Ortalyq Aziya memleketteri basshylarynyng 6-konsulitativtik kezdesuinen ne kýtuge bolady?

Ortalyq Aziya elderi kóshbasshylarynyng konsulitativtik kezdesuleri (OAMBKK) 2018 jyldan beri ótkizilip keledi jәne jalpy syn-qaterlerdi sheshu ýshin birlesken is-qimyldardy qabylday otyryp, ónirlik yntymaqtastyq pen damudyng syndarly alanyna ainalghan.

Ayta keterligi, alghashqy kezdesu Qazaqstanda, Astanada ótti. Osy uaqyt ishinde Ortalyq Aziya memleketteri basshylarynyng konsulitativtik kezdesui osymen 6-shy ret ótkizilgeli otyr. Búl kezdesuge Japoniya premier-ministri Fumio Kishida qatysady dep jospalanghan bolatyn, biraq Fumio Kishida elding ontýstik-batysynda bolghan kýshti jer silkinisine baylanysty Astanagha josparlanghan saparyn toqtatady dep habarlady «The Japan Times» basylymy.

Gazetting habarlauynsha, Kishida júma kýni Japoniyanyng ontýstik-batysynda, Kusu aralynyng manynda bolghan jer silkinisine baylanysty Ortalyq Aziya elderine saparyn toqtatatynyn mәlimdedi.

Býgin Astanada Ortalyq Aziya memleketteri basshylarynyng 6-shy konsulitativtik kezdesui ótedi. Búl ónirding damuy ýshin manyzdy is-shara bolady dep kýtilude, ol kópjosparly yntymaqtastyqtyng odan arghy serpindi qanat jangyn aiqyndaydy.

Sammitte «Ortalyq Aziya-2040» ónirlik kooperasiyasyn damytu strategiyasyn qabyldau josparlanuda. Búl tújyrymdamalyq qújat Ortalyq Aziyanyng bes jaqty ózara is-qimylyn keneytu jәne halyqaralyq subektiligin nyghaytu ýshin әzirlenip otyr.

Sonday-aq, ónirdegi kooperasiyany, túraqtylyq pen qauipsizdikti damytu, sonyng ishinde sauda-ekonomikalyq әriptestik, kólik-logistikalyq infraqúrylymdy damytu mәseleleri de OAMBKK-ning basty nazarynda bolady. Onyng ýstine jyl sayynghy joghary dengeydegi kezdesulerdi úiymdastyru mәselesi de nazardan tys qalmady.

Búl orayda, songhy jyldary Ortalyq Aziya elderining yntymaqtastyq dengeyi edәuir óskenin, ónir ishinde de, «OA5 + 1» formatynda da ózara is-qimyl serpini auqymy keneye týskenin atap ótken jón.

Ónirlik qarym-qatynastardyng basymdyghy artty, seriktestikting jana shyndaryna qol jetkizildi. Mәselen, Qyrghyzstanmen, Tәjikstanmen jәne Ózbekstanmen odaqtastyq qatynastar turaly sharttar jasaldy jәne auqymy keneytildi.

Sayasy ghana emes, sauda-ekonomikalyq, investisiyalyq, kólik-kommunikasiyalyq, ekologiyalyq, su-energetikalyq jәne gumanitarlyq salalardaghy ózara is-qimyl keng etek jaya bastady. Tek songhy 10 jylda ghana ónir elderining ózara saudasy 2,5 esege artyp, 11 mlrd dollargha jetti. Onyng tek qana bizding eksportymyzdaghy ýlesi 5,5 mlrd dollardy qúraydy.

OA-GhA ÁRKIMNIN-AQ BAR TALASY...

Ukraina soghysy bastalghangha deyin OA-daghy 5 elge Resey yqpal etip kelgen. Qazir de sol yqpal aitarlyqtay әlsirey qoyghan joq. Dese de, ónirge qyzyghushylyq tanytushylar kóp. Olardyng qatarynda: AQSh, Týrkiya, Qytay, EO elderi, sonyng ishinde Germaniya men Fransiya bar. Endi mine, búl formatqa Japoniya da qosylyp, Ortalyq Aziyagha jana oiynshy bolyp enuge úmtylys jasauda.

Tokio qazirding ózinde Reseydi ainalyp ótetin Kaspiy transporttyq dәlizin damytudy qostap, qoldap otyr. Sonday-aq, Tokio Ortalyq Aziya memleketterine jekelegen ekijaqty kelisimder dayyndap otyr. Sonyng ishinde, OA-lyq enbek migranttary ýshin arnayy kvota bóli, OA-daghy resurstargha investisiya tartu t.b.

Songhy kezderi Ortalyq Aziya elderine degen qyzyghushylyghy artyp keledi. Ónirge jogharyda atalghan elderden joghary lauazymdy sayasatkerler men diplomattar jii keletin boldy. Taraptar ekonomika, ekologiya, energetika jәne qauipsizdik salalaryndaghy yntymaqtastyqty talqylauda.

Ortalyq Aziyanyng geografiyalyq ornalasuy hәm ondaghy jer asty, jer ýsti qazba baylyqtarynyng mol qory kóptegen elder ýshin ómirlik manyzdy faktor bolyp tabylady. Osylaysha Ortalyq Aziya, sonyng ishinde Qazaqstan jahandyq sayasattyng nazary búrylghan manyzdy geografiyalyq aimaqqa ainaluda.

Qazaqstangha Japon premieri Fumio Kishida keler tústa preziydent Toqaev «Egemen Qazaqstan» gәzetine «Ortalyq Aziya renessansy: ornyqty damu jәne órkendeu joly» atty maqala jariyalapty.
Onda Memleket basshysy Ortalyq Aziyanyng damu aldyndaghy 6 basty mindeti turaly sóz qozghaydy.

«OA plus» formatyndaghy jana dialog oryndarynyng payda boluy Ortalyq Aziyanyng halyqaralyq sayasat subektisi retindegi sayasy salmaghy arta týskenin anghartady. Osyghan deyin múnday formatta 9 sammit jәne joghary dengeydegi kezdesu ótti. Keyingi eki jylda «OA – RF» (Astana), «OA – QHR» (Siani), «OA – AQSh» (Niu-York), «OA – GFR» (Berliyn) birinshi sammitteri, OA jәne Europalyq Odaq memleketteri basshylarynyng eki kezdesui (Astana, Sholpan-Ata), «OA – PShAMYK» (Jidda) birinshi sammiyti, sonday-aq «OA – Ýndistan» sammiyti (onlayn formatta) ótkizildi. Biyl Astanada alghash ret «OA – Japoniya» sammiyti ótedi», - deydi Preziydent.

Abai.kz