Basy: Múhtar Maghauinning «Meni» turaly birer sóz...

Ekinshi bólim

«Men bolmasam úrpaghymnyng kókirek kózi ashylmaydy», – degen senim ghana – Qazaq әdebiyeti Búqar jyraudan, joq, joq Búqar jyraudan emes, onyng bergi jaghy Mahambetten bastalady, – dep jýrgenderge ol ne bәri jiyrma jeti jasynda jazghan «Qobyz saryny» atty ghylymy monografiyasy arqyly Qazaq әdebiyeti tarihynyng kókjiyegin tórt jýz jylgha keneytip berdi. Jәy ghana keneytip bergen joq, Qazaq әdebiyeti tarihyn Qaztughan jyrau, Asan Qayghy, Dospanbet, Shalkiyiz, Jiyenbet, Marghasqa, Aqtamberdi, Tәttiqara, Ýmbetey, Búqar, Kótesh, Shal aqyn sekildi jyraulardyng shygharmalarymen tolyqtyryp, últymyzdyng kórkemdik oilau jýiesining dengeyining sonau shyrqau biyikte ekenin, sol kezendegi tarihiy-әleumettik jaghdaylardy sipattay otyryp, tamasha dәleldep shyqty.

Búl atalmysh jyraular ishinde sol kezendegi Qazaq әdebiyeti ghylymynda Asan Qayghy men Búqar jyrau esimderi ghana belgili bop, olardyng shygharmashylyqtary birshama zerttelgen bolatyn. Asan Qayghy men Búqar jyraudan ózge jogharyda aty atalghan jyraular turaly Qazaq әdebiyeti ghylymy da,  әdebiyet zertteushi ghalymdardyng ózderi de, ol jyraulardyng ómiri men shygharmashylyghynan mýldem beyhabar edi. Sondyqtan da әdebiyet zertteushisi kóptegen ghalym professorlarymyzdyng ózi Qazaq әdebiyeti tarihyn XVIII ghasyrdaghy Búqar jyraudan qayyryp, Asan Qayghyny anyz keyipkeri retinde ghana týsindiretin. Áriyne, óz kezeninde Asan Qayghyny Shoqan, M. Áuezov, B. Kenjebaevtar birshama zerttep jazghan bolatyn. Shoqan Asan Qayghyny «dala filosofy» dep atady.

Al Asan Qayghy turraly M. Áuezovtin: «Asan Qayghy jayyndaghy әngimening ekinshi, halyqqa jat, bóten sanaly týrleri taghy bar. Ol anyzdaghy Asan – halyq mýddesimen qabysatyn Asan emes, han sarayynyng aqylshy synshysy, sanashyl bolghan Asan. Búl Jәnibek hangha aqyl aitady. Qúladyngha qu ildirgening jaman yrym, qala salghanyng jaman qylyq dep synap sheneydi. Múndaghy Asan kertartpa feodaldyq zannyng sanashyly bolyp shyghady», – degen (M. Áuezov «Ár jyldar oilary» Almaty 1959) pikirine qarsy M. Maghauin ózining «Qobyz saryny» monografiyasynda: «Asan – XV ghasyrdyng perzenti, sol zamannyng salt-sanasy, iydeologiyasy Asangha da jat emes, sondyqtan biz búl jerde mәselege tarihy kózqaras túrghysynan keluge tiyispiz. Asan handyq ýkimetting berik bolghanyn qalaydy. Sondyqtan, Jәnibekti ata jorasyn búzdyng dep sógui әbden mýmkin. Asan hannyng orys sheberlerin aldyryp, saray  saldyrghanyn da únatppaydy. «Múnyng jaman yrym» – deydi ol,– saraydy salghan – kәuir, alatyn da, kәuir bolady.

Anyzda Jәnibekting orys sheberlerin shaqyrtyp, ghimarat túrghyzuyn biz anahronizm dep qaraymyz. Tarihta múnday oqighalar bolghan. XV-XVI ghasyrylarda kóshpendi Noghaylar saray ne basqa da qúrylys salu qajet bolsa, Moskvadan «qala salushy sheberler» súratyp alatyn. (G. Peretyatkovich. Povolije v XV iy XVI vekah Moskva, 1877, str 145-146.)

Asan atyna baylanysty  keng taraghan sózding biri – keyin Búqar sheshti deytin qysqa tolghau. Múnda Asannyng óz tobynyng mýddesin kózdegenin kóremiz. Asan ómir sýrgen XV ghasyr – Shyghys Evropanyng tarihynda úly ózgerister bolyp jatqan dәuir edi. Kýni keshe Altyn Ordanyng tepkisinde jatqan orys eli qayta kóterildi. Moskva kýsheye bastady, birli-jarym qaqtyghysta óz qaruynyng salmaghyn kórsetip te qaldy. Altyn Orda shylpara bop ydyrap, onyng ornyn ózara qaqtyghystan basqany bilmeytin derbes handyqtar basty. Al orys memleketining quaty kýn sayyn artyp kele jatty.

Asan Qayghynyng óz dәuirinde bolyp jatqan ózgeristerding mәnin úghynyp, bayybyna jete týsingendigi kórinedi. Búl, әrniye, Asannyng ýlken aqyl iyesi, oishyl bolghandyghynyng taghy bir aighaghy.

Keyin birneshe ghasyr ótken song «orys mәdeniyetining qazaq halqy ýshin iygilikti әseri bolatynyn» ghayyptan boljap bilu, әriyne, mýmkin emes-tin. Sondyqtan Asandy kinәlәu, sypayylap aitqanda paryqsyzdau bolar edi», – deydi. (M. Maghauin «Qobyz saryny» monogrfiyasy. Ghasyrlar bederi. 31-32 – bet. Almaty, Jazushy – 1991)

Dәl osylay depti. 1965 jyldyng 11 – qazan kýni. «XV-XVIII ghasyrlarda jasaghan qazaq aqyn, jyraulary» taqyrybyna, filologiya ghylymynyng kandidaty ataghyn alu ýshin bolghan dissertasiya qorghau sәtindegi ghylymy keneste, mýiizi qaraghayday ghylym doktorlary, professor, akademikterding aldynda. Dissertant Asan atasynyng últ әdebiyeti men mәdeniyetine qosqan ýlesi men enbegin aityp aqtap, qorgharda, ózining ústazy, ghúlama ghalym M. Áuezovting Asan Qayghy turasyndaghy pikirine de qarsy kelipti. Eshkimning bedeli men ataq-abyroyyna da qaramapty. «Platon mening ústazym, biraq, maghan shyndyq qymbat», – degen Aristoteli sózin baghdarsham etken tәrizdi.

Jogharyda jaqsha ishinde kórsetip ótkenimizdey, Asan Qayghy jóninde M. Áuezovti synaghan Maghauinning sózin avtordyng 1991 jyly «Jazushy» baspasynan jaryqqa shyqqan «Ghasyrlar bederi» kitabyna engen «Qobyz saryny» monografiyasynan aldym. Al, aitylghan uaqytyn Maghauinning «Men» atty ghúmyrbayandyq Hamsa roman-essesining «Qiya joldar» bóliminen taptym. Qospa joq, dәl osylay bolghan sekildi. Dissertasiya qorghau sәtinde Qazaq әdebiyeti tarihy XVIII ghasyrdan bastalady dep jýrgenderge: – Joq, Qazaq әdebiyeti tarihy XV ghasyrdan, tipten odan arghy uaqyttan bastalady, –  dey otyryp, Áuezovtey ghúlamany synau – ataq, abyroy, aqshadan bas tartqan kózsiz erlik bolatyn. Sebebi, ghylym kandidaty bolmasan, talay jylghy zertteu enbeginning tekke ketui bylay túrsyn – mardymsyz qyzmet, tómen jalaqy, ghylym ordalary bolyp esepteletin Últtyq Akademiya men Uniyversiytet esikteri sen ýshin jabyq! Osynyng bәrin bile túra, keshegi aspirant M. Maghauin ózining dissertasiyalyq enbegin qorghau sәtinde, últ әdebiyetindegi ózi ashqan janalyq – «XV-XVIII ghasyrlardaghy jyraular poeziyasy» ýshin, janyn shýberekke týiip, biyik qúzdan túnghiyqqa sekirgendey kózsiz erlik jasapty.

Adamnyng bir aty – pende. Jeke bastyng mýddesine kelgende pendeshilikke barmaytyn adam neken-sayaq. Últ әdebiyeti tarihynyng taghdyry talasqa týsip jatqan tústa M. Maghauin jasaghan is-әreket – úrpaqqa ýlgi bolarlyqtay erlik.

Qazaq әdebiyeti tarihy XVIII ghasyrdaghy Búqar jyraudan bastalady, – dep jýrgen bizding aghalarymyzdyng birazy synyqqa syltau izdep, Áuezovti synaghan Maghauinning sózine shap berip: «Bizdi qoyshy, Áuezovke tiyisipti. Eshkimdi syilamaydy, eshkimdi moyyndamaydy. Dissertasiyalyq enbekte markstik-lenindik iydeologiya túrghysyndaghy taldau joq, tek tamsanu», – dep, ghylymy keneste Maghauin enbegin qatty synaydy. Avtor dissertasiyasyn qorghap shyghudan ýmitin ýze bastaghan sәtte sóz alghan Sovet Odaghynyng batyry, akademik aghamyz Mәlik Ghabdullin daudy basyp, dissertasiyagha joghary bagha berip, ghylymy kenes mýshelerining betin beri  búrghan sekildi. Avtordyng jazuy boyynsha, arada jiyrma ýsh aidan keyin, Moskvadaghy jogharghy attestasiyalyq komissiya M. Maghauinning dissertasiyasyn bekitken kórinedi. (M. Maghauiyn. «Men» 454 bet.) Dissertasiya 1968 jyly «Qobyz saryny» degen atpen ghylymy monografiya retinde derbes kitap bolyp, baspadan jaryq kóripti.

Bayqaghanymyz: Avtor ózine jaqsylyghy ótken adamdardy da, tómen tartyp, kedergi keltirgen adamdardyng da eshqaysyn úmytpaghan. Álgi dissertasiya qorghaytyn ghylymy keneste Mәlik Ghabdullin men Beysenbay Kenjebaev esimderin ghana alghyspen eske alady da, qalghan ghylymy kenes mýshelerining esimderin atamay, janama keyipker retinde jalpy súlbasyn suretteumen ghana shektelipti.

Kókirekte shemen bop bir súraq túr. Ol – ghylymy keneste Maghauin surettegen «súlbalardyn» kóksegeni ne? Maghauindi qorghatpau ma? Al, Maghauindi qorghatpay qúlatyp jiberdi delik. Sol tústaghy Qazaq әdebiyeti ghylymynda qaptap jýrgen ghylym kandidattarynyng biri kem boldy. Odan olar ne útady? Álde, Qazaq әdebiyetining tarihy XV ghasyrdan bastalady degen Maghauin ashqan janalyq únamady ma? Búl janalyqta adam shoshyrlyq ne bar?

Anyghyna kelgende, M. Maghauinning «Qobyz saryny» monografiyasy – «Reseyge qosylghangha deyin qazaqta tarih ta, әdebiyet te, mәdeniyet te bolghan joq. Barlyghyn alyp kelgen myna biz – úly orys halqy», – degen úly orystyq, Kenestik-shovinistik otarshyl tújyrymgha qarsy jazylghan, antiytezis sypatyndaghy әdebiy-tarihy zertteu bolatyn. Búl enbekting Qazaq mәdeniyeti men әdebiyeti ýshin qanday janalyq alyp kelgenin ghylymy kenestegi «súlbalar» týsinbedi emes, týsindi! Týsine túra qarsy shyqty! Nege? Jauap bireu-aq!

Otarlyq jýiede ayaq-asty bolyp taptalyp, joyylugha jaqyndaghan últtyq namys pen últtyq sananyng óz dengeyinde kórinis bermeuinen de olar Qazaq әdebiyeti  tarihynyng tamyry tym terende jatyr degen tújyrymgha «attandap» qarsy shyqty. Qarny toysa boldy, belgili  shenberding ishinde ghana qojayynnyng qolynan jem jep ýirengen maqúlyq sekildi, jayly ómirge әbden ýirengen «súlbalar» – tәuelsiz ómir ghana últtyq sanany qalyptastyryp, adamzatty órkeniyetting damu jolyna tura bastaytynyn bilmeytin. Ony olar týsinbeytin de. Adam boyyndaghy toghysharlyq, kóre almaytyn qyzghanshaqtyq sekildi asa jaghymsyz qasiyetter últtyq sananyng tómendiginen payda bolady. Búl jerge jershildik pen rushyldyq sekildi «qazaqy keseldi» de qosyp qoyynyz.Últtyq sananyng negizi – últtyng tarihy men әdebiyetinde jatqanyn jaqsy týsingen otarshyldar ómir boyy otarlanghan elining últtyq sanasyn jongdy ghana oilap, «últ ziyalylary» dep atalatyn sol últtyng oqyghandarynyng ishinen aitqangha kónip, aidaugha jýretinderine týrli ghylymy ataq pen marapat bere otyryp, olardan jany bar «súlbalar» jasaugha tyrysty. Búl «súlbalardyn» bar bileri – ózderinen joghary túrghan qojayyndarynyng bar aitqanyn mýltiksiz eki etpey oryndau! Boldy. Qalghany manyzdy emes.

Osy «súlbalardyn» : «Maghauin eshkimdi moyyndamaydy, syilamaydy. Áuezovting ózine til tiygizdi», – degenderi jәy syltau. Olar M. Áuezovting Asan Qayghy turaly jazghandaryn bilmedi dep oilau – әbestik. Bilgen. Tek, olar M. Áuezovting Asan Qayghy turaly aitqandaryn saralap, Maghauinning Asan Qayghy turaly tújyrymymen salystyrmady.

M. Áuezov Asan Qayghy turaly alghash ret 1925 jyly «Ádebiyet tarihy» zertteu enbeginde jazypty.  Asan Qayghy turasynda M. Áuezovpen ghylymy pikirtalasqa barghan Maghauiyn, óz pikirin ghylymy negizde dәleldep shyqty, – dep aitylghan bir auyz sózimizge qarap, Asan Qayghy turaly jazghan M. Áuezovting «Ádebiyet tarihy» enbegining ghylymy negizi tómen eken dep oilap qalugha bolmaydy. Anyghyna kelgende, M. Áuezov jazghan «Ádebiyet tarihy» enbegi – Qazaq әdebiyeti ýshin asa qúndy ghylymy enbek. Ádebiyet oqulyghy esebinde jazylghan Áuezovting «Ádebiyet tarihy» enbegi – sayasy tapsyrystaghy qysymynan tys, ghylymy negizde jazylghan erkin oily oqulyq-monografiya ispettes ghylymy zertteu. Stalin túsyndaghy repressiyada «búghattalyp» qamaugha týsken búl enbekting tolyq núsqasy – M. Áuezovting elu tomdyq akademiyalyq tolyq shygharmalar jinaghynyng tórtinshi tomynda, 2014 jyly M. O. Áuezov atyndaghy әdebiyet jәne óner institutynyng ghylymy qyzmetkerlerining qúrastyruymen jariyagha shyqty. 1925 jyly jazylyp, 1927 jyly jeke kitap bolyp basylyp shyqqan búl enbekte M. Áuezov: «Qazaq eskiligi jalghyz qazaqtiki emes, jalpy týrki júrtynyng eskiligi dep sanaugha kerek», – dey otyryp, Qazaq әdebiyetining tarihyn eng birinshi bolyp: 1. Auyz әdebiyeti, 2. Týrkilik әdebiyet, 3. Islam dәuirindegi  әdebiyet, 4. «Qazaq elining óz qanynan tuyp, óz sýtimen ósken әdebiyet» dep tórt topqa bólip, XVIII ghasyrdan bastap Resey  imperiyasynyng otarshyl sayasatynyng qúrbandyghyna ainalghan dәuir әdebiyetine «Zar zaman әdebiyeti» degen atau beredi. Abylay dәuirinen shamaly búryn ómir sýrdi degen Asan Qayghydan bastap, XIX ghasyrdyng ekinshi jartysy Abaygha deyingi dәuirdi M. Áuezov «Zar zaman әdebiyetine» jatqyzady. Asan Qayghy ómir sýrgen dәuir turasynda  M. Áuezov: «Asan aitty degen sózderdi qazaq tarihymen salystyryp kórsek, búl adam eng aldymen Áz-Jәnibek hannyng tústasy bolugha qisyndaydy. Tarihta Áz-Jәnibek Qobylandynyng tústasy. Búl noghayly qazaq birligining zamanynda handyq qúrghan adam. Ol kezde qazaq elining aldynda orysqa qarau degen mәsele tughan da emes, eshbir jannyng basynda ondaylyq suyq oy kelgen de emes», – dey kelip:

                              Arasynan qytay, orystyn
                              Qorghan sap tynysh jatyrsyn               
                              Ózing Jәnibek, elden asqan batyrsyn
                              Ertisti órlep orys jýr
                              Til alsang izdep qonys kór
                              Búl aradan kóshpesen
                              Aytqanyma týspesen
                              Orys alar qalandy
                              Shulatar qatyn-balandy, – osy ólendegi orys, qytaydyng ortasynda otyrghan qazaq, Ertisti órlep jýrgen orys, bodan bolghaly otyrghan el jat júrtqa qúl bolmas ýshin aua kóshudi em kórgen basshylar, barlyghy da Abylay dәuirining sureti emes pe? Abylaydyng óz zamany,  bolmasa onyng aldyndaghy 30-40 jylday búryn bolghan handardyng anyq belgisi emes pe? Sondyqtan, Asan ómir sýrgen zamandy Abylay dәuirining ainalasynan izdeu kerek dep bilemiz», –  deydi. (M. Áuezov. 50 tomdyq tolyq shygharmalar jinaghy. 4-tom. 210-211 bet.)

Óte qisyndy oi. Asan Qayghy tuyndysy dep tanylghan ólender arqyly M. Áuezov Asannyng ómir sýrgen uaqytyna boljam jasaydy.

M. Maghauin de ózining «Qobyz saryny» atty ghylymy monografiyasynda Asan Qayghynyng ólenderi degen:

Qúiryghy joq, jaly joq, qúlan qaytip kýn kórer
                               Ayaghy joq, qoly joq jylan qaytip kýn kórer, – degen tolghaulary arqyly, nemese:

Ay, han, men aitsam bilmeysin,
                               Aytqanyma kónbeysin...

Bolmasa:

Qyrynda kiyik jaylaghan
                               Suynda balyq oinaghan
                               Oimauyttay toghay eginnin
                               Oiyna kelgen asyn jeytúghyn
Jemde kenes qylmadyn, – degen tolghaularyn mysalgha keltire otyryp, Asan Qayghy – XV ghasyrda ómir sýrgen Jәnibek hannyng zamandasy degen pikir aitady.

M. Áuezov oiy boyynsha, Asan Qayghy – Abylay hannyng zamanynyng ainalasynda ómir sýrgen adam bolsa, M. Maghauinning jazuy – Asan Qayghy XV ghasyrda ómir sýrgen. Áriyne, eki avtor da óz oilaryn Asan Qayghynyng tolghaulary degen óleng joldary arqyly dәleldeuge tyrysqan.

1959 jyly jaryq kórgen «Ár jyldar oilary» kitabyndaghy maqalasynda Áuezov Asan Qayghy turasynda: «Jәnibek hannyng aqylshysy, halyqqa jayly qonys izdegen halyq qamqory», – dep aityp keledi de: «Asan Qayghy jayyndaghy әngimening ekinshi halyqqa jat bóten sanaly týrleri taghy bar. Ol anyzdaghy Asan halyq mýddesimen qabysatyn Asan emes, han sarayynyng aqylshysy, synshysy, sanashyly bolghan Asan», – deydi. (M. Áuezov. «Ár jyldar oilary. Almaty, «Ghylym» -1959. 245-247 better»)

M. Áuezov 1925 jyly jazghan «Ádebiyet tarihy» enbeginde Asan Qayghyny Abylay hannyng zamandasy, Áz-Jәnibek hannyng tústasy bolugha qisynbaydy, – dese, 1959 jyly jazghan «Ár jyldar oilary» enbeginde Asan Qayghyny: «Jәnibek hannyng aqylshysy, – deydi. Áz-Jәnibek han men Abylay hannyng arasy jobamen eki jýz jyldan asyp jyghylady. Óz enbekterinde Asan Qayghy turaly eki týrli pikir aitqan M. Áuezovti kinәlәudan aulaqpyz. Oghan Han, Súltan, bay men by – ýstem tap ókilderi, halyq jauy, degen kenestik iydeologiya birinshi sebep bolsa, ekinshiden; 1925 jyly jazghan «Ádebiyet tarihy» enbeginde qolda bar halyq auyz әdbiyeti ýlgileri turaly: «... azgha qanaghattanghan, azdy tilegen mólsherding ózine de tola almay, shala bolyp qalghany bar», – dep, Áuezovting ózi qolda bar auyz әdebiyeti ýlgilerining óte az mólsherde bolghanyn ashyq moyyndaydy. Ýshinshiden, zerttep bile kele avtorlyq pikir men kózqarasta ózgeris boluy bek mýmkin. Ásirese, osy ýshinshi sebep ghylymda jii úshyrasatyn jaghday ekeni belgili. Desek te, 1925 jyly jazghan Áuezovting «Ádebiyet tarihy» enbegi – Qazaq әdebiyeti tarihyn ghylymy negizde dәuir-dәuirge bóle otyryp, Qazaq auyz әdebiyetin týrli janrlargha jiktegen qazaq әdebiyetindegi alghashqy ghylymy enbek.

M. Maghauin ghylym – dәlel men dәiek, sodan song qisyndy jýie qaghidasy boyynsha: «Asan Qayghy Jәnibek hannyng zamandasy, aqylshysy. Ol XV ghasyrdyng perzenti», – dey otyryp, M. Áuezovtin: «Asan Qayghy Jәnibek hannyng aqylshysy, halyq mýddesimen qabysatyn Asan emes» degen sózine qarsy: – Asan – XV ghasyrdyng perzenti, sol zamannyng salt-sanasy, iydeologiyasy Asangha da jat emes. Biz búl jerde mәselege tarihy kózqaras túrghysynan keluge tiyispiz. Sondyqtan, Asandy kinәlәu sypayylap aitqanda paryqsyzdyq bolar edi, – degen ghylymy pikiri, Maghauinning dissertasiyasy talqylanatyn ghylymy kenestegi «súlbalardyn»: «Oybay, Maghauin eshkimdi syilamaydy, moyyndamaydy. Áuezovting ózine qarsy shyghyp otyr», – dep shu kótergen oqighasyna  úlasqan-dy.

Ghylymda jenimpaz da, jenilushi de joq. Pikirtalas qana bar. Keyingilerge qalatyny – pikirtalas nәtiyjesinde payda bolghan jýieli negizdegi ghylymy kózqaras qana.

Sóz basynda aittyq, M. Maghauinge deyin Qazaq әdebiyeti ghylymynda anyz keyipkeri retindegi Asan Qayghy men XVIII ghasyrdaghy Búqar jyrau esimderi ghana belgili bolatyn. Asan Qayghy men Búqar jyrau arasyndaghy tórt jýz jyl – Qazaq әdebiyeti ýshin mýldem belgisiz edi. Ádebiyet tarihynyng hronologiyasynda osy tórt jýz jyldyng orny bos túrghan-dy. Mine, osy bos kenistik – tórt jýz jyldy, әdebiyet tarihyn zertteushi aspirant Múhtar Maghauin jiyrma jeti jasynda Qaztughan, Dospanbet, Shalkiyiz, Jiyenbet, Marghasqa, Aqtamberdi, Tәttiqara, Ýmbetey, Kótesh, Shal aqyndardyng esimderi arqyly, olardyng shygharmalary men ómir sýrgen zamanyn tarihiy-әleumettik túrghydan zerttey otyryp toltyrdy. Esemiz tolyp, óshkenimiz janghanday bolghan.

XV-XVIII ghasyrlardaghy jyraular poeziyasy haqynda M. Maghauin jazghan ghylymy zertteu enbekting aty – «Qobyz saryny». «Qobyz saryny» monografiyasyn ghylymy negizde saraptau, bizding búl jolghy mindetimizge jatpaydy. Desek te, jyraular poeziyasy turasynda sóz qozghaghan birde-bir zertteushi «Qobyz saryny» ghylymy monografiyasyn ainalyp ótken emes. Osydan-aq «Qobyz sarynynyn» ghylymy salmaghyn anyqtaugha bolady. Bir anyq bar. Ol: M. Maghauin ózining «Qobyz saryny» ghylymy monografiyasy arqyly últ ruhaniyaty men qazaq әdebiyeti ghylymynyng qorjynyna esten ketpes eseli ýles qosty. Keyde oilaymyn: Eger, M. Maghauin «Qobyz sarynynan» ózge meyli qanday janrda bolsyn eshtene jazbaghannyng ózinde de, bir ghana ghylymy monografiyasy arqyly M. Maghauin esimi qazaq әdebiyeti tarihynda mәngilikke qalghan bolar edi.

Til oralymy asa bay, tarihiy-tanymdyq әdeby zertteu – «Qobyz saryny» monografiyasy ghylymy enbek bolsa da, kórkem әdebiyet sekildi týsinikke jenil, tartymdy әri qyzghylyqty oqylady. Enbekte XV ghasyrda ómir sýrgen Qaztughan jyraudan bastap, XVIII ghasyrdaghy Kótesh, Shal aqyndargha deyingi aralyqta ómir sýrgen jyraular ómiri men shygharmashylyghynyng kórkemdik jýiesi – ghylymy negizdegi tarihiy-tanymdyq túrghydan asa nanymdy surettelgen.

Ekinshi bólimning sony

Jalghasy bar

Núrghaly Mahan

Abai.kz