«Óner aldy - qyzyl til» dep tilding qúdiretin erekshe baghalaytyn halqymyz aqyny men sheshenin, dualy auyzymen últtyq, eldik mәselelerdi sheshken kósemderin qashanda ardaq tútqan. Sóz óneri – jýrekti tolqytyp, aqyldy tarazylap, til qisynyn qiilastyryp, oidy boyauyn qandyra órnektep jetkizetin úly óner.

Ot tildi, oraq auyzdy  danyshpan babalarymyz ónerding osy týrine erekshe den qoyyp, auyz әdebiyetining san aluan týrlerimen keleshek úrpaqqa tereng tәrbie berip, tektilik tizginin ústatty. Sondyqtan da bizder ýshin búl ónerding qasiyeti tym erekshe.  Qazaqtyng auyz әdebiyetinde kólemi shaghyn, qúrylymy júp-júmyr, shymyr bolyp, az sózben kóp nәrseni aita biluge beyimdeytin janrdyng biri - júmbaq. Júmbaq dýnie jýzi halyqtary әdebiyetining kópshiliginde bar bolghandyqtan Aristoteli «Júmbaq – jaqsy jymdasqan metafora» dep anyqtama bergen. Qazaq halqy júmbaqty adamdardyng bilim dengeyin, parasatyn anghartatyn ýlken óner dep baghalaghan. Sondyqtan jar tandaghan jastar, aqyndar, el ishindegi sheshen, bi, danagói, qadirmendi adamdar bir-birine júmbaq joldap, aqyl-oy synasyp, bilim-tanym salystyrghan.  Baghzy dәuirlerde ainaladaghy óktem kýshterden saqtanghandyqtan, ózara shartty sózdermen, astarly tirkestermen tildesken.

Júmbaqtyng әuelgi tegi tyiym sózdermen tórkindes bolsa,  keyingi damu barysynda týrlenip týrli sózjúmbaqtar men sóztizbelerge úlasty. Adamnyn oy-órisin, alghyrlyghyn, bilimin synau maqsatynda naqty bir zat nemese qúbylysty túspaldap sipattaytyn shaghyn әdeby janr sóz ónerinde siyrep, jenil-jelpi, mәn-maghynasyz oiyn týrlerine ainalghany ókinishti. Qúraluy óte úqyptylyqty, jan-jaqty bilimdilik pen sauattylyqty talap etetin búl óner qazaq әdebiyetinde kýni býginge deyin tasada qalyp keledi. Alghashqy sózjúmbaqty  Niu-Yorkqa qonys audarghan jurnalist Artur Uinn 32 sózden qúrap, 1913 jyly «Niu-York uorld» gazetine jibergen eken.Uinning ónertabysy nelikten ekeni belgisiz әiteuir otandastaryna únamapty. Sóz óneri salasynda nazardan tys qalyp kele jatqan kýrdeli janr gazet- jurnaldyng qúndy dәuirinde de tek songhy betterinde, jariyalanumen ghana shekteletin. Kәzirgi tanda Sózjúmbaq, sóztizbe, tizbe sóz, sansóz degender jeke basylymdarda ghana jaryq kóredi. Auyz әdebiyetining jauhary júmbaqtar men janyltpash, maqal-mәtelderdi tek bala baqsha men bastauysh synyp oqushylaryna ghana arnalghan dep úghatyndar sózjúmbaqtyng syryn týsine almay kelemiz.

Osynday kýrdeli sóz óneri salasyn sonau 1950-shi jyldardyng ayaghynan bastap, kók sholaqqa minip, qoy izin shandatqan bala kýninen-aq sózjúmbaq qúrastyryp audandyq, auyldyq gazetterge shygharyp elge tanylghan Zaysandyq Qaliybek Altybaev búl kýnde seksenning sengirine shyghypty.  Jasynan Sauyr tauynyng eteginde qoy baghyp, әdebiyetting týr-týrin oqyghan siyrek sózjúmbaqshy óz ólkesinde mәdeni, sayasy qyzmetter atqara jýrip, óleke tanyp, shejire mengerdi. Jasaghan sózjúmbaqtary bir kitap bolyp jinaqtalghanda Almatydaghy joghary lauazymdy bir joldasyna aparypty. «Sening Abay taqyrybyndaghy syzbandy múnda eshkim tyndamaydy. Ol ýshin myqty bir Abaytanushy pikir jazu kerek» dep qaytarghan eken. Sol joldasynyng kenesimen Semeydegi Abay muzeyining diyrektory Tóken Ibragimovke jolyghugha sәti týsipti. Búl 1995 jyldar bolatyn.  Úly aqynnyng 150 jyldyghyna dayyndalyp jatqan tústa Tóken agha bәrimizdi jinap: «Abay shygharmashylyghy men ómirinen sózjúmbaq qúrap bir kitap jinaqtaghan Qaliybek Altybaev degen myqty bar. Osynda әdebiy-kezdesu keshi ótedi. Ghajap adam» dep tanystyrghan.  Qaliybek aghany sodan bastap jaqsy bildim. «Sózjúmbaq», «Tizbe sóz», «San sóz», «Matau sóz» oqyp jýremin. Árqaysysy bir kitapting jýgin kóterip túrghan  shimayly, tik, kóldenen, búryshtama sózder men san sózderdi janylmay qúrap shyghu ekining birining qolynan kele bermeytin ghajap óner.  Ártýrli joldarmen qúralghan dayyn sózjúmbaqtar men matau sózderdi sheshuding ózi onay emes.  Keybirining jauabyn tabu ýshin sol taqyryptaghy kitaptardy qaraysyn, izdenesin. Keyde birneshe kýn  san soqtagha týsip zorgha ayaqtaysyn. Sonda Qaliybek aghanyng osynsha san sózderdi sanasyna saqtap, týrli jolmen adaspay, ainytpay qúrap shyqqany zor qabilet, este saqtaudyng myqty ýlgisi.

Qazaqtyng qay aqynyn alsaq ta Abaygha eliktemey, odan baghdar, nәr almay ótpegen. Barynsha sabyrly, tózimdi, aqyldy, úqypty, ana tilin jaqsy mengergen, úiymdastyrushylyq qabileti joghary Qaliybek agha  30-gha tarta enbekting avtory eken. Ókinishtisi siyrek sózjúmbaqshynyng birde-bir jinaghy memlekettik baspadan jariyalanbapty.

Júmbaq – tanym qúraly, este saqtau qabiletin shynyqtyrushy. Jasynan tang alakeuimnen bidaydyng masaghyn tere jýrip, jartas jaghalap, shyng basyna órmelep, qoy, qozy baghyp ósken Qaliybek agha dala danyshpandarynyng júmbaghyn sheshe jýrip, ómirding júmbaghyn erte týsinip ósti.  Sóz kestelep mashyqtanghan ol týrli jaghdaylardan naqysh bolar órnekter taba bildi. Júmbaq nysanasyna ainalghan baylamdar men ómirding barsha qúbylystaryn taqyryp etip toqydy. Sóz kestesine aspan әlemi, tabighat qúbylystary, jer, hayuanattar, qústar, jәndikter, adam, ýy jabdyqtary, kiyim-keshek, tamaq-susyn, ydys-ayaq, óner, sharuashylyq, is-qúraldary, jol, qatynas, tehnika, oqu-bilim, oiyn-sauyq, әn-kýi, uaqyt, din, t.b. bәrin órnektedi.

Qaliybek Altybaevting sóz suretterining tildik órnekterinde әdebiyet, mәdeniyet, halyqtyng tarihiy-qoghamdyq ómirindegi, túrmys-tirshiligindegi ózgeshelikterdi tanytatyn, solardan tuyndaghan naqysh-órnekter, auystyrular óte mol. Ana tilin jattyqtyrugha, sózik qordy molaytugha  úiytqy tanymdyq tirek sózder aluan týrli. Olar san-sanaly tabighat qúbylystaryna, túrmys pen sharuashylyq, әdet-ghúryp, qoghamdyq qatynastargha baylanysty kestelenip otyrady.

Mәselen, Abaydyng ómiri men shygharmashylyghyna arnalghan sózjúmbaqtarda «Úly aqynnyng shygharmalary», «ata-tegi», «ósken ortasy», «tuysqandyq ainalasy», «әn múrasy» «zamandastary» t.b. tórt tomdyq «Abay joly» romanynan sýzip alyp, shaghyn tor kózderge ornyn tauyp syighyza bilu asa sheberlikti qajet etetin tiyanaqty enbek. Sóz kesteleuding ereksheligi tek júmbaqtyng jauaby ghana emes, onymen qatar mәtinning este saqtaluyna әser etedi. Júmbaqtar my shynyqtyru, oilau qabiletin arttyru, til ýirenude birden-bir kómekshi qúral. Ásirese olar mektepke deyingi balalargha til ýiretude, súraq qoya biluge, oiyn jinaqtap sóileuge  ózekti sala. Qazirgi uaqytta júmbaq qazaq әdebiyettanu ghylymynyng arnauly nysany retinde zerttelude. Sonymen birge júmbaqtardaghy dәstýrli taqyryptardyng arnasy oqu-bilim, ghylym men tehnika damuyna baylanysty tolyghyp keledi. Osy maqsatta Qaliybek Altybaevtyng enbekteri oqu oryndary men mektep, balabaqshalarda tiyimdi qolgha alynsa, biz kóre alatyn qogham damuynyng manyzdy kezenderining birine ainalar edi.

Auyz әdebiyetining ejelden qalyptasqan tanymdyq ýlgisi – júmbaq jasyryp jәne onyng sheshimin aitu balanyng aqyl-iyesin damytady, dúrys sóileuge, oiyn jinaqtaugha jattyqtyrady. Ár nәrsening sebebin izdestirip tabugha ýiretedi, balanyng zeyinin, yqylasyn arttyrady.  Júmbaqtar qúpiyasy balany qyzyqtyryp, әserlendire týsedi, sheshimin aitqyzugha  mәjbýr etedi. Balanyng da, ýlkenning de  úshqyr oiyn iske, әreketke qaray baulidy. Oy sanasynyng qyzmet etuine serpin beredi.

Qaliybek Altybaevtyng әrtýrli taqyryptarda jasaghan sózjúmbaqtaryn oqu oryndarynda qoldanyp, týrli  oyyn tehnologiyasymen qatar jana leksikalyq taqyrypty mengertude jәne jattyqtyru júmystaryna  qoldansa últtyq qúndylyqqa qosylghan qomaqty ýles bolar edi. Qazaq tilin jetik bilmeytinder molayyp túrghan zamanda qazaq tilin ýiretude sózjúmbaqtardy  qoldanudyng manyzy zor. Balalardyng jas erekshelikterine qaray jinaqtap, týrli sóz kestelerin qoldanu arqasynda ýirengen sózder balalardyng esinde qalyp, jadynda saqtalady. Dýniyetanu qabiletin damytyp, tapqyrlaqqa baulidy. Ásirese, kórneki-beyneli oilaudy qalyptastyrugha, paydaly, ónegeli oiyn týrlerine ýlken mýmkindik tughyzady.  Balalardyng zattar turaly ana tilindegi bilimin bekitedi, qazaqtyng úly túlghalarynyng ómiri men shygharmashylyghymen tanysady, sózding maghynasyn dúrys birneshe tilde esterine saqtaydy. Mektep balalaryna tәn qalyptasqan sózdik qor eriksiz jadynda qalady.

Qysqasy Qaliybek Altybaevtyng sheberligimen qúrylghan tanymdyq sózjúmbaqtar zaman talabyna say jas buynnyng aqyl-oyyn damytugha baghyttalghan asyl múra.

Almahan Múhametqaliqyzy,

Abaytanushy, aqyn QR Jazushylar Odaghynyng mýshesi

Abai.kz