Keyde maqalany jazayyn dep jazbaysyn. Baspasózde jariyalanyp jatqan keybir qisynsyz, kereghar pikirlerding ózi súranyp, seni soghan mәjbirlep otyrghan son, eriksiz qolyna qalam alasyn. Ýstelge jayghasyp alyp, endi jazugha kirise bergende, «Osynym dúrys pa? Dúrys bolghan kýnning ózinde, ózine-ózing jau tauyp almaysyng ba?..» degen sekildi san súraq sanandy shymshylaydy. Shynymen de, sau basyma saqina tilep, qayteyin deysin. Biraq ishki búlqynys, janyna shydas bermeydi. Sodan nar tәuekelge minesing de, dodagha kirip ketesin...

Jaqynda, dәlirek aitqanda, respublikalyq «Ýsh qonyr» (№08, 02 nauryz 2011 j.) gazetinde Ábdesh Dayyrbaevtyng «Qytay jadygerleri janymyzdy jaulap jatyr» degen maqalasy jariyalanypty. Kóp oqyrmannyng biri bolyp búl maqalany men de oqyp shyqtym. Biraq, maqala meni ilandyra almady. Keybir keltirilgen dәlelder  shek baspaydy, tipti, keybiri kýlkimdi keltirdi.

Atalmysh maqala «Ataqty Qarakerey Týbek aqyn jady auruynan ólgen eken. Sol aitpaqshy, qazir býkil qazaq halqyn qytay jadygerlerining jәdigóilik әreketteri jaulap barady» dep bastalady. Sonda Qarakerey Týbek aqyndy kim jadylady? Ol qalay óldi? «Jadylau» baqsy-balger, moldanyng ghana qolynan  kelmeushi me edi? Esinizde bolsyn, ruhany baylyqtan adam balasy jadylanyp ólmeydi. Eger onyng niyeti jaman, pighyly basqa bolsa azghyndatady. Sizdin: «Biz Múhtarhan Orazbaygha ókpelep jýrgende, onyng sonynan ile-shala Zeynolla Sәnik degen shyqty. Sóitsek, qazaqtan qytay, qytaydan qazaq jasaytyn «siqyrshylar» kóp eken» degeninizdi qalay týsinemiz? Siz sonda: «Qytay jadygerlerining jәdigóilik әreketteri qaptap ketti» dep Múhtarhan Orazbaydyng Libaydy «qazaq» dep barshagha jar salghanyn, ne bolmasa Zeynolla Sәnikting M.Orazbaymen bir pikirde bolyp, senator Ómirbek Baygeldige hat jazghany, ne bolmasa Ýrimjining manyndaghy Boghada kólining jaghasana qytaymen birlesip Qabanbay batyrdyng mýsinin ornatqany ýshin be?! Joq, «Gomindannyng ólkelik ókimetinde júmys atqarghan Kәrim Ákirәmy aghamyz: «Libay aqyny Elibay dep atau kerek. Býgingi qazaq memleketining ejelgi Ýisin handyghynyng jalghasy retinde qabyldap, qazaq memlekettigining 2500 jyldyghyn toylau kerek» dep jýrip, Almatygha kelip qaytys bolghandyghy» ýshin «qazaqtan qytay, qytaydan qazaq jasaytyn «siqyrshylar» kóbeyip ketken be?! Eger siz aitqanday shyn mәninde últ jasaytyn  «siqyrshylyq» qasiyet olarda bar bolsa, Qazaqstannyng halqyn týgel «qazaq jasap» alghan bolar edik-au!? Olay bolu mýmkin emes qoy.

Siz jәne «Qazir Qytaydyng qylday sayasatyna jadylanyp jabysyp, basy ainalyp, auzy ashylyp qalghandar Qazaqstanda qaptap jýr» deysiz. Qaptap jýrgender kim? M.Orazbay, Z.Sәnik jәne D.Mәsimhanúly ma deyin desek, biraq siz olardy «siqyrshylardyn» qataryna qosyp jiberipsiz. Joq, osy siqyrshylargha senip, basy ainalyp, auzy ashylyp jýrgender Ábdimәlik Nysanbaev, Túrsynbek Kәkishev pen Ómirbek Baygeldiyin be? Bar bolghany Z.Sәniktin: «Men 1980 jyldary jana Qytayda «Batys óniri aqyndary» dep atalatyn 70-ten artyq aqynnyng jyryn qazaqshagha audarghan edim. Búlardyng arasynda qanly aqyny Búqtym, qypshaq aqyny Saryn, qarlúq aqyny Neyjan, t.b. bar edi» dep senator Ó.Baygeldinge hat jazghandyghy ýshin, ne bolmasa: «Múralar neni aitady» jinaghymnan Túrsynbek Kәkishev aghamyz tóte jazudan kirillisiyagha týsirip, ózining joghary oqu oryndaryna arnalghan «Qazaq әdebiyetining ejelgi tarihy» atty eki tomdyq oqulyghyna engizgen eken» degeni ýshin «basy ainalyp», «auzy ashylghandar» bolyp ketken be? Sol sebepten be, sizdin: «Mәssaghan, bezgeldek! Múqhtarhandy jalghyz Libay – Elibayynan shoshynyp shulasyp jýrsek, Zeynolla Sәnik pen Túrsynbek Kәkishov on neshe Libaydi – qytay aqynynan qazaq etip, joghary oqu oryndarynyng oqulyqtaryna engizip te tastapty. Al múnymen qanshama qazaq studentterining miy ulandy – qytaylandy desenizshi?!» – dep súnqyldaysyz. Odan siz qoryqpanyz, tәuelsiz elding sanaly úlandary eshqashan hanzu bolyp ketpeydi. Libay bastaghan on neshe qytay aqynnyng qazaqshalanghan ólenderin oqyghany ýshin studenterding «miy ulandy – qytaylanady» deseniz aqylgha simaydy.

Eger Qytaytanushylar janaghy siz aitqan on neshe aqyndy shyn mәninde «qytay aqyndary arasynan tegi qazaq bolghan aqyndardy dәl tanyp» ózimizge qaytaryp «oralman» jasay alsa, onda núr ýstine núr bolmay ma? Biraq bolary bolyp, boyauy sinip ketkenderdi qaytaru mýmkin emes shyghar... Alayda Z.Sәniktin: «Libay aqyn turaly talasty zertteu 1960 jyldary Shanhayda shyghatyn «Uynhúibau» әdebiyet gazetinde kóterilgen bolatyn. Aqyry olar «Libay – batys ónir adamy, Orta Aziyalyq týrki әuletinen» degenge tiyanaqtady» degenin qalay biz joqqa shygharamyz.

Á.Dayyrbaev aghamyz: «Zeynolla Sәnik degen kim?» dep súraq qoyady da, oghan «Zeynolla – Qytay Halyq Respublikasy Jazushylar odaghynyng mýshesi, qytay tili men әdebmetining mamany, audarmashy, Qabanbay tanushy. Qabdesh Júmadilovtyng bauyry», – dep ózi jauap beredi. Z.Sәnik Qytay Jazushylar odaghynyng mýshesi, Qabanbay tanyushy, tipti Qamdesh Júmadilovting bauyry bolsa, onda túrghan ne bar? Qabdeshting kәsibin, ataghyn siz tanystyryp jatpasanyz da, bylayghy jýrt ol kisini jaqsy biledi emespe. Al, qayta ainalyp kep: «Zinolla – hanzu tanushy, Qabanbay tanushy» degeniniz qay saqqanynyz. Osynyng aldynda ghana Zinolla turaly tolyq qandy anyqtama berdiniz ghoy. Ony qaytalaudyng qajeti qansha? «Múhtarhan – Libay tanushy, hanzu qayratkeri» degeniniz de negizsiz aita salghan sóz sekildi. Múhtarhan Libay tanushy bolsa bolghan shyghar, Biraq «hanzu qayratkeri» degen ataqty oghan kim bere saldy eken?!

«Búl ýsheui de Naymannyng balasy, Qytaydyng Tarbaghatay aimaghy, Dórbiljin deytin audannan. Bireuleri qytaylardy ashyq maqtaydy, endi bireuleri ótirik dattaydy» depsiz. Qabdesh, Zeynolla, Múhtarhan ýsheui de Naymannyng balasy bolsa – olar bir rulas tuys, qazaqtyng balasy bolsa – olar qandas bauyr, adamnyng balasy bolsa – olar tanys-bilis, joro-joldas bolghany ghoy. Eger jerles bolsa, tipten jaqyn bolghan eken. Qytaydy «ashyq maqtasa» da, «ótirik dattasa da» odan birdeme ózgere me?!

«Bir kezde qyrghyzdardy qynaday qyrghan batyr atamyz Qarakerey Qabanbay  Abylaydyng bas saudageri bolyp, Ýrimjige jylqysyn aidap baryp, qytaygha ótkizip, olardyng bergen torghyn-torqasyn Abylaygha әkelip berip otyrghan ghoy» degeninizdi qalay týsinsek eken? Sonda, Qabanbay qyrghyzdardy qynaday qyrghany ýshin kinәli me? Al qyrghyzdar qazaqtyng songhy hany Kenesarynyng basyn kesip alghanyn maqtanyshpen aityp, jazyp ta jýrgen joq pa?! Biz Qabanbaydy búryn qol basshy, halyq batyry retinde jaqsy bilsek te, onyng elaralyq ýlken saudager, deplomat ekenin qalay bilmey qalghanbyz? Búl biz ýshin ýlken maqtanysh qoy. Al «Áne, sol Ýrimjide, Boghda tauy, Boghda kólining jaghasynda Zeynolla men qytaylar batyrdyng mýsinin ornatypty» degeniniz jaghymdy janalyq eken. Eger Z.Sәnik aghamyz hanzulardy Qabanbaydyng mýsinin túrghyzugha kóndirgeni ýshin, biz  ol kisini maqtan tútuymyz kerek qoy. Qytay jerinde Qabanbay babamyzdyng mýsini túrudan artyq ne bar.

«Al Qabdesh Qazaqstanda Qabanbaydyng alyp mýsinderin jeti jerge ornatypty» degeniniz jol bolsyn! Qazaqstannyng 14 oblysy men 5 qalasyna batyrdyng mýsinin túrghyzsa da kóptik etpeydi. Ne ýshin ony Naymandar ghana ardaqtap, han kóteriui kerek?! Sondyqtan biz Qabanbay ghana emes, tarihta ótken barlyq batyr babalarymyzdy býkil el bolyp, halyq bolyp ardaqtaugha mindettimiz.

Siz jәne: «Qabekeng býkil Qazaqstan boyynsha «Qabanbay qorynyn» preziydenti, Qarakerey kәsipkerlerining tóraghasy, Qarakerey tarihshylarynyng kósemi... Biraq osynyng bәrin ol ýndemey otyryp «basqarady» deysiz. Qazir Qazaqstanda ne kóp – qoghamdyq qor kóp. Q.Júmadilovting qoghamdyq qordyng preziydenti bola ma, kósemi bola ma, tóraghasy bola ma, onda elding ne sharuasy bar?! Qazaqta «ýndemegen, ýidey pәleden qútylady» degen sóz bar. Q.Júmadilovting birneshe qordy «ýiinde ýndemey otyryp» basqaruy, onyng aqsaqaldyghyn bildirse kerek. Aqsaqalyn qúrmettegen, ardaqtaghan, qariyasyna baghynghan tekti halyqtyng úrpaghymyz ghoy.

Al endi Dýken Mәsimhanúly Ábdimәlik Nysanbaevtyng «Eki myng jyldyng dala jyry» atty kitapqa Kegmener ýlge úly degen aqynnyng ólenin qazaqshalaghan ýshin aiypty ma?!  Arheolog, tarihshy Saghyntay Súnghatay:  «Týrki tarihynda Kemener ýlgi úly degen aqyn bolghan emes. Búl – týrik dep (shyndyghy kóne úighyr dep) qoldan jasalghan aqyn. Qytay ghalymdary sayasat ýshin oilap tapqan. Osy ótirikting antologiyagha enip ketui – sýiekke tanba» dep gәpiripti. Qytay ghalymdary qanday ailamen oilap tapsa da, ony (Kegmener ýlgi úlyn) kezinde Qytay tarihyna «týrki aqyny» dep jazyp qaldyrghan bolsa, onda ony D.Mәsimhanúly «Eki myng jyldyng dala jyryna»  kirgizip azamattyq tanytypty. Dýkennen basqa bireu bolsa da, osylay istegen bolar edi. Oghan bola «sýiekke tanba týsirdi» dep aspan ainalyp jerge týskendey attandaudyng qajeti shamaly. Men Á.Dayyrbaev kóldeneng tartqan S.Súnghataydyng respublikalyq «Qazaqstan» gazetinde jaryalanghan «Bizding Qytay tanushylar ghylymdy nege bylghaydy» degen maqalasyn kórgen de, oqyghan da emespin. Avtordyng ózi: «Bizding Qytay tanushylar ghylymdy nege bylghaydy», – dep ózi aitqanday, birinshi bolyp ghylymdy bylghap jýrgender Qytay ghalymdary emes pe? Múny S.Súnghataydyng ózi de: «1971 jyly Pekindegi memlekettik Gugyng múrajayynda... Shynjannyng Charqylyq audanyndaghy kóne Miran qalasynyng júrtynan (Lobnor manayy) qytay arheologtary (Shynjang tarih mýzeyining qyzmetkerleri) 1959 jyly tauyp alghan degen daqpyrtpen eki paraq qytaysha «qoljazba» túnghysh ret elge kórsetiledi» dep moyyndap otyrghan joq pa?! Qazaqta «Su basynan túnyidy» degen naqyl sóz bar. Sodyqtan múny aldymen (qoldan kelse) Qytaydyng tarihynan bastap túnytuymyz kerek. Bilgir tarihshy, arheolog S.Súnghatay Qytayda jýrgende osy maqalasyn hanzu tilinde jazyp jaryalau kerek edi. Sonda Qytay ghalymdary men zerttertteushileri oghan qanday uәj aitqan bolar edi?.. Endi kelip, «jerden alty qoyan tapqanday» ghylymdy sýzgiden ótkizgisi kelgen S.Súnghatay qalay týsinuge bolady?! 1971 jyly Beyjindegi Gugyng múrajayynda «1959 jyly tauyp alghan degen daqpyrtpen eki paraq qytaysha «qol jazba» túnghysh ret elge kórsetildi» degen sekildi, búl da Saghyntaydyng bizge jasap jýrgen «danghazasy emes pe?» degen oigha qalasyn.

Á.Dayyrbaev maqalasynda S.Súnghataydyn: «Sonymen 70-80 jyldary búl «aqynnyn» ólenderi men ol turaly zertteuler Qytayda úighyr tiline audarylady. Onda qytay iyeroliyfindegi Kan-man-er aqynnyng aty Kәkmener, Kәmәr, Qúmar dep әrtýrli kórsetiledi» degenin kóldeneng tartady. Demek, Kegmener ýlgi úlyn úighyrlar «bizding ata-babamyz» dep óz tiline tәrjimalaghany aidan anyq. Óitekeni ol aqyngha qazirgi týrki tildes halyqtyng kez kelgenining talasuyna әbden haqysy bar. Al S.Súnghataydyn: «Búl aqyn Qytaydaghy sayasy nauqannyng taptyrmas qúraly boldy. Últtardyng «Tarihy yntymaqtastyghyn» dәripteu, shaghyn últtardy assimilyasiyagha, sovettik shovinizmge qarysy túrudyng iydeologiyalyq qaruy boldy» degeni qay sasqany. Eger men birdeme bilsem, eshqashan «búl aqyn Qytaydaghy sayasy nauqannyng taptyrmas qúraly» nemese «sovettik shovinizmge qarysy túrudyng iydeologiyalyq qaruy» bolghan emes. Búl S.Súnghataydyng «tiyse terekke, tiymese bútaqqa dep aita salghan boljamy ghana. Eger Qytay ghalymdary týrkilerden shyqqan aqyn Kegmener ýlgi úlynyng ólenderi arqyly últtardyng «tarihy yntymaqtastyghyn» dәriptep», «shaghyn últtardy assimilyasilaudy» maqsat etken bolsa mýldem qatelesken eken. Óitkeni «assimilyasiyagha» týsken últtardy (Shynjandaghy últtardy aityp otyrmyn) býginge deyin óz basym kórgen emespin. Assimilyasiyagha týsu dәuiri mine, endi bastaldy. Búghan mysal retinde bigingi Qytaydyng jappay az sandy últ mektepterin jabyp, «qostildi oqu-aghartugha»  shyndap kirisip, memlekettik tilding ýstemdigin kýsheytip jatqanyn aitugha bolady...

Á.Dayyrbaev odan ary qaray taghy da Sәuketaydy bylay sóiletedi: «1976 jyly Mao Szedúng qaytys boldy. 1978 jyly ótken 3-shi plenumnan keyin Qytayda ekonomikalyq reforma, birer jyldan song sayasy iydeologiyalyq janarular bastaldy. Mәdeny tónkeristing qatelikteri sarapqa salynady. Sol tústa Qytay ghalymdary Kan-man-er ólenderin de talqylap, onyng shiykiligi turaly pikir aita bastady». Mine, qyzyq endi bastalghanday. Sonda Qytay ghalymdary Kegmener ýlgi úlyn týrkilerge telip jibergen sayasatqa nәlet aityp, ózderine qaytaryp, «oralman» jasamaqshy boldy ghoy, sirә. Sebebi, Qytay ghalymdary «mәdeniyet zor tónkerisi» kezinde Kegmener ýlgi úly emes, «baytal týgil bas qayghysymen bolyp», «balapan basyna, túrymtay túsyna» tentirep ketken bolatyn. Ásirese, әdebiyetshiler men tarihshylardyng kóbi sayasy nauqannyng jazyqsyz qúrbany boldy. Búghan dәlel retinde Á.Dayyrbaevtyng myna sózin mysalgha alsaq ta jetip jatyr. Ol: «Al Go Morogha kelsek, ony sol mәdeny revolusiya kezinde Huvibiynder (qyzyl qorghaushylar) auzy-múrnyn qan jalatyp úryp, kitaptaryn tau-tau etip ýiip, óz kitaptaryn ózine órtetken. Maoshylardyng aitqanyn isteuge mәjbir bolghan úly adam. Osy qasiretti oqighany estigende men aidalagha baryp alyp, әkem ólgendey aghyl-tegil jylaghanmyn», – dep kýnirenedi.

Saghyntay dúrys aityp otyr, 1978 jyly Dyng Shauping biylikke kele bastaghannan keyin Qytay ghalymdary esin jiyp, qayta týlep, ghylymmen ainalysu mýmkindigin aldy. Biraq, «Ótirikting týbine jetken – professor Yan Yaani. Kan-men-er ólenderine búrynnan kýmanmen qarap kelgen ol 1982 jyldan 1991 jylgha deyingi baqanday segiz jylyn saryp etip, onyng shylghy falisifikasiya ekenin dәleldeydi... Býkil Qytaydy dýr silkindiredi» deydi S.Súnghatay. Sonda qalay? Jana ghana «Qytay ghalymdary» dep jalpylama aityp otyrghan Saghyntay myrzamyz: «Yan Yaani segiz jyl boyy asqan tabandylyqpen zerttep, osy mәselemen Ýrimji qalasyna 4-5 ret kelip, ýlken tekseru jýrgizdi». «Kan-man-er ólenining shyn avtory men kóshirushi kalliografty tauyp, falisifikasiya jasaghan qyzmetkerlerdi moyyndattyryp tynady... Qoldarynan qaghaz alady» degeni adamdy eki úshty oigha qaldyrady. Eger S.Súnghataydyng aitqany shyn bolsa, onda Kegmener ýlge úly osy joly shynymen-aq sayasattyng qúrbany bolghan eken. Yan Yaani ólenning «shyn mәnindegi avtoryn tauyp, falisifikasiya jasaghan qyzmetkerlerdi  moyyndatyp, qoldarynan qaghaz alsa» Ábdesh Dayyrbaev aitqan «siqyrshynyn» dәl ózi Yan Yaani bolyp shyqpay ma?! Onyng ýstine bәrin moyyndatatynday qúdyretti oghan kim berip otyr? Ángime osynda... Ol tarih ýshin emes, óz últy ýshin, óz eli men halqy ýshin janyn salghan jankeshti adam eken. Ol Kegmener ýlgi úlyn týrkilerge basy býtin bere salghysy kelmepti. Bolmasa bәrin birjerden tauyp «moyyndatu» degen qanday tanghalarlyq sәikestik desenizshi?! Búl әli zertteletin taqyryp, óitkeni, jalghyz Yan Yaaninyng zertteuimen búl mәsele osymen tamam bolmasa kerek... Búghan nýkte qonggha asyghyp, shyr-pyr bolyp arasha týsip jýrgen tek Saghyntay Súnghatay ghana.

S.Súnghataygha Qúdayday sengen Á.Dayyrbaev:  «Mine, endi jalghan aqyn, ótirik ólen, óshken daudy 20 jyldan keyin Qazaqstangha әkep taratyp túrghan kimder? Ol ne ýshin kerek boldy?» dep súraq qoyady da, oghan ózi: «Qytay jaghynan búl әriyne, óte týsinikti. Ony olar jasyryp ta otyrghan joq. Anau arghy zamannan beri aityp, kartagha da týsirip qoyghan. Auyq-auyq eske de salyp qoyady. Ashyq daulaudan әdeyi qasshyp, әr týrli jymysqy, ótimdi әdister qoldanuda. Anqau akademikterimizdi, ashyq auyz senatorlarymyzdy paydalanuda» dep jauap beredi. Kórip otyrsyzdar. Búdan mening týsingenim qytaylar «әrtýrli jymysqy, ótimdi әdisterin qoldanu» ýshin M.Orazbay, Z.Sәnik, D.Mәsimhanúly, taghy basqalardy arnayy tәrbiyelep, Qazaqstangha «ruhaniyattyng jansyzy» etip jibergen bolyp shyqpay ma?  Sondyqtan olar janyn salyp «anqau akademikter» men «ashyq auyz senatorlardy» syiqyrlap әlek bolghan sekildi, mys. Olay bolu mýmkin be, әy qaydam?!

Men M.Orazbaydyng Beyjinnen Týrkiyagha baryp, onda 4-5 jyl ayaldap Qazaqstangha kelgenin shet jaghalap bilemin. Zinolla Sәnik aghamyz ziynetker adam, Qytayda túramyn dese de, Qazaqstanda túramyn dese de erik ózinde. Al Dýken Mәsimhan Qazaq Eline qalay kelgeni turaly rizasyz kónil kýiin: «...Bir kýni әdettegidey «Azattyq» radiosyna qúlaq tósep otyr edim, berilip túrghan habar ayaqtalmay, ortan belden ýzildi de: «Sýiinshi, Alash júrty! Sýiinshi, qazaq balasy! Qazaqstan tәuelsizdigin jariyalady!» dep әri qaray habardy oqy almay, әlgi dauys óksik atyp, jylap jiberdi. Dauys – marqúm Hasan Oraltaydyng dausy. Ol kisi: «Keshirinizder!» dep sózdi qayta jalghady. Ári qaray ne aitqany esimde joq. Sebebi, janaghy sózden keyin men es-aqylymnan adasyp qaldym. Kýlemin. Jylaymyn. Qaytadan kýlemin. Qaytadan jylaymyn... Tórge shalqamnan qúlay ketip domalaymyn, qarghyp túryp sekiremin. Ysqyramyn. Ayghaylaymyn. Eger sol kezde qasymda bireu qarap túrsa, esh kýmansyz jyndandy dep oilaghan bolar edi... Biraq esimdi tez jiyp, dostaryma tartyp kettim. Ol zamanda úyaly telefon joq, tipti jay telefonnyng ózi bastyqtardyng ýiinde ghana bolady. Qalanyng o jaq, bú jaghyndaghy dostar jinaldyq. Keshke qaray qoldan bir «tughan kýn» jasap, qala shetindegi bir joldas jigitting ýiinde toyladyq. Kesh barysynda sonda otyrghan bәrimiz «Ertennen bastap tósek-ornymyzdy buyp, Qazaqstangha ketuding qamyna kirisemiz. Pasport jasata almasaq, shekara búzyp qashyp ótemiz» degen uәjge toqtaldyq. Uәde osy boldy da erteninde týske taman tarastyq. «Jaman uәdege berik» degendey, qashpay-aq, shekara búzbay-aq, solardyng ishinde men birinshi bolyp, 1992 jyldyng sonynda Qazaqstangha oraldym» («Qazaq әdebiyeti», №1-2, 14.01.2011 j. «Elden elding nesi artyq») dep jazypty.

Múny oqyghan kez kelgen adam «Qytaydyng alghashqy kóshin Q.Júmalilov «men bastadym» deushi edi, osy jolghy kóshti D.Mәsimhanúly bastaghan eken ghoy» degen oigha qalary sózsiz. Biraq D.Mәsimhanúly dostarymen Qazaqstangha qashudyng qam-hareketin oilasyp jýrgende, Ile ónirinen alghashqy kóshting basy Qazaqstangha bet alghan bolatyn. Búl maghan Voliterdin: «Aqyl-oyy  tómen adamdardyng mәrtebesi – ýnemi ózin-ózi madaqtau da, al óresi biyik adamdardyng mәrtebesi – ózi turaly lәm dep jaq ashpau» degen sózin eriksiz esime saldy.

Q.Júmadilovke qayta oralghan Á.Dayyrbaev: «Erte zamanda Qabekenning ata-babalary qytay shanjandarymen (audan әkimimen) dos bolyp, jer-su marapattar alghan eken» (J.D). Adam balasy bir-birine dos bolugha mindetti. Al jer sharynyng qay jerinde jýrse de, eli ýshin, halyqy ýshin, tipti, otbasy ýshin enbektense, ol adamzat órkeniyeti ýshin enbek sinirgen bolyp esepteledi. Búl sharighat zanyna da tompaq emes. Sondyqtan Qabekenning ata-babalary Qytay әkimderimen dos bolyp, jer su alyp marapattalsa onyng iskerligin, enbegining esh ketpegenin kórsetse kerek. «Al ózi 1952 jyly belsendi demsomol (bizshe komsomol) bolyp, jer roformasyna, baylardy konfeskeleuge qatysyp, kózge týsken» (Á.D). Q.Júmadilov Qytaydyng belsendi komsomoly bolsa, oghan ol kinәli emes. Soghan barugha mәjbirlep otyrghan Qytaydyng SSSR-dan ýirengen baylardy konfeskeleu sayasaty. Totalitarlyq jýie men sayasat adamgha ne istetpedi? Qazirding ózinde tәuelsiz Qazaq elinde Kenestik dәuirden qalghan belsendi komsomaldar qaptap jýrgen joq pa? Al Qytaydan elge oralyp kelip jatqan, sol elde túryp jatqan qandastarymyzdyng arasynda da onday belsendiler kóp. Sol ýshin olar kinәli boluy kerek pe?!.

«1955 jyly orta mektepti ýzdik bitirip, Qytay studenti retinde SSSR-gha, Almatygha, Qaz GU-ge oqugha jiberilgen. 1956 jyly Qytay studenteri atynan Maskvadaghy Qytay elshiligining úigharuymen «Býkil dýniyejýzilik jastar men studentter festivaline» qatysqan» (Á.D). Mektepti ýzdik bitirgen oqushylardy shetelge oqugha jiberu әlemning barlyq elinde búryn da, qazir de bar. Q.Júmadilovting qayta sol tizimge ilinip, Almatygha kelip oquynyng ózi nege túrady. Al onyng Qytay elshiligining úigharuymen Mәskeudegi «Býkil dýniyejýzilik jastar men studentter festivaline» qatysuy da zandy. Birinshiden, ol – Qytay azamaty, ekinshiden, ol – ozat student. Sonyng arqasyda bolsa kerek, qazir Qabdesh Júmadilov iri jazushygha ainaldy. Kóptegen kesek shygharmalaryn halqyna tartu etti. Qazaqstan memlekettik syilyqtyng laureaty, Halyq jazushysy atandy.

Q.Júmalilov turaly siz jәne: «Qazir Almatydaghy «China touwn» – Qytay kvartalyndaghy meyramhanada toy bolsa baryp qatysyp túrady. Mysaly, ótken jyly Qajytay Iliyastyng toqalynan tughan ýlken úlyn ýilendirip, sonda toy jasady. Oghan Qabdesh te, Almaty qalasy әkimdigining tilderdi damytu basqarmasynyng bastyghy Kenjehan Matyjanov ta, men de qatystym» deysiz. Q.Júmadilov «China touwn» – Qytay kvartalyndaghy meyramhanagha barsa jerlesi, aqyn dosy Qajytay Iliyastyng kelin týsiru toyyna barypty ghoy. Onyng ishinde óziniz de bar ekensiz. Eger odan búryn, ne keyin Qabdesh  «China touwn»-ge tanys-bilisi, tuys-tughany, jegjat-júratynyng toyyna barghan shaqyr. Bolmasa qaysy hanzu Q.Júmadilovti qonaqasyna, toygha shaqyrdy eken? Sonda «China touwn»-ge toygha barghannyng bәri qytayshyl bolghany ma?

Kýlkili jaghdaygha endi kelgen siyaqtymyz. Á.Dayyrbaev mynanday bir anyzdyng shetin shygharady. Ol shimirikpesten: «Bayaghyda Júmadil aqsaqal bir qytay balasyn asyrap alypty. Sol osy Qabdesh eken deydi. 1930 neshinshi jyldary Maonyng tughan inisi, revolusioner Mao Zeyming Ýrimjide túrghan ghoy. Ony 37 jyldary Chyn Sysәy deytin Gomindang gubernatory atqyzyp jiberse kerek. Búl – әne sol revodusioner Mao Zeymiynnyng balasy Hao Zeyming eken desedi», – dep soghady.  Mao Zeymin qayda, Júmadil aqsaqal qayda? Múnda eshqanday qisyn joq. Mao Zeymiynning pamilasy «Mao», óz aty «Zeymiyn». Sondyqtan ol balasynyng atyn «Hao Zeymiyn» dep qoymaydy. Búl hanzudyng at qong logikasyna mýlde kelmeydi. Sol sebepti, múny Ábdesh Dayyrbaevting әnsheyin jerdes zamandasyna aita salghan qaljyny bolar dep týsingen dúrys siyaqty.

Atalmysh Maqalasyn Á.Dayyrbaev: «Sóz sonynda qoyylatyn jalghyz súraghym bar: «Zeynolla kezinde qytay bolyp ketken 70-ten artyq aqyn bar eken» deydi. Myng jyldan beri olardyng úrpaghy keminde 70 myng bolady. Ertengi kýni, sol 70 myng qytay: «Biz sol aqyn atalarynyzdyng úrpaghy edik, qabyldanyzdar!» – dep jetip kelip, qighylyq salsa ne isteymiz?», – dep qatty alandaydy. Eger olar ata-tegin bilip, qazaq ekenderin moyyndap: «Biz sol aqyn atalarynyzdyng úrpaghy edik, qabyldanyzdar!» dese qúshaq jaya qarysy aluymyz kerek. Qazaqtyng sany 70 myng «shyt jana jana oralmanmen» kóbeyip jatsa nege quanbasqa!?

Álimjan Áshimúly

Abai.kz