Auyldardy damytugha bólingen qarajat 2019 jyldan beri 6 esege kóbeygen. 2019 jyldan bastap auyldardaghy joldardyng nasharlyghynan bastap, internetke qoljetimsizdigine deyingi basty problemalaryn sheshuge qarajat alty ese kóp bólingen, yaghny sol kezde 29 mlrd tenge bólinse, biyl 194 mlrd tenge bólingen!

«Memleket zor qoldau kórsetse de, is jýzinde ne kórip otyrmyz? Qarajat iygerilmeydi, merzimder búzyluda, jobalar sapasyz oryndalyp jatyr. Múnyng bir ýlken sebebi bar – kóbinese audan әkimderining kәsiby biliktigining tómendigi jәne júmysqa úiytqy bola almauy», - degen Mәjilis deputaty Qaraqat Ábden QR Premier-ministrining orynbasary Qanat Bozymbaevtyng atyna deputattyq saual joldapty.

Biz deputat Qaraqat Ábdenning atalghan saualyn portal oqyrmandarynyng talqysyna úsynyp otyrmyz. Qaranyz:

Qazaqstan Respublikasy
Premier-ministrining orynbasary
Qanat Bozymbaevqa!

Qúrmetti Qanat Aldabergenúly!

Auyldardyng problemalary bәrimizge belgili, búl: joldardyng nashar boluynan bastap, internetke qoljetimsizdigine deyin...

Búl mәseleler barlyq dengeyde de aitylyp jýr, 2019 jyldan bastap búl baghytta qarjy alty ese kóp bólingen, yaghny sol kezde 29 mlrd tenge bólinse, biyl 194 mlrd tenge bólingen!

Búl óte jaqsy kórsetkish, osynday qoldaudyng kómegimen auyl tirshiligin týbegeyli ózgertuge bolar edi.

Memleket zor qoldau kórsetse de, is jýzinde ne kórip otyrmyz? Qarajat iygerilmeydi, merzimder búzyluda, jobalar sapasyz oryndalyp jatyr. Múnyng bir ýlken sebebi bar – kóbinese audan әkimderining kәsiby biliktigining tómendigi jәne júmysqa úiytqy bola almauy.

Ónirlerge baryp, halyqpen kezdeskende men eki qolyn aldyna qoyyp, bos otyrghan, jaghdaydy jaqsartugha qúlshynysy joq audan әkimderin birneshe ret kórdim.

Mysal retinde – oblystardaghy auyl mektepteri. Kýrdeli jóndeuge budjet qarajaty az boluy mýmkin, biraq búl mektep aulasynyng jinalmay jatuyna, ony qalay bolsa, solay ústaugha syltau emes. Qorshaulardy boyap, aghashtardy aghartu, gýl otyrghyzu ýshin kóp aqsha kerek pe?

Múny túrghyndardyn, oqushylardyn, ata-analar men múghalimderding kýshimen de jasaugha bolady. Enbekterapiya degen úghymdy úmytpayyq!

Taghy da mysal retinde - Úlytau oblysyn aita ketuge bolady.

Bólek oblys mәrtebesin alghan kezde adamdar qalay quandy! Memleket arnayy budjet bóldi, jana ókilettikter berdi, infraqúrylymdy damytu bastaldy, damugha jana mýmkindikter payda boldy. Kóp nәrse jasaldy – barlyq memlekettik organ, әsirese mәdeniyet jәne aqparat, turizm salasynda ýlken júmys jýrgizdi. Muzeyler, etnografiyalyq ortalyqtar ashyldy, bilikti kadrlar shaqyryldy, ónirdi tanymal etu ýshin aqparattyq nauqan ótkizildi.

Al býgin ne kórip otyrmyz? Aytalyq, ónirdegi eng manyzdy mәdeny nysandardyng biri – Han Orda eskertkishine baratyn jol әli salynbaghan. Ol Úlytau audanynan nebәri 17 shaqyrym jerde, biraq oghan jetu qiyn. Audan әkimdigi tym bolmasa, bastama jasap «nulevka» degen qara jol salyp qoiyna bolady ghoy. Búghan kóp aqsha ketpeydi, al turister eskertkishke kedergisiz baryp, kelushiler sany kóbeye beretin edi.

Turister barlyq jerde keremet jaghday jasalghan infraqúrylymdy kerek etpeydi – olargha shynayy bolmys, tabighattyng ózindik ereksheligi kerek. Qonaqtardy qyzyqtyratyn nәrse – dalamyzdyng súlulyghy men tarihy eskertkishter. Endi ónir qanshama mýmkindikten aiyrylyp otyr. Olay jalghasa berse, әreng tapqan bilikti mәdeniyet mamandary da qashyp ketui mýmkin.

Mysaly, әigili flamingomen tanylghan Qorghaljyn qoryghyn alayyq – osy jerde turizmdi damytyp, taghy bir erekshe obektige ainaldyrugha bolatyn tabighy qoryq! Biraq ainalasyndaghy infraqúrylym mәz emes.

Búghan da kóp qarjy qajet emes, memlekettik budjetke qaramay-aq, әkim ózi kirisip, kәsipkerlerdi úiymdastyryp, qonaqýi, tamaqtanu oryndaryn, kәde-syy dýkenderin ashyp qoygha bolar edi.

Minekey, memleket bóletin qarajat úlghaysa da, halyq naqty nәtiyje kórip otyrghan joq!

Mening oiymsha, audan әkimderining bastama kóteruge yntasyz boluynyng basty sebebi – adamy faktor.

Ákimder kóbinese óz qyzmetin mansap jolyndaghy uaqytsha kezeng dep qabyldaydy. Olar oblys basshysynyng kózine týsip, óz mansabynyng kelesi satysyna ótuge úmtylady.

Osylaysha, birinen song biri taghayyndalyp jatqan әkimder bilimderin arttyrugha úmtylmaydy jәne aumaqtardy damytudy óz mindetim dep sanamaydy.

Olardyng birazy tipti sol audandarda túrmaydy da, óz otbasylaryn kóshirip aparmaydy. Olar balalardyng mektepke qanday jolmen baratynyn, mektep ashanasyndaghy tamaq sapasynyng qanday ekenin, sol jerding túrghyndary bos uaqytyn qalay ótkizetinin bilmeydi. Túrghyndarymen qoyan-qoltyq aralaspasa, ol әkim audandy qalaysha tiyimdi basqarady?

Mysaly men ózim barghan auyldar túrmaq audan ortalyqtarynda túrghyndar әkimning kim ekenin bilmeydi.

Ár shanyraqqa kirip, jaghdaylaryn súrap, bir piala shay arsynda әrbir túrghynmen til tabysatyn әkim joq.

Preziydent biyl óz Joldauynda 2025 jyldan bastap audan әkimderi tikeley saylanady dep jariya etti, búl jaghdaydy týbegeyli ózgertuge tiyis.

Halyq saylaghan son, әkim olardyng ýmitin aqtaugha mindetti bolatyny anyq.

Búlay bolmayynsha, memlekettik baghdarlama qabyldasaq ta, qarajat bólsek te payda bermeydi.

Qúrmetti Qanat Aldabergenúly!

Aytylghandy eskere otyryp, mynaday úsynysym bar:

1. Audandyq әkimdikterding tarabynan jobalardyng iske asyryluyn baqylaudy kýsheytip, audan әkimderining jeke jauapkershiligin arttyru.

2. Ár ónirding myqty tústary men әlsiz tústaryn eskerip, audandardy damytu strategiyalaryn әzirleu.

3. Audan әkimderining esepterin jylyna eki ret tyndap, júmys tiyimdiligin baghalau.

4. Auyldardyng әleumettik jaghdayyn jaqsartugha ýles qosatyn diqandarmen ózara is-qimyl jasap, auyl sharuashylyghy tauaryn óndirushilerdi qoldau.

5. Audan әkimderin «Jana formasiya jetekshisi» boyynsha oqytudy jalghastyryp, audan әkimderining biliktiligin arttyru.

Abai.kz

Qúrmetpen,

Auyl partiya  fraksiyasynyng deputatary