy men Firma arasyndaghy kelisimshart 1996 jyly qalalyq prokuraturanyng aralasuymen búzyldy.

Endi tek firmany ghimarattan mәjbýrleu jolymen shygharyp jiberu ghana qalghan.

Keri tónkeris әreketteri

Alayda, ókinishke qaray, qalamgerlerding kópshiligi sol tústa, tәuelsizdikting tabaldyryghynda, respublikamyzdyng jana sapagha bet alghandaghy bekem ústanar qúndylyqtaryn – shyn mәnindegi demokratiya men qúqyqtyq qogham ornatudy kózdegen úrandaryn – tereng týsinbedi. Olar búlardyng birinshi kezekte ózderining – qoghamnyng aldynghy qatarly ziyalylary sanatyndaghy jazushylardyng qauymdastyghyna qatysty bolugha tiyistigin úqpaghan-dy. Birqatary astyrtyn týrde firmagha jәrdemdesip jýrdi, ony Ádeby qordyng «zansyz úiym» ekenin kórsetetin týrli mәlimettermen qamtamasyz etti, sonday әreketterding saldarynan Ádeby qor óz qúqtary men ústanymdaryn jariyaly týrde naqtylaghan Tótenshe sezd ótkizip, qayta tirkeuden ótti de, sotty sәtimen jalghastyryp, qalamgerler mýddesin qorghap shygha aldy.

Búl orayda eshkimning de aty-jónin ataudy qosh kórmedik, óitkeni múnday jaghday qoghamdyq qúrylystaghy qalamgerlerding kópshiligi kýtpegen kýrt ózgeris saldarynan tuyndaghan edi. Odan beri otyz shaqty jyl ótti, az uaqyt emes, әri biraz qalamger ómirden ótip ketti.  Oylanghan kisige sol kezdegi ózgeriske say janalyqty úghudaghy qalamgerler arasynda oryn alghan oy ala-qúlalyghyn aiqyn saralap, keshirimmen qaraugha, úiymymyzdyng tauarihynda oryn alghan kelensizdikterding sebep-saldaryn keleshekte kezdesui yqtimal qily týsinispeushilikterding aldyn alu maqsatynda ajyratyp qaraugha әbden bolady.

Jazushylardyng 1996 jylghy kezekti sezinde odaqqa jana basshylyq keldi de, zandy belinen basa otyryp, Ádeby qordy joymen shúghyldandy. Jana basshylyqtyng qúqyqtyq túrghyda sauatsyzdyq tanytuy saldarynan, biylikting týrli buynyndaghy týrli lobbisterining arqasynda, zandy qalauynsha búrmalaghan sheshimmen Ádeby qordy joqqa shygharyp tyndy. Esesine, Jazushylar odaghy men Firma arasyndaghy kelisimshartty búzghan Ádeby qor sahnadan ketirilgennen keyin, yaghny jana basshylyqtyng qúqyqtyq túrghyda sauatsyzdyq tanytuy saldarynan eki úiym – Odaq pen Firma arasyndaghy shart janghyryp, firma qaytadan kýshine kirdi. Endi Odaqqa ghimarat pen Shygharmashylyq ýidi qaytaryp alu ýshin Firmamen sottasugha tura keldi.

Odaqtyng jana basshylyghy jazushylar úiymynyng basty oryntaghynan airylmaudyng astyrtyn tehnologiyasyn qapysyz mengergen bop shyqty. 1996 jyldan 2014 jylgha deyin, yaghny on segiz jyl boyy ózgermegen sol jana basshylyqtyng týsindiruine qaraghanda, Odaq bar asyl uaqytyn Firmamen on shaqty jyl boyy sottasyp ótkizgen siyaqty. Biraq onyng sebebin ózining kezinde zandylyqpen sanaspauynan (yaghny jazushylardyng birin biri tolyqtyratyn eki qoghamdyq úiymy zaman talabyna say úiysqanyn úqpauynan, sóitip, eki úiym – Ádeby qor men Jazushylar odaghy – arasyndaghy Qyzmettestik kelisimshartty moyyndamay, Ádeby qordy zansyz týrde jonynan) emes, ózderinen búrynghy basshylyqtan kórdi. Qyzyghy, beldi degen jazushylar da solay oilady – «tarap kete jazdaghan odaqty» (búl – eshqashan oryn almaghan, jana basshylyqtyng óz bedelin arttyru maqsatynda oilap tauyp, jalaulata taratqan ótirigi!) qúddy osy basshylyq «saqtap qalghan» degen jalghan tújyrymgha qúlay sendi...

Shyntuaytynda, naghyz «әttegen-aylar» – isti bolghan aqyn-jazushylargha qúqyqtyq kómek kórsetuding ornyna, jetim qaldyru, tipti mýshelikten shygharyp tastau, odaq isine syn aitqandardy týrli shygharmashylyq delegasiyalar qúramyna, basqa da manyzdy is-sharalargha jolatpaudy, odaqtyq basylymdargha tuyndylaryn jariyalatpaudy kózdeytin «qara tizimge jazyp» qoy, eng bastysy, әdeby ýderistegi elimizding býgini men ertenine paydaly baghyttardy ajyratyp kórsetuge qauqarsyzdyq tanytu, kýndelikti ómirde qoghamdyq belsendi pozisiyasymen  tanylghan qalamgerlerdi bótensu, tt. kemistikter osy jasandy «qaharmandyqtyn» tasasynda qala berdi...

Býgingi tirshilik

Odan beri de on shaqty jyl óte shyqty ghoy, qazir úiymdyq qúrylys mәselelerindegi qighashtyqtar úmytylghan. Ádeby qordy kerek qylyp jatqan eshkim joq, óitkeni qazirgi tanda kómek qolyn sozatyn qily demeushiler bar, biylik buyndary da odaqqa ong kózben qaraydy. Býginde negizinen shygharmashylyq mәseleleri kýn tәrtibinde. Tiyisinshe, kónil kónshitetin jaqsy izdenister barshylyq.

Kezinde qoghamymyzdyng tynys-tirshiligine jazushylardyng tym beytarap qaraghany haqynda bir kisi birde osy joldar avtoryna bazyna aityp edi.  Ár shaqtaghy eldi elendetken oqighalargha, Janaózen tragediyasyna,  Euraziyalyq odaqqa kiru syndy tәuelsizdikke qater tóndirgen sharagha, tt. sonday eleuli mәselelerge qatysty jazushylarymyzdyng ýnsiz qaluy qalay degen. Olardy ziyaly deymiz, biraq sol ziyalylardan qazaqqa kelip jatqan payda az, búl nelikten degen. Men óz әlimshe jauap berdim, jekelegen syny ýn kótergender, tipti «qazaqstandyq últ» úrany dýrkiregende, jerdi satugha qatty qúlshynys tughanda sonyna búqarany ertip,  biylikting nazaryn audarghandar bolghanyn aittym. Degenmen shyn ziyalylar qatary bayqalmaghanyn moyyndadym.

Jalpy, últ ziyalysy sanalu ýshin jәy ghana jazushy, jәy ghana oqymysty bolu jetkiliksiz ghoy. Esimi әlemge mәshhýr jalpytýrkilik ardaqty últ qayratkeri Mústafa Shoqay aiqyndap ketkendey, eger jazghyshtyng bәrin, oqyghannyng bәrin últ ziyalysy qataryna qosa bersek – qatelesemiz, últ ziyalylary dep belgili bir múrat-maqsattardyng sonynda jýrgen jәne óz halqynyng jan-jaqty damuyna qaltqysyz qyzmet ete alatyndardy ghana atau jón. Yaghny әrbir taghdyrly sәtterde búghyp qalmay, el mýddesin kózdeytin kózqarasyn bildirip jýretin jazushylardy últtyq ziyalylar dep bilu kerek. Ondaylar az emes, biraq dauystary estilmeytin. Dauystary estilmegendikten, solardan «qazaqqa kelip jatqan payda az» desetin-di.

Oylap qarasaq, olardyng dauystarynyng tiyisti dengeyde estilmeu sebebi – qauym bolyp, yaghny jazushylardyng resmy tirkelgen óz zandy úiymy Jazushylar odaghy atynan újymdasyp ýn qata almauynda jatqan-tyn. Ziyalylar qauymy retinde Jazushylar odaghy dauys kóterse – jeke ziyalynyng shyryldaghanynan әldeqayda aibatty estilip, ýni alysqa jeter edi deytinbiz. Ókinishke qaray, ondaygha sol qauym kóp jaghdayda qúlyqsyzdyq kórsetken-tin. Ony moyyndaugha tura keletin. Sondyqtan kinәni jekelegen jazushygha emes, bar jazushyny úiystyryp otyrghan, alayda újymdyq Búhar jyrau bola almaghan Jazushylar odaghyna artudy jón kórushi edik.

Búl rette de qazir jaghday kóp týzelgen. Kýni keshegi tabighattyng su tasqyny syndy auyr synaghyna Odaq apatty aimaqtargha kómek kórsetu jóninen arnayy ýndeu jariyalady, qalamgerlerdi ortaq mýddege biriktirip, úiystyra aldy.

Biz osy jazbamyzda tәuelsizdikting bastapqy jyldarynda tek shygharmashylyq odaghymyzdaghy bilip te, bilmey de  jasalghan úiymdyq qúrylymgha qatysty ózgerister jayyn ghana sóz ettik. Búl, sóz joq, qalamgerlerding býgingi buynyna úiym bastan keshken jәitterden bolashaq ýshin sabaq bolugha túratyn oqighalardyng biri.

Al qazir jazushylar óz qauymdastyghynyng toqsan jyldyq mereyli datasyna Odaqtyng uaqyt talabyna jauap bere alatynyna kәmil senetin kónil-kýimen bettep kele jatyr.

Beybit Qoyshybaev,  

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty.

Abai.kz