Júma, 22 Qarasha 2024
Biylik 2055 6 pikir 9 Qyrkýiek, 2024 saghat 01:29

Kóshpendiler oiyndary - búl kóshpendiler olimpiadasy!

Suretter Aqordanyng telegram arnasynan alyndy.

Astanada V Dýniyejýzilik Kóshpendiler oiyndarynyng ashyluy sәn-saltanatymen ótti. 30 myng kórermenge arnalghan «Astana Arena» ishi býgin jankýierler men kórermenderge lyq toldy. 3 myngha juyq ónerpaz qatysqan Kóshpendiler oiyndarynyng ashyluy – Olimpiada oiyndarynyng ashyluynan esh kem bolghan joq.

Suretter Aqordanyng telegram arnasynan alyndy.

Kóshpendiler oiynynyng ashyluyna preziydent Qasym-Jomart Toqaev pen birge Qyrghyzstan men Ózbekstan preziydentteri Sadyr Japarov pen Shavkat Mirziyyoevtin, Tatarstan basshysy (Raisy) Rustam Minnihanov pen Týrkimenstannyng últ kósemi, Halk Maslahatynyng tóraghasy Qúrban Berdimúhamedovter arnayy kelip qatysty.

Sonymen qatar, sheteldik resmy delegattardyng qatarynda: Saha Respublikasynyng basshysy Aysen Nikolaev, Mongholiyanyng búrynghy preziydenti Enhbayar Nambaryn, Dýniyejýzilik etnosport konfederasiyasynyng preziydenti Bilәl Erdoghan, sonday-aq YuNESKO, AÓSShK, BÚÚ Dýniyejýzilik turizm úiymy, Týrki memleketteri úiymy, TÝRKSOY, Týrki investisiyalyq qory, Týrki memleketterining Parlamenttik assambleyasy, Islam sport qauymdastyghy, Azyq-týlik qauipsizdigi jónindegi Islam úiymynyng basshylary, Europa Odaghynyng Ortalyq Aziyadaghy arnayy ókili jәne basqa da resmy túlghalar qatysty.

Suretter Aqordanyng telegram arnasynan alyndy.

Kóshpendiler oiyndarynda 21 sport týrinen úzyn-sany 97 medali jiyntyghy sarapqa salynbaq!

Álemning әr týkipirinde bar Últtyq sporttyng bayraqty bәsekesining ashyluynda Qazaqstannyng kók Tuyn elimizdi meken etken týrli etnos ókilderining balalary kóterip shyqty. Onan song elimizding Ánúrany shyrqalyp, Olimpiadalyq dәrejede dayarlanghan shou-baghdarlamamen jalghasty. Elaralyq doda dәstýri boyynsha jarysqa qatysushy memleketterden kelgen sportshylar sheruletip ótti.

Astanada bastalghan Kóshpendiler oiyndaryna Aziyadan, Europadan, Soltýstik jәne Ontýstik Amerikadan, Afrikadan, tipti, Avstraliyadan sportshylar kelgen eken.

Suret Aqordanyng telegram arnasynan alyndy.

«Úly dala kóshpendileri ejelden baytaq Euraziyany meken etken. Olar jahandyq damu ýderisine týbegeyli ózgeris әkeldi, sol zamandaghy ozyq tehnologiyanyng iyesi boldy. Kóshpendiler bes myng jyl búryn jylqyny qolgha ýiretti. Dýniyeni dýbirletken salt attylar mәdeniyetin qalyptastyrdy. Quatty qaru-jaraq pen ghajayyp zergerlik búiymdar jasap shyghardy. Saq dәuirining Altyn adamdary – sonyng aiqyn dәleli. Qazaq jerinen әl-Farabi, Qoja Ahmet Yasauy syndy ghúlamalar shyqqan. Olar ilim-ghylymnyng damuyna orasan zor ýles qosty. Bizding babalarymyz alyp memleketter qúrdy, ýlken qalalar saldy. Úly dalada Otyrar, Týrkistan, Taraz, Sarayshyq siyaqty sәuletti shaharlar boy kóterdi. Kóshpendi júrt batys pen shyghysqa kópir bolyp, týrli mәdeniyetting jaqyndasuyna әser etti. Osy jerde ejelgi Ghún imperiyasy, odan song Týrik qaghanaty saltanat qúrdy. Olardyng danqty jolyn Altyn Orda men Qazaq handyghy jalghastyrdy.

On jyl búryn osy jarysty alghash úiymdastyrghan qyrghyz bauyrlargha alghys aitamyn. Búl – últtyq sport týrlerinen ótetin әlemdegi eng iri doda. Ony Kóshpendiler olimpiadasy deuge bolady. Búl oiyndar dala órkeniyetin jer jahangha pash etedi.

Sport – ózara qúrmet pen syilastyq simvoly. Sporttyng basty missiyasy – halyqtar dostyghyn nyghaytu. Qazaqstan býkil әlemge beybitshilik pen kelisim mekeni retinde tanymal. Elimizde týrli etnos ókilderi tatu-tәtti ómir sýrip jatyr. Biz alys-jaqyn shetelding bәrimen tyghyz baylanys ornattyq. Basqa memleketter de ózara dostyq qatynasta bolghanyn qalaymyz. Sondyqtan Kóshpendiler oiyndary yntymaghymyzdy bekemdey týspek», – dedi Preziydent.

Jalpy Dýniyejýzilik Kóshpendiler oiyndary bastalghan әuelgide: «Búl bayraqty bәseke bolashaqta Olimpiadalyq dәrejege jetedi», - dep aitylghan. Alayda, osyghan deyin әr memleket ózinshe ótkizip keldi. Qyrghyzstan da, Týrkiya da sóitti.

Býgingi Dýniyejýzilik kóshpendiler oiyndarynyng ashyluyna qarap, Qazaqstannan keyin birynghay format qalyptasady dep oilaymyz!

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1434
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3200
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5142