Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3155 0 pikir 21 Mamyr, 2009 saghat 08:29

Oralhan Bókey mektebining tóbesinen su aghyp túr...

Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynyng dýmpuimen osydan birneshe jyl búryn Glubokoe audanynyng ortalyghy Glubokoe selosynda qazaq orta mektebi ashylyp, oghan qazaqtyng kórnekti jazushysy Oralhan Bókeyding aty berilgen edi. Ol kezde deni orys halqynyng ókilderinen túratyn audan ortalyghynda qazaq mektebining ashyluy janalyq bolghany anyq. Al shyntuaytyna kelgende, 240 oryndyq atalmysh mektep búrynghy balabaqsha ghimaratyna qosymsha jay qosylyp salynghan bolatyn. Aytar auyzgha ghana bolmasa búl ghimarattyng «mektep» degen aty ghana bar. Oblystyng ontýstik audandarynan sol jyldary japatarmaghay kóship, kóbisi osy audannyng auyl-selolaryna qonystanghan qarakóz aghayyndardyng «qazaq mektebi ashylsa» degen tilegin qanaghattandyrghan týrleri. Mektep sodan beri balalardy oqytyp jatqanymen, ony memlekettik komissiya kelip qabyldap almaghan, tipti onyng qúrylysy da ayaqtalmaghan. Búl jaghdaydy búryn osy audannyng әkimi bolghan qazirgi senator Sergey Plotnikov, odan keyin audandy basqaryp, keyin oblys әkimining orynbasary qyzmetinen respublika júrtshylyghyna mәlim aiqay-shumen ketken Dәuren Beysembaev biledi. Biraq olardan mektepting qúrylysyn ayaqtatu orayynda keyin eshqanday kómek bolmaghan.

Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynyng dýmpuimen osydan birneshe jyl búryn Glubokoe audanynyng ortalyghy Glubokoe selosynda qazaq orta mektebi ashylyp, oghan qazaqtyng kórnekti jazushysy Oralhan Bókeyding aty berilgen edi. Ol kezde deni orys halqynyng ókilderinen túratyn audan ortalyghynda qazaq mektebining ashyluy janalyq bolghany anyq. Al shyntuaytyna kelgende, 240 oryndyq atalmysh mektep búrynghy balabaqsha ghimaratyna qosymsha jay qosylyp salynghan bolatyn. Aytar auyzgha ghana bolmasa búl ghimarattyng «mektep» degen aty ghana bar. Oblystyng ontýstik audandarynan sol jyldary japatarmaghay kóship, kóbisi osy audannyng auyl-selolaryna qonystanghan qarakóz aghayyndardyng «qazaq mektebi ashylsa» degen tilegin qanaghattandyrghan týrleri. Mektep sodan beri balalardy oqytyp jatqanymen, ony memlekettik komissiya kelip qabyldap almaghan, tipti onyng qúrylysy da ayaqtalmaghan. Búl jaghdaydy búryn osy audannyng әkimi bolghan qazirgi senator Sergey Plotnikov, odan keyin audandy basqaryp, keyin oblys әkimining orynbasary qyzmetinen respublika júrtshylyghyna mәlim aiqay-shumen ketken Dәuren Beysembaev biledi. Biraq olardan mektepting qúrylysyn ayaqtatu orayynda keyin eshqanday kómek bolmaghan.
Oblystyng Tarbaghatay, Marqakól, Kýrshim, Zaysan sekildi qazaqtar kóp qonystanghan ónirlerinen, Qytaydan, Mongholiyadan, Ђzbekstannan qonys audaryp kelgen oralmandar barghan sayyn kóbeyip, býgingi kýni atalmysh mektepting oqushylary eki esege tayau ósip, mektepte 407 bala oqyp jatyr. Oqushylardyng 25-30 payyzy audan ortalyghynyng ózinde túrady, qalghan balalar audannyng basqa auyldarynda qazaq mektebi bolmaghandyqtan, osynda kelip oqidy.
«Núrly kósh» baghdarlamasyna sәikes osy audangha Mongholiya men Qytaydan taghy da 350 otbasy kóshirilip әkelingeli otyr. Ár ýide ýsh-tórt, әitpese bes-alty baladan bar. Sonda orys tilin bilmeytin olar qayda baryp oqymaq? «Sheteldegi qandastarymyzdy kóshirip әkelgen dúrys qoy, degenmen ertengi kýni olar qayda túrady, qayda júmys isteydi, olardyng balalary oqityn qazaq mektebi bar ma?» degen saualdardy oilastyryp, osy mәselelerdi sheship alghan dúrys emes pe. Áytpese atamekenim, babamnyng kindik qany tamghan jer dep kóship kelgen qanshama otbasynyng jaghdayy kelmey, ózderi júmys tappay, balalary oqityn mektep bolmay keri kóship ketken jaghdaylary da bolghan.
Osydan on shaqty jyl búryn «osyghan da tәube» dep esigin ashqan qazaq mektebi bala sany kóbeygendikten, endi tarshylyq etip otyr. Sondyqtan Oralhan Bókey atyndaghy qazaq orta mektebining jana oqu jylynda kishkentay qarakóz býldirshinderdi birinshi synypqa qabyldaugha mýmkindigi joq. 1972 jyly salynghan internattyng tóbesinen su aghyp túr.
Byltyr ghana osy mektepting jylu jýiesin jóndeuge 1 million 400 myng tenge qarajat bólingen. Biraq júmysty jýrgizgen úiym eski qúbyr, eski batareyalardy ornatyp, júmys bitti dep tayyp otyrghan. «Mynau nege búlay?» degen eshkim bolmaghan.
Synyp-kabiynetterining jetkiliksizdiginen mektepting keybir mýlikteri dalada, janbyrdyng astynda jatyr. Olardy kirgizip saqtaugha qoyatyn qoyma da joq. Úl balalardy enbekke baulu sabaghyn jýrgizetin oqu sheberhanalary joq, qúrap-súrap alghan stanoktar júmys istemeydi. Qyzdardy is tiguge, kiyim pishuge jәne basqa mamandyqtargha ýiretetin eshqanday qúral-jabdyq, әrtýrli is-sharalardy ótkizetin mәjilis zaly da joq. Múnda balalar konsertter qoyghanda foyege shymyldyq qúryp әure bolyp jýrgenderi. Ђrt sóndirushiler «mynau órt qauipsizdigi talaptaryna qayshy keledi» dep, shymyldyqtaryn aldyryp tastaydy eken.
Sport alany da salynbaghan. Mektepting ózi sayda ornalasqan. Kezinde audan әkimdigi әpergen «Gazeli» avtomobiyli de qoyatyn garaj joqtyqtan dalada túr.
Kanalizasiya qúdyqtary alan-ashyq jatyr. Onyng qaqpaqtary qayda ketkeni belgisiz. Jaman aitpay, jaqsy joq, oinap jýrip balalar qúlap ketip, mert bolsa, oghan kim jauap beredi? Kezinde «qazaq mektebin ashtyq» dep joghary jaqqa bayandap, sonysymen abyroy-bedel alyp, oblys әkimining orynbasarlyghyna kóterilip, qazir senatorlyq qyzmette otyrghan Sergey Plotnikov pa, basqa ma?
Osy kemshilikterding barlyghy byltyr qazan aiynda Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining ókilderi kelgende, oblys әkimi Berdibek Saparbaev qyzmetke taghayyndalyp, audan aktiyvimen kezdesu ótkizgende aitylghan eken. Biraq әzir jana mektep salamyz degen sóz eshkimining auzynan shyqpaghan. Eger jaqsy ghimarat salynyp, paydalanugha berilse, mektepting pedagogikalyq újymy óz isin biletin adamdar. Qazirgi bilim sapasy 60 payyzdy kórsetip otyr. Mektepte alty interaktivtik taqta ornatylghan.
Demeushiler esebinen 1-4-synyp oqushylary tegin tamaqtandyrylyp keledi. Sol sekildi oralman otbasylardyng balalaryna da tamaq tegin. Mektep diyrektory balalardyng as mәzirin, tamaq sapasyn kýn sayyn ózi tekserip túrady.
Mektep oqushylary Últtyq birynghay testileuge qatysqan kezde de jaqsy kórsetkishterge jetude. Shyghys Qazaqstan memlekettik tehnikalyq uniyversiytetindegi testileuge qatysqan oqushylardyng alghan ortasha baly – 70. Biyl mektepting 1-synybynda 23 bala oqysa, 24 oqushy 11-synypty bitirgeli otyr. Jeteui – oralman otbasylardyng balalary. Sóz reti kelgen song aita keteyik, balalardyng 30-35 payyzy – oralman balalar. Jәne de Qytaydan qonys audaryp kelgen otbasylardyng balalary qazaq tilin jaqsy bilmeydi eken. Jana oqu jylynda bala- baqshagha 50 bala keledi, eger dúrys jaghday tughyzylsa, orys otbasylary da balalaryn qazaq mektebine beruge talpynyp otyr.
Mektep oqushylary Óskemendegi qazaq-týrik liyseyinde oblystyng týkpir-týkpirinen kelip oqyp jatqan óz qúrby-qúrdastaryna jasalghan jaghday turaly estip, auyzdarynyng suy qúridy. Olar da ken, jaryq synyp bólmelerin, neshe týrli qazirgi zamanghy aspaptargha toly kabiynetterdi aitpaghanda, әdemi mәjilis zaldary, oqu sheberhanalary, jýzu basseyni, sport zaldary, kitaphanalary, yaghny kerek-jaraqtyng bәri bar. Glubokoelik qazaq balalary bizding solardan qay jerimiz kem dep oilaghanda, kózderi múngha tolady. Oqushylargha barlyq jaghday jasalghan jerde júmysta nәtiyje de bar: qazaq-týrik liyseyining balalary oblysta spartakiada, olimpiadalarda eshqashan aldyna qara salyp kórgen emes. Tipti respublikalyq, halyqaralyq jarystarda jýlde salyp jýr. Osydan jergilikti últ, yaghny qazaq halqy nege ýlgi almaydy? Últtyng erteni – qarakózder. Endeshe, solardyng el qatarly bilim men tәrbie aluyna nege jaghday jasalmaydy? Mektep diyrektory Sәule Dosqaliyeva osy mәseleni aityp, tabaldyryq tozdyryp jýr.
Últtyng bolashaghyna degen qamqorlyq pen qoldau tek sóz jýzinde ghana qalmau kerek. Kómekke zәru bolyp otyrghan mektep újymy men oqushylardyng janayqayyna әkim-qaralar qúlaq asuy tiyis.

Mira BERIKBOLOVA Shyghys Qazaqstan oblysy
«Ayqyn» gazeti 19 mamyr 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522