Basy: Múhtar Maghauinning «Meni» turaly birer sóz...

Jalghasy: Múhtar Maghauinning «Meni» turaly birer sóz

Jalghasy: Múhtar Maghauinning «Meni» turaly birer sóz

Jalghasy: Múhtar Maghauinning «Meni» turaly birer sóz

Jalghasy: Múhtar Maghauinning «Meni» turaly birer sóz 

Jalghasy: Múhtar Maghauinning «Meni» turaly birer sóz

Jetinshi bólim

«Últ ýshin enbek et», – dep tәpsirlepti M. Maghauin ózining «Meninde». Aqiqat – sóz.

Últty – til, tariyh, genologiya, (qandastyq) mәdeniyet, әdet-ghúryp, minez sekildi ortaq negizde qalyptasqan adamdar qauymdastyghy desek, últ ýshin enbek etu – últtyng tili men tarihyna, әdet-ghúrpy men mәdeniyetine qyzmet etu degen sóz.

Osy talap túrghysynan kelsek, «qazaq» esimdi últqa qyzmet etken elshil de últshyl aptal azamattardyng aldynghy sapynda ghalym-jazushy Múhtar Maghauinning esim-soyy atalary haq. Jazushy – ghalym boluy kerek, – dep Flober aitypty deytin eski tәmsil bar. Meninshe, jazushynyng barlyghynyng ghalym boluy shart emes. Alayda, jaratushy Haq taghala jazushynyng jazmysh-taghdyryna ghalymdyq talantty qosyp berse, búl – baq! Qústyng qos qanaty sekildi, ghalymdyq pen jazushylyq – septese kele, qalamger órisin úzartyp, kókjiyegin keneytpek.

M. Maghauin – jazushy hәm ghalym. Onyng jazushylyghy kýshti me, jaq әlde ghalymdyq talanty basym ba? – deu, әbestik. Bilmestikten aitylghan, qústyng ong qanaty kýshti me, joq әlde sol qanaty kýshti me? –  degen sekildi sholaq oily, tasyrdyng súraghy. «Tyrnaq etten ajyramaydy». Dәl sol sekildi M. Maghauinning jazushylyghy men ghalymdyghyn bir-birinen bóle-jara qarau – orayy kelmes bos tirlik. Jazushy bolsa da, ghalym bolsa da elshil túlgha retinde onyng ómirlik basty ústanymy – últyna qyzmet etu boldy. Sebebi, últ ýshin aitpaq sózin belgili shenberding ishinde Kenestik senzuranyng qatang baqylauy astyndaghy Maghauin ainalysqan әdebiyet, tarih ghylymdary arqyly aitu mýmkin emes edi. Al, jazushylyqtyng órisi úzaq, kókjiyegi ken. Aytpaq oiyndy astarlap, әdeby bólshekter arqyly júmbaqtay otyryp, isharamen jetkizuge әbden bolady. Sondyqtan da ol jazushylyqty tandap, úly ónerge bet búrdy. Ghylymdy jazushylyghyna serik etti.

Eki mýshelden endi asqan shaghynda «Qobyz saryny» monografiyasy arqyly Qazaq әdebiyeti tarihynyng kókjiyegin tórt ghasyrgha keneytip, jyraular poeziyasyn tiriltken M. Maghauin aldynda aiqara ashylghan ghylymnyng danghyl joly jatqanday bolyp kóringen.

Búl – syrt kórinis, әriyne. Qazaq filologiya ghylymyna ýlken darynnyng kelgenin sol tústaghy Qazaq әdebiyeti ghylymy ainalasyndaghylar týgel týsindi. Quanghandar da boldy, birazy ishin tartty. Tileuesterding kóbi Maghauin Múhtar Qazaq filologiya ghylymynyng endi qay biyiginen kóriner eken dep jýrgende, Múhtar mýldem basqa jol – jazushylyqqa bet búrdy. Mýmkin, Maghauinning búl qadamy «jerimiz keneydi» dep oilaghan keybir ishi tar әdebiyetshi ghalymdardy quantsa quantqan shyghar, al, jazushy aghayyndar Maghauinning ózin de, onyng shygharmashylyghyn da mýldem qabyldaghan joq. Mine, osy tústa onyng eng alghashqy romany «Kók múnar» qisyq synnyng doghal nayzasyna ilindi. Áriyne, syn, әsirese әdiletsiz aitylghan solaqay syn, kimge de bolsa auyr. Ásirese, «syzdaghan jaranyng auzynda jýretin» aqyn-jazushylar ýshin tipten auyr.

«Senderde mәdeniyet te, memleket te, tarih ta bolmaghan», – degen otyrshyl óktem oigha qarsy, «Joq, bizde memleket te, tarih ta bolghan», – degen oidy aitu ýshin, sol tústaghy qazaq әdebiyetindegi modernistik janalyq – «naturaldy realizm» baghytynda jazylghan «Kók múnar» romany turasyndaghy solaqay syn, jazushylyq jolyn endi bastap jatqan jas jazushy M. Maghauinge erekshe auyr bolaghy anyq. Esengirep qaldy. Biraq, esinen adasqan joq. Qúlap qalmaugha tyrysqan. Boyyn tik ústady.

Keyin oilasa, «Quyrdaqtyng kókesin, týie soyghanda kórersinnin» keri bopty. «Kók múnardyn» túsyndaghy qúqay – «Aldaspan» men «Bes ghasyr jyrlaydynyn» qasynda balanyng oiyny eken. Jyraular poeziyasy «Aldaspan» men «Bes ghasyr jyrlaydy» jyr jinaqtaryn qúrastyryp, «Alghy sózi» men «Ghylymy týsinikterin» jazyp, jariyagha shygharghan kezde kórmegen azaby, estimegen sózi qalmapty. «... kertartpa últshyl... Kenestik iydeologiyagha jat pighyldy adam... iydeyalyq baghdary jansaq... Sayasy kózqarasy teris... Ne degen masqara – úly orys halqyna til tiygizuge deyin barypty...» Estimegen sózi qalmaghan. Bәrin úiymdastyryp, aityp ta, jazyp ta jýrgen óz aghayyndarymyz. Jeke basyna da qauip tóngen synayly. Abyroy bolghanda, «Aldaspan» men «Bes ghasyr jyrlaydy» jyr jinaqtary «Aqyndar kitaphanasy» dep atalatyn býkil dýniyejýzilik resmy týrdegi jýieli basylym arqyly, sol tústaghy Leningrad, qazirgi Sankt-Peterburg qalasynan «Poety Kazahstana» degen ataumen, taghy da sol M. Maghauinning eseli enbegining arqysanda orys tilinde jaryq kórip, janyna arasha bolghan-dy.

Avtordyng tәpsirleui boyynsha: «Peterburg-Leningradtan shyqqan «Poety Kazahstana» jinaghy – qazaqtýrik әdebiyetining ejelgi dәuirinen bastau alatyn bay tarihyn birjola aighaqtap, qazaqtyq óristing ózinde jana ghana kóringen orta ghasyrlyq úly poeziyamyzdy әlemdik ainalymgha shyghardy. Qazaq aqyndarynyng alty ghasyrlyq antalogiyasy – qazirgi dýnie jýzining eki bóligindegi negizi últtyq bilim qoymalarynda, Angliyanyn, Germaniya men Fransiyanyn, Amerikanyng ataqty uniyversiytet, zertteu ortalyqtarynyng kitaphanalarynda túr. Qazaqstan turaly qazaq halqynyng ruhany ómirine qatysty izdenis zertteu jasaghan batys oqymystylarynyng bәri eng aldymen osy kitapqa jýginedi.» («Men» 573-bet.)

Búl – aqiqat shyndyq! Sebebi, M. Maghauin qúrastyryp, «Ghylymy týsinigi» men «Alghy sózin» jazghan «Aldaspan», «Bes ghasyr jyrlaydy» jyr jinaqtary – halyqtyq tarihymyzdyng alty jýz jyldyq shejiresi hәm últymyzdyng kórkemdik oilau jýiesining ruhany aighaghy.

Eng qyzyghy, 1978 jyly qazirgi Sankt-Peterburg qalasynda jaryq kórgen «Poety Kazahstana» jinaghynda, sol tústa rúqsat etilmey, shygharmalary qapasta qamauly jatqan Shәkәrim Qúdayberdiyevting on tórt óleni jariyagha shyghyp, halqymen qauyshty. Resmy týrde әli aqtalmaghan Shәkәrim ólenderin basyn qaterge tigip jariyagha shygharu – M. Maghauinning is jýzinde jasaghan últ aldyndaghy ruhany erligi edi.

Búl turaly sәl keyindeu, M. Áuezov shәkirti, abaytanushy ghalym Qayym Múqamethanov ózining «Shәkәrim» atty ghylymy zertteu-enbeginde: «1978 jyly «Poety Kazahstana» atty kitapta Shәkәrimning 14 óleni orys tilinde jaryqqa shyqty jәne M. Maghauinning aqyn ómiri men tvorchestvosy turaly maqalasy jariyalandy.», – dep jazdy. («Bes Arys» 39-bet, Estelikter, esseler jәne zertteu maqalalar. Almaty, «Jalyn» - 1992 jyl)

Qalay desek te, «Aldaspan» men «Bes ghasyr jyrlaydy» jyr jinaqtaryn qúrastyryp, «Alghy sózin» jazyp, jariyagha shygharu– M.Maghauin ómirining eng bir qiyn, synaqqa toly, kýrdeli kezeni bolghany anyq. Ómirining osy túsy turaly M.Maghauin ózining «Meninde»: «Saghan sol tar kýnderding ózinde kýsh bergen nemene? Senim bolsa kerek... Az ba, kóp pe, bar jasaghan enbegin–osy Senimning kórinisi», – dey kelip: «Noqtaly basqa bir ólim, «Malym–janymnyng sadaqasy... –der edin, –janym–arymnyng sadaqasy...» der edin, saudagha týsip túrghan–sening noqtaly basyng emes,bәsire malyng emes, Arynnan da asqaq is– halqynnyng san ghasyrlyq múrasy, saghan aruaq amanat etken, qorlyqqa kónesin, mazaqqa shydaysyn, qaytkende de arqalap ótkizuing shart. Alashtyng úly dep moynyna artylghan jýkti jerine jetkizuing kerek. Shydadyn, kóterdik... Osy alty ghasyr antologiyasy bar, odan búrynghy «Aldaspan» bar, búdan keyingi úly jinaqtar bar– ata-babannyng neshe jýz jyldyq múrasyn arqalaghan beynetim ýshin, sol jolda tartqan azabym ýshin, qaytpaghanym, qayyspaghanym ýshin, shybyn janym shyrqyrap, quys keudemdi sýiretip jýrip, Alashtyng atyn tóbeme kótergenim ýshin Týrikting Tәniri mening kelte ghúmyrymdy eselep ósirdi, jyldarymdy úzartyp, qansha qalasam, sonsha jasaugha múrsat berdi. Baqytqa, baylyqqa kenedi, ataqqa,abyroygha bóledi. Alty perzent sýigizdi, býgingi segiz nemeremdi syilady. Aqyry búl emes. Alashaghym alda... Dәl sol kezde múnsha shapaghat kórem dep oilamap edim. Erteng ólesing dese de, sol baghyt, baghdarmen ketetin edim», –deydi. («Men» 7,568-bet)

Bayaghyda biz kórgen shaldar –E-e-e-e Jaratqan, sonymdy jarylqay gór deytin...

Mýmkin, Haq taghala men ata-baba aruaghy, bәlkim, últ aldyndaghy paryzdyng óteui... Jazushy Maghauinning arty jaqsy– tórt úl, eki qyz, jiyrmadan astam nemere-shóberesi bar. Úrpaghym dep ómir sýretin júmyr basty pendege búdan artyq ne kerek?!

«Eng baqytty adam, otbasynda baqytty», – dep, danyshpan Tolstoy aitty deytin de bir sóz bar.

Zandylyq...,bәlkim... kezdeysoqtyq... Zerdeley qarap, zerttey kelseniz, óner adamdarynyng jeke ómiri, әsirese, otbasylyq ómiri drama, tragediyagha toly.

– Búl zandylyq, basqasha bolsa olardan shygharmashylyq túlgha shyqpas edi, – deytinder de bar. Mýmkin... bәri mýmkin. Búl ómir...

Alayda, mening jeke óz oiym boyynsha, M.Maghauin búl atalghan zandylyqtan tys, otbasylyq baqyt  hәm ýilesimdilikte ghúmyr keshipti. Onyng basty sebebi: Ol ómirlik jar tandaudan qatelespedi. Olay deytin sebebimiz: Ómirde ýlken jetistikke jetken әrbir azamattyng artynda kózge kórinbey, azamatynyng janyn týsinip, jaghdayyn jasap, oghan ruhany dem berip, onyng ómirlik qosaghy– әieli túrady. Syrt qaraghanda, onday әielder bayqalmaydy. Olar kópshilik kózine týspeydi. Týsuge tyryspaydy da. Anyghyna kelgende, әlemdi núrlandyryp otyrghan dәl osynday – Áyel-Analar! Múnday әielderge jaratushy Haq taghalam әu bastan aqyl, tózim, sabyr bergen. Tóbemde Qúday túr, jazushy Múhtar Maghauinning jary dәl osynday әiel! Basqasha bolu mýmkin emes. Eger ol kisi «basqasha» bolsa, jazushy M.Maghauin ómirde de, jeke shygharmashylyghynda da múnday jetistik pen tabysqa jetpegen bolar edi. Ókinishke oray, men jazushy Múhtar aghamyzdyng ýiindegi apaydyng aty-jónin bilmeydi ekenmin. Eger, Múhtar Maghauin jazushy hәm ghalym retinde últynyng eki myng jyldyq tarihy– tórt tomdyq «Shynghys han», «Altyn Orda», «Qazaq tarihynyng әlippesi» ghylymy zertteu enbekteri men әdebiyetimizding tarihynyng kókjiyegin tórt jýz jylgha keneytken «Qobyz saryny» monografiyasy, qazaq halqynyng alty ghasyrlyq kórkemdik oiynyng antologiyasy – «Bes ghasyr jyrlaydy» men «Aldaspandy» qúrastyryp, «Ghylymy týsinigi» men «Alghy sózin» jazyp, әdeby shygharmalary: «Kók múnar», «Alasapyran», «Kókbalaq», «Jarmaq», «Bir atanyng balalary», «Sary qazaq», «Shaqan-Sheri», «Qypshaq aruy» taghy basqa sol sekildi kórkemdik quaty asa joghary shygharmalary men jiyny 25 tomdyq akademiyalyq tolyq jinaghy ýshin– birinshi jaratushy bir Allagha, ekinshi ózining ómirlik qosaghyna qaryzdar ghoy dep oilaymyz. Áriyne, jazushy múnyng bәrin ishtey týisingen, biledi. Sondyqtan bolar: «Tәnirim qoldady, baqytqa keneltti...,» – depti. Múnan ary terendeudi maqsat etpegen sekildi.

«Mennin» taghy bir jerinde: «Osy kezge deyingi bar jazghandarym «Aldaspan» men «Bes ghasyr jyrlaydynyn» bir jolyna da túrmaydy. Sebebi, mening jazghandarym «Aldaspan» men «Bes ghasyr jyrlaydydan» qayda tómen,» –depti.

Pafos emes, shynayy aq sózi men aqiqat sezimi bolsa kerek.

Desek te, ol shygharmashylyq ómirde joly bolghan, baqytty jazushy. Búl– bizding oiymyz.

Al, onyng ózi shygharmashylyq ómirine ýlken meje, biyik maqsat qoyypty da, – Men sol meje, sol biyikke jete almadym, – deydi. («Men» 46-bet) Ol ózining ghúmyrbayandyq esse-romany «Mende» dәl osylay depti.

Dese de, Múhtar Maghauin shygharmashylyq ómirde joly bolyp, aiy onynan tughan qalamger. Oiymyzdyng týp sebebi: ol ózining talantty ekenin bildi. IYә, iә – bildi. Kez-kelgen daryn–óz mýmkinshiligin ishtey bilip, týisinedi. Ózining talantty ekenin bilmepti degen – bos sóz. Al, talantqa –talap auaday qajet dýniye.

Mine, sondyqtan da, ózining kim ekenin ishtey týisingen M.Maghauiyn: «Men jazbasam qazaq әdebiyeti túralap qalady. Men kýrespesem ejelgi múra bir jola úmytylady,.. alashtyng múratyn keler úrpaqqa jetkizetin – Men, Men ghana», – degen oidy ómirlik maqsat etti.

Sóz basynda aittyq. Taghy da qaytalaghymyz keledi: Romanda jalghyz-aq jerde aitylsa da, zamanynda solaqay synshylardyng doghal nayzasyna kóp ilikken Maghauinning «Meni» – onyng ózine degen talaby men senimining ghana kórinisi bolatyn. Bar bolghany sol!

Dittegen maqsatyna jetu ýshin talantyna aqyly men enbegin serik etipti. Ózdiginen eshnәrse de bolmaytynyn jete týsingen ol, jastayynan bilim nәrining tereninen susyndap, kóp enbektendi. Óz últy qazaq halqynyng mәdeniyeti, tarihy men әdebiyetinen tys 2– kursta orys әdebiyetin, 3– kursta Álem әdebiyeti, 4– kursta qazaq halqy jәne jalpy týrki dýniyesi turaly ghylymy zertteulerdi týgel biludi maqsat etken jas student Maghauinning Rashiyd-ad-Diyn, M.H.Dulati, Ábilghazy, Shoqan, Bartolid, Bichuriyn,Malov, Haruziyn, Levshiyn, Aristov enbekterin basyna jastap oqityn kezi – osy tús.

Student kezimizde jazushy Oralhan Bókeymen bolghan bir kezdesude Oralhan: «Bizding buyn jazushylary ishinen әdebiyetke ýlken dayyndyqpen kelgen eki jazushy bar. Onyng biri– Múhtar Maghauiyn, ekinshisi– Ábish Kekilbaev», – dep aitqan sózi esimde qalyp qoyypty.

Mine, osylay әdebiyetke ýlken dayyndyqpen kelgen M.Maghauin ózining býkil shygharmashylyq ómirin josparlaghan. IYә,...iyә...dәl solay. Bolashaqta jazylmaq shygharmalaryn týgel josparlap, dәpterge tizip jazyp otyrypty. Ol dәpterdi «Altyn dәpter» dep ataghan.

«Búl tor kóz, qalyng dәpterding býgingi ghúmyr-jasy– otyz bes jyl bolsa kerek. Student kezde bastalghan. Birinshi beti «Sujetter» – 1960–1961» degen taqyryppen ashylypty. Eng songhy tanba –«1996» 49–bette. Yaghni, men әdebiyetke alghash ret nyq qadam basqannan bergi otyz jeti jyl boyy jazugha jobalanghan, jazylghan jәne jazylyp ýlgermegen barlyq shygharmalardyng súlbasy osynda», –deydi avtor «Altyn dәpter» haqynda. («Men» 21–bet)

Talant – Tәnirding syiy. Búl– anyq. Al, talanttardyng eng osal túsy – úly Jaratushy ólshep bergen uaqytty iygilikti baghytta júmsap, shygharmashylyq ghúmyryn dúrys josparlay bilmeuinde. Shygharmashylyqtyn– mansapqorlyq, ishimdik, «әrnege әsempaz bolghan» qyzyqqúmarlyq sekildi «kýndesteri» óte kóp. Pәny jalghannyng «uaqytsha qyzyqtaryna» boy aldyrghan. qanshama úly talanttar boyyndaghy darynyn týgel berip kete almay, ómirin qor etti. Búghan beridegi Qazaq әdebiyeti tarihynyng ózinde-aq mysal degen jetip artylady. Aytalyq: Áuezov jәne Mýsirepov.

Sonau  jiyrmasynshy jyldardyng bas jaghynda lauazymdy qyzmetke aralasyp, búl «baspaldaqtyn» úzaqqa aparmaytynyn týsingen M.Áuezov biyik qyzmetpen qosh aitysyp, qalghan ghúmyryn tek shygharmashylyqqa arnady. Mansaptan da qyzmetten de bas tartty. Tipten, qansha ret úsynsa da, ózi qyzmet etetin Memlekettik uniyversistette kafedra mengerushisi de bolmapty. Esesine, sanaly ghúmyryn tek shygharmashylyqqa arnap, sonynda tandamaly jiyrma, akademiyalyq alpys tom enbegin qaldyrdy. Al, jazushylyq daryny Áuezovpen qaraylas Mýsirepovting sonynda qalghany – assa 7-8 tom enbek qana.

Sebep? Birinshiden, Mýsirepov qyzmetqúmar boldy. Qazaqstan Ministrler Kenesining tóraghalyghynan bastap «Qazaq әdebiyeti» gazetining redaktorlyghyna deyingi aralyqta ol atqarmaghan lauazymdy qyzmet kemde-kem. Beyimbet Maylin turaly esteliginde qyzmet qúmarlyghyn jazushynyng ózi de moyyndaydy. Mýsirepovting osy qyzmet qúmarlyghyna karta qúmarlyghyn qosynyz. (R.Múhamediarovanyng Gh.Mýsirepov turaly esteligin qaranyz.)

Boyynda múnday týrli «qúmarlyqtar» bar qazaq aqyn-jazushylaryn sanap bitire almaysyn. Nәtiyjesinde, basqa eshkim de emes, boyyndaghy darynyn týgel berip kete almaghan aqyn-jazushylar esebinen Qazaq әdebiyeti men últ ruhaniyaty ghana zardap shekti. Osy orayda, shygharmashylyq ghúmyryn týgel josparlaghan M.Maghauinning «Altyn dәpteri» – keyingi jazushy bolamyn degen jastargha ýlken ónege.

Biz sóz basynda M.Maghauinning «Meni» – jazushynyng ghúmyr bayandyq janazaby, – degenbiz. Onda avtordyng ómir sýrgen qoghamyna degen ózindik kózqarasy, ókpesi men nazasy, kýiinishi men sýiinishi, ústazdaryna degen shәkirttik alghysy, adamdardan kórgen jaqsylyghy men kesapatty jamandyghy, bolashaqta jazushy bolamyn degen jastargha bergen aqyl-kenesi, bәri... bәri bar.

Ol ózining ghúmyrbayandyq esse-romany «Mende» – bolashaqta jazushy bolamyn degen jastargha mindetti týrde oqugha tiyisti әdebiyetterden bastap, kimdi qalay týsinip, qalay oqugha deyin aqyl-kenes beredi. Tek búl emes, neni týisinip, qalay jazugha deyingi aralyqty erinbey týsindirip, «sheberlik mektebin» ótkizedi. Boyynda baryn shәkirtterine erinbey-jalyqpay týsindirip otyrghan ústaz keypindegi Maghauinning dәl osy beynesi – Qazaq әdebiyetindegi Maghauinnen keyingi jazushylargha ghibrat bolarlyqtay ónegeli is. Bolashaqta jazushy bolamyn degen jastargha ózining «jazu laborotoriyasynyn» esigin aiqara ashyp, últ ruhaniyatynyng bolashaghyn oilaghan jazushynyng parasat biyigindegi dәristeri – Qazaq әdebiyetining keleshegin núsqap túrghanday. Ol ózining «sheberlik mektebi» toptamasynlaghy dәristerinde: «...Darynnyng tua bitetini–talassyz aqiqat. Biraq sol tua bitken qasiyet jýzege asuy ýshin qanshama jaghday kerek. Sonyng ishinde adamnyng ózine tikeley baylanysty jәne eng mәndi, eng basty shart– tauday talaptan serpin alghan tabandy enbek... Sauat ashqan sanaly jastar әueli tughan әdebiyetin tanu, tarihtan búrynghy dәuirdegi «Mahabharata», «Iliadadan» tartyp, kýni keshegi Kavabata men Hemingueyge deyingi aralyqtaghy adamzat әdebiyetin iygerip bilu shart. ...Tezirek oqu kerek, keninen qamtu kerek, erte kóktemde susyny qanbaghan eginning ózi boy tartpaydy, ...nәtiyjesi de ónimsiz...», – dey kelip, jazushynyng adamgershilik túrghysyndaghy jeke adamdyq beynesi haqynda: «Jazushynyng adamdyq beynesi– әdildik, adaldyq, kisilik degen úghymdardyng jiyntyq kórinisi... Qalamgerding azamattyq kelbeti– yaghni, otanshyldyq, últshyldyq, qanshyldyq – búl da kisilikke jalghas, darynmen birge bitetin, ósken orta, alghan tәrbie negizinde qalypqa týsetin qasiyet. Onsyz taghy da jazushy joq dep biliniz. ...Halqyn sýimese, últtyq namystan kende bolsa – admadyq qasiyeti de joq degen sóz, jazushylyq qayda, deni dúrys kisi esebine qosu qiyn. Qalamger – aruaqtyng amanatyn arqalaushy, halyqtyq ruhtyng jarshysy, yaghny últtyq sana – onyng shygharmashylyq bitimindegi eng iygi, eng negizgi kórsetkish bolugha tiyis», – depti. («Men» 191-196–bet)

Búl – ómirding órin tauysqan Ata-jazushynyng keyingi buyn jas jazushylargha qaldyryp otyrghan «Ósiyet-Namasy».

Kýlli shygharmashylyq ghúmyryn jiyrma jasqa jeter-jetpeste «Altyn dәpterde» josparlap, tústas jazushy-qalamgerleri moyyndap ketkendey, «әdebiyetke ýlken dayyndyqpen kelgen» – sonynda jiyrma bes tom akademiyalyq shygharmalar jinaghyn qaldyryp, últynyng eki myng jyldyq tarihy men alty jýz jyldyq kórkemdik oi-jýiesining ruhany qazynasyn hatqa týsirip, jariyagha shygharghan ghúlama ghalym, qazaqtyng klassik jazushysy Múhtar Maghauin ózining shygharmashylyghyn «Sóz sarayyna» tenep: «...Ne kerek, Sarayym Saray-aq edi. Tastan qalanghan emes, sózden qalanghan. Qúlamaytyn, tozbaytyn, óshpeytin, mәngi jasaytyn qúrylysqa ainalugha tiyis joba bolatyn. Aumaghy qansha, audany qansha, ol jaghyn qazbayyq. Sәni men súsy turaly bagha– erterek. Aghynan jarylyp aitsam– men ózim túrghyzghan búl saraydyng onnan bir bóligin de iygere almappyn. Bәlkim, jiyrmadan bir bóligin paydalanyp, ýlgergen boluym...

...Men ózimdi jaratushy bergen syi– taghdyr tartqan mýmkindik ýdesinen shygha almaghan, talaysyz demeymin, tabany tasqa shekilgen qalamger qataryna qosamyn», – depti. («Men» 20-21– better)

Tórt qúbylasy ten, tynysh, baraqat zamanda barlyq pen baylyqta ómir sýrgen úly jazushylardyng ózderi de barymdy týgel berdim dep aita almaghan. Jazushylyq ónerdegi shygharmashylyq ómirding bar siqyrly qúpiyasy– osynda bolsa kerek...

Sóz óneri– dertpen ten...

Bir kem dýniye...

Sony

Núrghaly Mahan

Abai.kz