(úly aqynnyng jazylghan jyly belgisiz ólenderin zerttep-zerdeleu)

Hakim Abay – qazaq jazba әdebiyetining negizin qalaghan klassiyk. Biraq onyng baqanday on alty ólenining datasy beymәlim! Senuge de qiyn. Klassik aqyn múrasyndaghy aqtandaq, meyli, nonsens deyik, múnday eleuli kemshilikti bóten halyqtar týsine almay tanyrqap: «Apyray, qalaysha? Zerttelmegeni nesi?» deri sózsiz. Abaydyng әr óleni ózine tiyesili ornyn tapsa ghana mazmúny ashylyp, qúndylyghy arta týspekshi. Sondyqtan  datasy belgisiz ólenderdi jiti zerttep-zerdeleu – manyzdy ghylymdyq júmystyng biri. Ókinishke qaray, datasyn qoya túr, Abaydyng songhy tolyq jinaqtarynda (1995 jәne 2020 jj.) janaghy on altynyng jarym-jartysy joq. Nege ekeni belgisiz, týsip qalghan. Bas abaytanushy Múhtar Áuezovting kózi tirisinde Abaydiki dep moyyndalghan ólenderding tolyq jinaqqa enbey qaluyn qalypty jaghday deuge auyz barmaydy. Aytalyq, jinaqta «Tәnirberdige» ólenining bolmauy úyat nәrse.

Sonymen, jazylghan jyly belgisizder: «Aghybaygha», «Tәnirberdige», «Dombyragha qol soqpa», «Oygha týstim, tolghandym», «Men bolamyn demender», «Ghalymnan nadan artpas úqqanmenen», «Týbinde bayandy enbek – egin salghan», «Áyeling – Medet qyzy, aty – Yrym», «Bóstegim, qútyldyng ba Kótibaqtan?» jәne t.b. tuyndylar. Ras, búlardyng basym kópshiligi bir ya eki auyz ghana ekspromt ólender. Sóitse de, olardyng әrbiri óz ornyn tauyp,  kirpish bop qalanghanyna ne jetsin. Tómende alty ólenning datasyn anyqtau kózdelip otyr.

«Abyralygha»

Abay ózi qúraptas dosy Abyraly degen atqaminerding namaz oqyghanyn әjualap, ony qaghytqan bes shumaq ólenin:

Men jasymnan kóp kórdim,
Músylmandy, kәpirdi.
Abyralyday kórmedim
Namaz bilmes paqyrdy, –

dep bastap, sonynda namazdy qaradýrsin, qúr eliktep oqyghany ýshin:

Osy oqumen namazdyn,
Qay jerinde sauap bar?
Tegin oilap bayqasan,
Múnda my joq, qúlaq bar, – dep soyyp salady.

Abyraly Búghyly bolysynyng azamaty, ol Abaydyng inisi Ysqaq bolystyng kandidaty bolghan. Alty jylday. Osy uaqytta Abaymen de qatty aralasyp, dos-jaranyna ainalghan. Ázil sózdi kótere biletin, ózi de sheshen, qaljynbas bolghandyqtan júrt ony «Saryjorgha» dep ataghan. Túraghúl ózining esteliginde: «Ákem Búghyly bolysyna (Mәmbetey eli) jalghyz baryp eldi jenip alyp, inisi Ysqaqty bolystyqqa saylatyp qaytypty» deydi. Sol elde Ysqaq eki merzim (1871-1876) bolys bolghan. Osy faktini elep-eskergende, Abaydyng qaghytpa tuyndysyn «1876 jylghy» dep qabyldasaq, shyndyq auylynan shyghandap ketpeymiz degen oidamyn.

«Jaqsylyqqa»

Endi bolys Abaydyng Jaqsylyq degen adamgha shygharghan bir auyz ólenine toqtalayyq:

Ayaghyndy andap bas, ei, Jaqsylyq!
Óz basynda jynyng bar bir baqsylyq.
Boryshqorlyq – adamgha qiyn nәrse,
Árqashan ósitkizedi mal tapshylyq.

Osy shumaqty «1877 jylghy» deuge kerek. 1933 jylghy jinaqta ólenge mynaday týsinik berilgen: «1880 jyly Abay Qonyr-Kókshe degen elge naznacheniyemen bolys bolghanda, «Myrza» degen taptyng Jaqsylyq degen kisisi: «Boryshymdy elge bólip salyp, meni qútqar», - depti. Boryshty bolghanda, ózining jaramsyz qylyghynan boryshtansa kerek. Sonda Abay aityp edi dep, Kókbay marqúmnyng jighan ólenining ishine jazylypty».

Gәp sonda, Kókbay jazbasynda «1880 jyl» dep qate kórsetken. Abaydyng Qonyr-Kókshe elinde bolys bolghany – 1876-1878 jyldar. Múny rastaytyn resmy qújattar qolymyzda. Demek, ólenning jazylu merzimi ýsh jyl keyinge shegerilip, «1877 jyl» dep tanylsa iygi. Qaryzgha batqan Jaqsylyq Qonyr-Kókshege janadan taghayyndalghan bolys Abaymen jeng úshynan jalghasyp, boryshtan onay qútylmaq bolghan. Biraq aqyn ony zildey sózimen jerge bir-aq qaghyp, tezge salghanyn kórip otyrmyz.  Demek, óleng bolys Abay  qyzmetin qulyq-súmdyqsyz, әdil atqarghanynyng kuәsi boluymen de qúndy.

«Aghybaygha»

Qonyr-Kókshe bolysynyng (keyingi atauy – Múqyr bolysy) bii bolghan Aghybay degen adamnyng sipatyn Abay bylay dep surettegen:

Adam dep esep qylma Aghybaydy,
Anttan qorqyp, Qúdaydy tanymaydy.
Sabyn jaqqan teridey jylp-jylp etip,
Shirkin-ay, bir orynnan tabylmaydy.

Salystyra qaraghanda, osy óleng men jogharydaghy «Jaqsylyqqa» óleni biz bir topyraqtanbyz dep menmúndalap túr. Synshyldyq saryny, satiralyq mazmúny bir. Aqyn taghy bir atqaminerdi, búl joly ózining janynda by bolyp jýrgen kisini «Adam dep esep qylma Aghybaydy» dep óltire shenegen. «Biymisin, joq, әlde kóp pysyqtyng birimisin?» degen renishin syqaqtyq leppen kestelegen. Qay jaghynan alsaq ta, eki ólenning merzimdes ekendigi shýbәsiz. Sondyqtan búl óleng datasy jayly da «1877 jylghy» dep týiin týiemiz.

«Jol kórmek, joba bilmek, jihan kezbek»

Endi Abaydyng әr azamatqa ghylym, óner izdeu kerektigi turaly eki shumaq óleni «1886 jylghy» ekendigin dәleldep kóreyik.

Jol kórmek, joba bilmek, jihan kezbek,
Boy jenbek er jigitke, ghaqyl tappaq.
Taghdyryn kórushining haqtan bilip,
Kósheli óner iyesin jýrse jaqtap.
Niyeting týzu bolsa sening appaq,
Eki eli auzyna qoysang qaqpaq.
Sybyr, ósek degendi syrttay jýrip,
Ghylym, óner, mal tappaq, júrtqa jaqpaq.

Osy óleng alghash ret 1977 jylghy jinaqta jariyalanghan. Abaydyng óleni tasasynda, әlbette, ózine әser etken oqigha, nemese naqty adam túrady. Ómirin el aralaumen, yaghny «jol kórmek, jihan kezbekpen» ótkizip kele jatqan kim? Ol – ataqty Birjan sal dep bilemin. Nege deseniz, Birjan 1886 jyldyng kókteminde Abay auylyna at basyn tiregen-di. Árham Ysqaqov «Áygerimnen estigen edim» dep mynaday qúndy derek beredi: «Birjan kele jatyr degendi estip, Abay: «Sasyq qamal qorada qalay qarsy alamyn?» dep, Araltóbege bir jarym shaqyrym Tizesu degen jerge ýy tikkizdi. Birjandy sonda kýtip aldy». Jaz boyy eki túlgha jaylau tósinde birge jýredi. Talapty, ónerli jastardyng Abay janyna alghash ret toptasqany da osy jaz ekenin aita otyrayyq. Mine, «Kósheli óner iyesin jýrse jaqtap» degen óleng joly osy kezdesuge menzegendey әser qaldyrady. Búl-bir.

Ekinshiden, 1995 jylghy jinaqtyng «Týsinikter» bóliminde әdebiyetshi ghalymdar: «Oy saryny men úiqas, órnegi jaghynan alghanda sóz bolyp otyrghan eki shumaq Abaydyng 1886 jylghy «Qartaydyq, qayghy oiladyq, úiqy sergek» degen ólenine jaqyn keledi», – dep týiedi. Mәselen, «Jol kórmek, joba bilmek, jihan kezbek» óleninde Abay:

Ghylym, óner, mal tappaq, júrtqa jaqpaq, –

dese, jana atalghan ólenning besinshi shumaghynyng ekinshi joly:

Aqyl tappaq, mal tappaq, adal jýrmek, –

delingen. Múnday mazmún jәne stili ýilestigi 1887 jylghy eki ólennen de («Bir dәuren kemdi kýnge – bozbalalyq» jәne «Jigitter oiyn arzan, kýlki qymbat») jazbay tanylady. Demek, merzimdes tuyndylar.

Osy aitylghan dәlel-dәiekter negizinde jazylghan jyly belgisiz ólendi 1886 jylghy shygharmalar qatarynan kóruge beyilmiz.

«Men bolamyn demender»

Úly aqynnyng Kókbaygha arnaghan eki shumaq óleni mynau:

Men bolamyn demender,
Ayaqty alshang basqangha.
Eki kózing alaryp,
Qúr qaraysyng aspangha.
Bir ghylymnan basqanyn,
Bәri de kesel asqangha.
Óitken adam jolyghar
Keshikpey-aq tosqangha.

Óleng 1887 jylghy deuge kerek. Nege? Abay ini-dosy, shәkirti bolghan Kókbay Janatayúlyna (1864-1927) arnaghan búl ólendi Qayym Múhamethanov pen Árham Ysqaqov 1940 jyly Janasemeyde túratyn Kókbaydyng balasy Ahmetqalidan jazyp alghan eken. Alghash ret 1945 jylghy jinaqta basylghan. Osy jinaqtaghy mәlimet mynau: «Ahmetqalidyng biluinshe, búl ólendi Abay Kókbaygha aitqan. Kókbay jasyraq kezinde әzil etip, Abaydy sóiletpek ýshin:

Jýrisim, túrysymnyng bәri Abaysha,
Abaydan kem bolamyn men qalaysha.
Kóp zәkón, az ghana aqyl ózimde bar,
Ashylyp kókiregim keng saraysha, -

dep óleng aitypty. Kókbaydyng osy sózine qayyrghan jauaby retinde Abay «Men bolamyn demender» dep bastalatyn eki shumaq ólenin shygharypty».

Taldayyq. Abaydyng jastardy ýnemi ónerge, oqugha, ózi aitqanday, «tereng oi, tereng ghylym izdeuge» ýndegeni aghartushy bolghan 1887-1890 jyldar.   Serigi Kókbaygha eki óleng – «Sorly Kókbay jylaydy» (1886) jәne «Búralyp túryp» (1888) shygharghany taghy bar. Demek, sóz bolyp otyrghan qos shumaq osy aralyqqa súranyp-aq túr.

Búl payymdy óleng mazmúnymen bekiteyik. Alghashqy shumaq jasyraq adamgha aitylghan. Sebebi, «men bolamyn» degen dәme, әldeqandaysyp «ayaqty alshang basu» egdening emes, aqyl toqtatpaghan jastyng qylyghy.  Abay «aqyndyq úyasy men bauyryna» (Áuezov) basqanda Kókbay nebary 20 jasta (1883-1884 jj.).  Eki-ýsh jyl Abaygha erip, әzili jarasyp jýrgen onyn: «Jýrisim, túrysymnyng bәri Abaysha, Abaydan kem bolamyn men qalaysha» deui oryndy da jarasymdy. Abay ózining alghashqy ólenderin Kókbay atynan taratqan, Ombydaghy «Dala ualayaty gazetinde» basylghan birneshe óleni Kókbaydyng atynan jaryq kórgen bolatyn. Óitkeni, ainalasynda jýrgen  jastar arasynda suyryp salma – improvizasiya jýirigi de sol.

Sóitip, Ahmetqalidyn: «Ákemning jasyraq kezi»  degenine qaraghanda Kókbaydyng jasy 20-25-te. Ol kýnde otyzdan asqandar «jas» dep sanalmaghan, aitalyq, jasy qyryqqa taqaghan Abay «Qartaydyq, qayghy oiladyq» demey me. Sol siyaqty on jyl keyinde, 1897-1898 jyldary Kókbaydyng «Jýrisim, túrysym bәri Abaysha» dep әzildeui neghaybil. Sebebi, on jylda ahual qatty ózgerdi. Ábishting qazasynan son, 1895 jyldyng kýzinde Abaydyng aqyndyq mektebi jabyldy. Kókenning qaghytpasyn týsinetin, ózderi de ústazgha eliktep «jýris, túrysy Abaysha» boludy qalaghan talapty jastar tarap tyndy.

Ózderiniz de bayqap otyrsyzdar, ólenning ekinshi shumaghy da aqyn el-júrtyn ónerge, ghylym-bilimge shaqyrghan 1887-1890 jyldardyng kuәsi. Onyng «dýniyening bar kilti ghylymda», «ghylym tappay maqtanba, әitpese kez bolasyng keselge» degen mazmúny Abay ústanghan aghartushylyq baghytqa dóp keledi.

Jinaqtap aitqanda, Kókbaydyng әziline Abay jazghan qarymta sózding datasy – 1887 jyl. Óleng osy jyldyng bir kirpishi bop qalansa jaqsy.

(jalghasy bar)

Asan Omarov,

abaytanushy

Abai.kz