Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Aqmyltyq 2295 2 pikir 1 Shilde, 2024 saghat 16:06

Búl – naghyz jauapsyzdyq emes pe, әkim myrza?

Kollaj suretteri turkystan.kz jәne primeminister.kz sayttarynan alyndy

Almaty oblysynyng әkimi Marat SÚLTANGhAZIYEVTING nazaryna!

Preziydent Qasym-Jomart Toqaev «Jana Qazaqstan: janaru men janghyru joly» atty Qazaqstan halqyna Joldauynda búqaralyq aqparat qúraldarynyng bәsekege qabilettiligin arttyru jәne azamattyq qogham instituttarynyng rólin nyghaytu jóninde asa manyzdy mindetterdi aiqyndap berdi: «Búqaralyq aqparat qúraldary bәsekege qabiletti jәne erkin boluy kerek. Búl qaghidat qazir kez-kelgen órkeniyetti el ýshin airyqsha manyzdy. Otandyq aqparat qúraldarynyng Qazaqstanda, ónirde jәne әlemde bolyp jatqan ýderister turaly óz kózqarasy bolugha tiyis. Elimizding aqparattyq qauipsizdigi, tipti iydeologiyalyq derbestigi osyghan tikeley baylanysty. Memleket ashyq aqparattyq kenistik pen súranysqa ie әri pәrmendi aqparat qúraldaryn qúrugha airyqsha nazar audarady. Búqaralyq aqparat qúraldary biylik pen halyqtyng arasyndaghy tiyimdi baylanys arnasy bola otyryp, eldegi qordalanghan mәselelerdi kótere alady jәne kóteruge mindetti. Biraq, múny joghary azamattyq jauapkershilikpen jasau kerek» – dep, otandyq BAQ, olardaghy iydeologiyalyq maydannyng alghy shebinde jýrgen jurnalister armiyasynyng on myndaghan sarbazy elimizding janaruy men janghyruy jolynda qalay qyzmet etui qajettigin aiqyndap berdi.

Alayda jergilikti jerlerde búl jauapty tapsyrma, memleket mýddesi túrghysynan asa manyzdy mindet óz dengeyinde oryndalyp jatqan joq. Mysaly, oblys ekige bólinip, 95 jyldyq tarihy bar Almaty oblysy qayta shanyraq kótergen song әkimdik qúryltayshy bolyp «Alatau arayy» gazeti ashyldy. Men osy gazetting Talghar audanyndaghy menshikti tilshisimin. Al asqar Alataudy jaghalay ornalasqan búl audan – halqynyng sany, ekonomikalyq әleueti, turistik tartymdylyghy, sporttyq keshenderdin, demalys oryndarynyng kóptigi túrghysynan aimaqtaghy irgeli aumaqtyng biri. Qazirgi kezde audanda 21 iri jәne orta, 75 shaghyn ónerkәsip kәsiporyndary bar, olarda 8 mynnan astam adam júmys isteydi. Búl kәsiporyndar tamaq, qúrylys, metall ónimderi, júmys jәne toqyma kiyimderi, plastmass ónimder, kitaptar, jurnaldar shygharady, jalpy ónim kólemi 90 mlrd tengege juyqtap qaldy. Sonday-aq ýlkendi-kishili 36 turistik nysan bar. Auyl sharuashylyghy, ónerkәsip, mәdeniyet, óner, sportty aitpaghannyng ózinde audannyng qoghamdyq ómirinde týrli janalyqtar men oqighalar bolyp jatady. Audandyq, ónirlik, oblystyq, respublikalyq merzimdi basylymdar men elektrondy aqparat qúraldarynyng ókilderi sol oqighalardan habar dayyndap, jergilikti jerdegi ózekti mәselelerdi kóteru arqyly qyzmettik mindetterin atqara otyryp, olardyng únamdy sheshiluine, Memleket basshysy, Ýkimet, oblys әkimi jýktegen mindetterding uaqtyly jәne nәtiyjeli atqaryluyna ózderining azamattyq ýlesterin qosqysy keledi. Ókinishke qaray, kóp jaghdayda osy izgi niyetting oryndaluy óte qiyn. Sebebi audan әkimdigindegi ishki sayasat jәne әleumettik mәselelerge jauapty basshylar men mamandardyn, tipti basqa da memlekettik mekemeler jetekshilerining BAQ ókilderi, әsirese gazet tilshilerimen qarym-qatynasy óte tómen. Olar kóbinese jurnalister súraghan mәlimetterdi aitugha, qoyghan súraqtarymyzgha jauap beruge selqos qarap, jurnalistermen jýre sóilesedi. Audan әkimining baspasóz hatshysy jii auysady, olar tilshilerge baspasóz bayanyn dayyndap bermek týgil qashan, qay jerde qanday is-shara ótetinin de habarlamaydy. Jedel súhbatty bylay qoyghanda, memlekettik mekeme basshylarynan azyn-aulaq mәlimet aludyng ózi qiyn. Al jeke menshik mekemeler men kәsiporyn basshylary qúqyqtyq dәrejesin algha tartyp, kәsiporyn aumaghyna kirgizbeydi de. Qalasa sizben sóilesip, qalamasa: «Búl – jekening iyeligindegi mekeme, biz súhbat, mәlimet beruge mindetti emespiz» dep túrpayy týrde shygharyp salady.

Biz, әriptesim – «Ogny Alatau» gazetining tilshisi Fatima Erjanova ekeumiz birneshe kәsiporynda osynday jaghdaygha tap boldyq. Kezinde býkil Kenes Odaghyna aty shyqqan, býginde jekening qolyndaghy «Almaty» asyl túqymdy mal zauyty» auylsharuashylyq óndiristik kooperatiyvine kóktemgi dala júmystary jóninde maqala jazamyz dep ýsh ret baryp, birde-bir mәlimet ala almay, aqyr sonynda atqarushy diyrektoryna elimizding BAQ turaly zang tәrtibin aitugha tura keldi. Búl ghoy – únamdy reportaj dayyndaymyz dep barghandaghy ahual, eger mәsele kóteremiz, syn maqala dayyndaymyz dep barsaq qanday jaghdaygha týser edik?

Al audanda syn maqalagha súranyp túrghan mәseleler jeterlik. Múndaghy jemqorlyq, memlekettik tәrtipting tómendigi, qazyna qarjysyn talan-taraj etu, jeke túrghyn ýy salu ýshin jer telimin beru, sapasyz qúrylys nysandary, jol qúrylysy, ondaghy kózboyaushylyq, mektep ashanasynda balalardyng astan ulanuy, júmyssyzdyq – taghysyn-taghy týitkilder az emes. Songhy 10-15 jyldyng kóleminde audannyng birneshe әkimi men olardyng tórt-bes orynbasary, jer bólimining basshylary, auyl әkimderi jemqorlyq, basqa da zanbúzushylyqtary ýshin qylmystyq jauapkershilikke tartylghanynyng ózi nege túrady? Qazir de týiini tarqatylmaghan týitkil óte kóp.

Mysaly, Besaghash auylynda jylda birneshe ret topyraq kóshkini bolyp túrady. Onyng basty sebebi – kezinde tau bókterlerinde jer telimderi jeke ýy salu ýshin zansyz berilgen. Oblys әkimi qúzyrly úiymdargha búl jaghdaydy tekseruge tapsyrma bergenimen, onyng qalay jýrip jatqany belgisiz. Halyq osylardyng bәri sheshilgenin, aiyptylar tiyisti jazagha tartylghanyn qalaydy. Jurnalisterden osy mәseleler jóninde jazudy talap etedi. Únamdy maqala jazamyz dep barghandaghy estigenimiz anau, eger búl taqyryptardy qauzaytyn bolsaq kim bizge mәlimet berip, aqiqattyng ashyluyna yqpal etedi?

Jaraydy, sharuashylyq – jeke menshik nysany delik, biraq ol mekeme memleketting zandaryna baghynbay ma? Bir qyzyghy, basshylar da, qosshylar da jogharydan deputat, ministr, oblys әkimi, blogerler ne tekseru kelse aldaryna týsip, qúrday jorghalaydy. Al iydeologiyalyq júmys, gazet-jurnaldardy nasihattau, olargha jazyludy úiymdastyrugha kelgende «eshkimdi mәjýrlep jazdyra almaymyz» degendi algha tartyp, ortaq iske nemqúrayly qaraydy. Sonda saylau, senbilik ótkizuge, joghary shen-shekpendilerdi kýtip alugha, qajetti-qajetsiz jinalystargha qatysugha shaqyrugha bolady da, memleketting sayasatyn, Preziydentting pәrmenderin, Ýkimet pen oblys әkimderining tapsyrmalary men últtyq baghdarlamalardy nasihattaytyn, olardyng oryndaluyn qadaghalaytyn, adamdar ruhany azyq alatyn, ónegeli úrpaq tәrbiyeleuge qyzmet etetin baspasózge jazylugha shaqyrugha bolmay ma? Mәjbýrlemey-aq qoysyn, biraq onyng últty biriktiretin, ekonomikany, memleketti nyghaytatyn quatty iydeologiyalyq qúral ekenin aityp, sanaly týrde jazylatynday júmys jýrgizuge bolady ghoy!

Óz basym, ótken jyly jeltoqsan aiynyng basynda Talghar audanyndaghy Terenqara auylynda ornalasqan «Segiz kól» demalys ortalyghynda auyl enbekkerlerining kәsiby merekesi – Auyl sharuashylyghy qyzmetkerleri kýninde oblystyng agrarlyq saladaghy enbek mausymy qorytyndylanyp, ýzdikter marapattalghan jiynda býkil oblys basshylyghy aldynda auyl, audan basshylarynan janadan ashylghan gazetke jazyluda qoldau kórsetulerin ótindim. Odan bólek, audan әkimining iydeologiyalyq júmystargha jauapty orynbasary Aybek Bidaevtyng qabyldauynda, ol ótkizgen audandaghy barlyq mektepter men kolledjderdin, balabaqshalardyng diyrektorlary qatysqan ýlken jiynda da osy mәseleni kóterip, yqpal etulerin súradym. Soghan qaramastan shiyrek millionnan astam halqy bar býkil Talghar audany boyynsha respublikalyq «Egemen Qazaqstan», oblystyq «Alatau arayy», «Ogny Alatau» gazetterine jazylghan oqyrmandardyng sany halqy odan eki-ýsh ese az Kegen, Narynqol, Panfilov audandarynan 10-15 ese kem, bar-joghy 70-80 danadan aspaydy. Sonda otandyq merzimdi basylymdar ýgit-nasihat jәne úiymdastyru qúraly retindegi óz qyzmeti men Memleket basshysy jýktegen mindetterdi qalay atqarady? Búl – audan basshylary, ishki sayasat, әleumettik mәseleler, búqaralyq is-sharalar jónindegi jauapty qyzmetkerler Qazaqstan Preziydenti jýrgizip jatqan reformalargha, sonyng ishinde iydeologiyalyq derbestik mәselelerine selqos qarap otyrghan naghyz jauapsyzdyq, tipti astyrtyn qarsylyq emes pe?

Osy oilarymyzdy aityp, bir top jurnalist – «Egemen Qazaqstan» respublikalyq gazetining menshikti tilshisi Úlbosyn Isabek, «Zamandas» ónirlik gazetining bas redaktory Gýlbaram Quanyshәliyeva, «Alatau júldyzy» audandyq gazetining bas redaktory Sәule Qúrmantaeva, «Ogny Alatau» oblystyq gazetining menshikti tilshisi Fatima Erjanova jәne men qantar aiynda Talghar audanynyng әkimi Tanat Aydarbekovting atyna onyng orynbasarlary, memlekettik mekemelerding basshylary bizding ótinishterimizge jýre qarap, mardymdy jauap bermeytin jaghdaylar kezdesetinin, osyghan oray, arnayy qabyldap, aitar úsynys-tilekterimiz ben ótinishterimizdi tyndauyn ótinip hat ta jazdyq. Ol Elektrondy ýkimetting eGov.kz portalynda tirkeldi degen resmy habarlama da aldyq. Eki aidan song bir jiynda әkimmen kezdesip qalyp, búl jayynda auyzsha da aittyq. Biraq әli kýnge eshqanday jauap joq! Biz 40 jyldyq tәjiriybesi bar ardager jurnalispiz. Qyzmetke jana kirisken jas әriptesterimiz qaytpek sonda?!

«Egemen Qazaqstan» gazetinde әriptesimiz, belgili jurnalist Talghat Batyrhannyng «Nómirding nýktesi» aidarymen jariyalanghan: «Býginde bedeldi mekeme bitkenning bәrinde baspasóz qyzmeti bar. Biraq sondaghy әriptesterimiz negizgi mindetterin bilmeytin bolsa kerek. Qabyldau bólmesin alynbas qamalgha ainaldyrghan jylmandaghan kómekshi jigitter men qylmyndaghan hatshy qyzdargha qosylyp alyp bastyqtaryn qoghammen baylanystyrmau ýshin baryn salyp baghady. Ásirese joghary lauazym iyelerimen tikeley tildesu mýmkin emes. Baspasóz hatshysy bar, basqasy bar, óitip-býitip әzirlegen «syrttay» súhbattyng astyna qol qoyghanyndy qanaghat tútasyn. Jurnalisterdi jolatpaudyng astarynda qanday syr jatyr? Álde әkim-qaralar ózderining dengeylerin kórsetip aludan seskene me eken?» – degen pikiri Almaty oblysyndaghy iydeologiya salasyndaghy ahualdy dóp basqanday.

Klassik jazushy Ghabit Mýsirepov kezinde: «Qay jerde bolsyn halyqtyng mún-múqtajyna qúlaq aspaghan adam ol azamat emes. Ol – halyqtyng birinshi jauy» – degen eken.

Al Preziydent Qasym-Jomart Toqaev: «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket tújyrymdamasy azamattardyng talap-tilekterine, ótinishterine jedel jәne tiyimdi jauap berui tiyis. Jana Qazaqstan qúru ýshin әrbir azamattyng pikirin eskeru kerek. Túrghyndar tarapynan kóterilgen birde-bir mәsele nazardan tys qalmaydy», – dedi. Memleket basshysy sonday-aq býkil týrki júrtshylyghynyng ruhany astanasy sanalatyn Atyrauda ótken Últtyq qúryltaydyng III otyrysynda: «Shyn mәninde ozyq oily últ boludyng eng tóte joly – kitap oqu. Sondyqtan kitap oqu mәdeniyetin qoghamda barynsha ornyqtyruymyz kerek» – degen mindet qoydy.

Osyghan oray «Alatau arayy» basylymynda «Gazet oqu – mәdeniyetting tóresi» atty maqala jariyalandy. Rayymbek audanyndaghy Tekes auylynyng túrghyndary Preziydentting «Oqityn últ» bastamasyn tәuelsiz elimizding bilim kókjiyegin keneytip, ruhany qúraldarmen meylinshe qamtyp, әsirese, jastar arasynda gazet-jurnal, kitap oqudyng qúndylyghyn arttyru dep týsinetindikterin aityp, «Alatau arayy», «Ogny Alatau» gazetterine auyl bolyp jazylu arqyly «Oqityn otbasy» chellendjin bastap, Almaty oblysynyng túrghyndaryna qarata Ýndeu qabyldady. Sóitip, atalghan gazetterge úiymshyldyqpen jazylu, sol arqyly gazet oqu mәdeniyetin qalyptastyrugha shaqyrdy. Ony ile-shala Jambyl audanyndaghy Tanbalytas auylynyng túrghyndary qoldady. Endi oblystaghy aqparat qúraldarynyng basyn biriktirip otyrghan «Ólke tynysy» JShS-ning jana basshylyghy men bas redaktorlar basqa auyldar men audandarda da osynday qyzyqty kezdesuler men pikir almasular úiymdastyryp, halyqpen tikeley qarym-qatynas ornatyp, úsynys-tilekterin, tolghandyratyn mәselelerdi tikeley talqylau úiymdastyrmaqshy. Tek jogharyda aitylghanday, әkim-qaralar dengeylerin, bet-beynesin kórsetip aludan seskenip, qashqalaqtamasa bolghany.

Jogharyda aitqanymyzday, búl mәsele elimizding kóp ónirine ortaq ekeni dausyz. Demek búghan elimizding jauapty oryndary da beyjay qaramaghany jón. Al Almaty oblysynyng әkimdigi ózekti mәseleni airyqsha nazargha alady dep ýmittenemiz.

Qútmaghambet Qonysbay,

Mәdeniyet qayratkeri

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1537
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3318
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6032