Býgin 26 tamyzda Qazaq avtonomiyaly respublikasynyng qúrylghanyna 104 jyl toldy.

1920 jyly 24-26 tamyz kýnderi Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynúly, Álimhan Ermekter bastaghan Alash arystary aiqyndap berip, dekret qabyldanyp, Qazaq memleketi territoriyasy bekitilip, shekarasy shegendeldi.

Alash arystarynyng últtyq mýddeni qorghaudaghy alapat qayraty men últtyq ruhy, eren erik-jigeri men qaytpas qaysarlyghy bolishevikter biyligin Qazaq avtonomiyasyn moyyndatuyna tura keldi.

2020 jyly 25 tamyzda Qazaq avtonomiyaly respublikasynyng qúrylghanyna 100 jyl tolghanda, osy mereyli datagha oray «Aq jol» partiyasy L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya Últtyq uniyversiytetining «Alash» mәdeniyet jәne ruhany damu institutymen birlesip, «Qazaq Respublikasynyng 100 jyldyghy jәne onyng qúryluyndaghy Alash qayratkerlerining róli» atty halyqaralyq ghylymy beynekonferensiya ótkizdi.

Konferensiyagha “Aq jol” partiyasy tóraghasy, Mәjilis deputaty Azat Peruashev, «Alash» mәdeniyet jәne ruhany janghyru institutynyng diyrektory Súltan Han Aqqúly jәne Mәjilis deputattary, sheteldik jәne otandyq alashtanushy ghalymdar men qogham qayratkerleri qatysty. Konferensiyada sóilegen Reseyding belgili ghalymy, professor Viktor Kozodoy: "Alash iydeyasynyng myqty bolghany sonday – bolishevikter olardy eleusiz qaldyra almady jәne ymyragha keluge tura keldi. Alash ziyalylary Qazaqstannyng shekarasyn bekitude zor ról atqardy. «Azamattyq soghysta alashtyqtar sol kezde jenilgenmen, tarihy sheshimge kelgen kezde Álihan Bókeyhanov pen Alash Ordanyng ózge de kóshbasshylary jeniske jetti», - dep mәlimdedi.

Osy konferensiyagha qatysushylar 1917 jyly qúrylghan "Alash” avtonomiyasy men 1920 jyly qúrylghan Qazaq KASR elimizding Tәuelsizdigine jol saldy deuge tolyq negiz bar degen qauly qabyldady

IYә, Qazaqtyng baytaq jerin týgendep, alyp shekarasyn shegendep bergen de osydan 104 jyl búryn Alash qayratkerleri boldy.

Sol kezde, 2020 jyly 26 tamyzda biz “JERIMIZDI ALYP, ELIMIZDI QÚRYP BERGEN ALASh ARYSTARY” atty maqala jazdyq “Qazaq ýni” gazetinde.

IYә, Qazaq avtonomiyasy bastauyn Alash últtyq avtonomiyasynan alady. Búl jerde basyn ashyp alatyn basty nәrse - 1920 jyly 26 tamyzda Kenes ýkimeti Býkilreseylik ortalyq atqaru komiyteti men RKFSR HKK «Qyrghyz (qazaq) avtonomiyaly sosialistik kenes respublikasyn qúru turaly» dekret qabyldady. Búl jerde búl qaulynyng negizi qazaq shekarasynyng belgilenuine sýienip túr. Biz Qazaq avtonomiyalyq kenestik sosialistik respublikasynyng qúryluyna 1917 jyly qúrylghan Alash avtonomiyasynyng ýlesi ýlken ekenin atap aityp, qadap kórsetip otyruymyz kerek. Shynynda da, negizi qazirgi Tәuelsiz Qazaq Respublikasy 1917 jylghy Alash avtonomiyasynan bastalady emes pe?!. IYә, Alash degende eng aldymen últtyq ruhtyng myqtylyghyn aitamyz. Alash qayratkerleri 1917 jyly Orta Aziyada túnghysh zamanauy sayasy partiya - «Alash» partiyasyn qúryp, býgingi Tәuelsiz Qazaqstannyng irgesi qalanghan Alash avtonomiyasyn qúrdy. Keyin 1920 jyly Qazaq ASKR qúrylyp, onyng shekarasyn belgileudi abyroyly atqaryp shyghuda alashtyqtardyng osynday zor últshyldyghy ýlken ról atqardy. Negizi búl shegara belgileuding bastauy 1917 jyly Alashtyqtardyng býkilqazaqtyq qúryltay shaqyrghanda sol territoriya shenberindegi mekender boyynsha shaqyrylghany belgili. 1920 jylghy 26 tamyzdaghy «Qyrghyz (qazaq) avtonomiyaly sosialistik kenes respublikasyn qúru turaly» dekret osy Alashtyqtar enbegi arqasynda belgilengen territoriyany Kenes ýkimetining moyyndap, qaghazgha týsirip, kelisimge kelip, qol qoyghan tarihy qújat bolatyn.

Shekarany aiqyndauda Alash kósemi Álihan Bókeyhan basshylyq jasaghan Ahmet Baytúrsynúly, Álimhan Ermekúly erekshe enbek sinirdi. Komissiya júmysyndaghy dau sozylyp bara jatqanda, Ahmet Baytúrsynúlynyng atyp túryp, "Leniyning ózi aitty ghoy, sol núsqaudy oryndaysyndar ma, joq pa?!"-dep, aiqay salyp, mәseleni proletariat kósemining núsqauyna tireui, 29 jasar Álimhan Ermekúlynyng Lenin men Stalin basqarghan komissiya aldynda el taghdyryn sheshken erekshe bayandama jasap, býkil qazaq jerin týgendep, naqty dәleldep qorghap shyghuy naghyz el ýshin jasalghan tarihy erlik boldy.

Kórnekti ghalym, alashtanushy, professor Túrsyn Júrtbay osy erlik turaly tereninen tolghaydy: "Ermekovting aitqany shyndyq edi. Eger de Sibirrevkomynyng yrqyna kónetin bolsaq, býgingi Qazaqstannyng bes oblysy: Shyghys Qazaqstan, Semey, Aqmola, Qyzyljar, Kókshetau Reseyding territoriyasynda qaluy kerek boldy.Eger sol astrahanidyq delegasiyanyng sózine senetin bolsaq, onda qazirgi Oral, Atyrau, Manghystau oblystary Reseyding qúramyna ketu kerek bolatyn. Mine, osy mәseleni qoyyp, ony zandastyru, qazaq jerining әr púshpaghyna deyin anyqtap, ondaghy túrghyndar men olardyng kýnkórisine deyin naqtylap aiqyndau, Álihan Bókeyhannyng kenesi men Álimhan Ermekovting moynyna jýktelgen bolatyn. Olar senimdi aqtady. Mәjiliste Álihan Bókeyhannyn, Álimhan Ermekovtin, Leninning tikeley yqpaly bolmaghanda jәne osy sózdi Leninning núsqauyna tirep, «Leninning núsqauyn oryndaysyndar ma, joq pa!» degen Ahmet Baytúrsynúlynyng qatty aitqan sózining nәtiyjesinde ghana qazaq avtonomiyasyn qúru turaly mәsele sheshilgen. Ol daugha týspeydi. Endi osy belgilengen territoriyanyng naqty shekarasyn anyqtau kerek degen sheshim týsti. Qazaq avtonomiyasyn qúru jәne onyng territoriyasyn belgileu turaly júmysy ushyghyp bara jatqanyn sezgen Lenin 12, 14, 18 jәne 19 tamyzdaghy komissiya otyrystaryn ózi basqarady. 24 tamyzda Leniyn: «Qauly dayyn. Álimhan Ermekovting qayta bayandama jasaghany dúrys. Osy boyynsha zandastyru kerek» dep sheshim shygharady. Osy sheshim qabyldanyp shyqqannan keyingi sәtti Álimhan Ermekov esteliginde bylay jazady: «Ózimning tabysyma masattanyp, riza bolyp shyqtym. Ol kezde bar-joghy 29 jasta edim. Bizding delegasiya da qolymdy alyp jatty. Qarasam, Bókeyhanov joq eken. Bәrimiz dәlizge shyqtyq. Qazaqstannyng delegasiya qúramy on bestey adam bolatyn.Bәrimiz Álihan Bókeyhanovty tostyq. Álekeng Leninmen pikirlesip, әngimelesip qalghan bolatyn.On bes, jiyrma minuttan keyin ol kisi de shyqty. Álihan Leninge bekitilgen shekaragha tezdetip qol qoigha ótinish etipti, Lenin oryndaugha uәde beripti». Sonymen jalpy otyrysta bekitilgen territoriyany qazaq avtonomiyasynyng territoriyasy etip bekitken búiryq 26 tamyz kýni baspasózde jariyalandy. Mine, sodan bastap býgingi Qazaqstannyng territoriyasy qalyptasty. Biz tәuelsiz memleketpiz. Tәuelsiz memleketting shekarasy bekitilgen. Tәuelsizdikting ózi sonyng negizinde payda boldy. Osyny aqparat qúraldary nege aitpaydy? Bizding últtyq merekemiz ghoy. Últtyq tәuelsizdigimizding negizi ghoy. Nege ýndemeymiz? Biz tarihymyzdy, tarihtaghy oqighalardy úlyqtay biluimiz kerek. Men ýshin 1920 jyldyng 26 tamyzy – Alla jazsa, mәngilik azat Qazaqstan territoriyasynyng mәngilikke bekigen kýni, mәngilik saltanaty!”-dep qorytady әigili alashtanushy aghamyz.

Yaghni, Qazaq avtonomiyalyq respublikasy Alashtyqtar aiqyndaghan territoriya negizinde qúrylghanyna qarasaq, jerimizdi alyp, elimizdi qúryp bergen Alash arystary. Al bizdi keshege deyin 70 jyl "bәrin qatyrghan bolishevikter" dep oqytyp keldi. Ol az bolsa, odan keyin Tәuelsizdikting 30 jylynda “1991 jyldan búryn eshqanday Qazaq elining shekarasy da, memleketi de bolghan joq” degen jaramazan aityldy.

Últtyq mýddeni qorghauda últtyq ruh zor ról atqaratynyna aiqyn dәlel - JERIMIZDI ALYP, ELIMIZDI QÚRYP BERGEN ALASh ARYSTARYNYNG ALAPAT ERLIGI!

Qalay bolghanda da, Qazaq Avtonomiyaly sosialistik kenes respublikasy qúryluynyng 104 jyldyghy, yaghny memleket shekarasynyng zandy qújatpen aiqyndalghan kýni - memlekettik mereke, elimiz ýshin erekshe tarihy data, jalpy halyq bolyp, Alashqa sauyn aityp, atap ótetin kýn boluy kerek!

Mysaly, Ázirbayjan Respublikasy Tәuelsizdik kýnin 1918 jyly 28 mamyrdan, alghashqy Tәuelsizdigin jariyalaghan kýnnen bastaydy.

Músylman shyghystyng túnghysh tәuelsiz respublikasy retinde qabyldanghan Ázirbayjan Respublikasynyng tәuelsizdigi 1918 jyly 28 mamyr kýni Gruziyanyng Tbilisy qalasynda Mehmet Emin Resulzade basshylyghyndaghy Ázirbayjan Últtyq Kenesi tarapynan jariyalandy.

1918 jyly 7 jeltoqsan kýni 120 oryndyghy bar parlament júmysyn bastady. 17 ay boyynsha parlamentte 230 zang jobasy qabyldandy.

Al Ekinshi jalpyqazaq sezi búdan bir jyl búryn, 1917 jyly 5-13 jeltoqsag kýnderi ótken edi.

Ázirbayjan Respublikasy 1920 jyly 28 sәuir kýni Kenes armiyasynyng eldi basyp aluymen ydyrady. 2018 jyly Ázirbayjan Respublikasy tәuelsizdigining 100 jyldyghy memlekettik mereke retinde toylandy.

Al Alash avtonomiyasy Ázirbayjannan bir jyl búryn 1917 jyly Orynborda Ekinshi jalpyqazaq sezi ótken 5 jeltoqsanda bastalyp, 13 jeltoqsanda jariyalandy. 2020 jyly Kenes ýkimetining kýshimen taratyldy. Yaghni, Ázirbayjan Respublikasynyng alghashqy tәuelsizdik alghan kezeninen bir jyl úzaq ómir sýrdi.

Endeshe, biz de Qazaq Respublikasynyng alghash Alashorda ýkimeti qúrylghan 1917 jylghy 13 jeltoqsan men Qazaq Respublikasynyng shekarasy aiqyndalghan 1920 jylghy 26 tamyzdy memlekettik mereke kýnderi retinde jariyalauymyz kerek!

Býgin, 26 tamyz - Qazaq Respublikasy Jerining qújatpen aiqyndalghan kýnining 104 jyldyghy qútty bolsyn, ardaqty Alash Eli!

Qazybek Isa,

aqyn, QR Parlamenti Mәjilisi deputaty

Abai.kz