Keshe bir eldes agham auylgha baryp qaytqan sapary jayly әngimeledi.

Jerlesterining qúrmet kórsetkeni ghoy, qalalyq aghamdy qúr atugha alyp shyghypty. Aghamnyng anshylyqqa әuestigi joq, onyng ýstine tyshqan múrnyn qanatpaytyn meyirban adam edi. «Tal basynda tizilip otyrghan qúrlardy ayap, myltyghymdy aspangha qaray atyp, oghymdy dalagha qaray jiberumen boldym», – deydi, – biraq qúrlar qyzyq «halyq» eken, atyp jatsa úshpaydy, qashan ózine oq tiyip qúlaghansha ainalasyna beygham qarap otyra beredi eken». Agham osylay degende «Qazaqfilide» keshe bastalghan «qazaq – qalmaq» soghysynyng әserinen әli aiygha qoymaghan alang kónilim tipti alay-dýley bop ketti. Kezinde men de atyp edim búl bayghús qústy. Qúr atudyng ózindik tәsili bar. Qúrlardyng aghash basyna qonaqtaytyn uaghy bolady. Sol kezde kólikpen jaqyn kelip, eng tómende qonaqtaghan qúrdan bastap jogharyda otyrghandaryna qaray ata bastaysyn. Qúrgha asa mergen bop keregi joq, tek janaghy tәrtipti saqtasang yaghny tómennen joghary qaray atsang boldy – topyrlatyp týsire beresin. Osylay atqan kezde biyikte otyrghan qúrlar tómendegi qúrlar nege qúlap jatyr degendey, etekke ýnile bir qarap qoyyp jaybaraqat otyra beredi. Osylay ózine oq tiygenshe.

Temir kólik payda bolghaly bir ghasyrday uaqyt ótti. Osy uaqyt ishinde qúrdan basqa an, qús atauly mashinadan ýrkudi, ol alystan kórinse qashyp ketudi ýirendi. Óitkeni temir kólikting ishinde ajal oghyn sebetin eki ayaqty «januarlar» otyratynyn olar da bilip alghan. Al sanyrau qúrlar – joq, kókjiyekten kólik kórinse esh nazar audarmay otyra beredi. Tayap kelip qol sozym jerden atyp jatsa da selt etpeydi, «Mynalar jyndy ma, nege shyrq ýiirilip qúlap jatyr» degendey tómenge bir ýnilip qoyyp otyra beredi.

Búl jaghynan meni qazaq pen sanyrau qúrdyng úqsastyghy qayran qaldyrdy. Rasynda solay, tómendegi halyq shyryldap jatqanda, jogharydaghylar miz baqpay qarap otyra beredi ghoy bizde. Sóitip otyrghanda ózderining qalay «atylyp» qalghanyn bilip ýlgermey qalady. Bizding keyingi ýsh jýz jylghy tarihymyz – osy sanyrau qúr sindromyna úqsaydy. Biyiktegi biylik tómendegi halqy qyrylyp jatsa da otyra beredi. Sonynan ózderi de qúrban bolady. Týbinde qazaqtyng taghdyry osyghan kele jatyr. Osylay kete berse onsyz da keteui ketken myna halyq kóp úzamay tobyrgha ainalyp azyp-tozyp bitpek. Óitkeni otyz bes jylgha sozylghan ruhany degradasiya ózining shyrqau shegine jetti. El ishinde bas kóterer azamattar qalmaugha ainaldy. Júrtttyng peyili fanershikter men sayqymazaqtardyng sosyn nadan moldalardyng ýstinde. Esti erlerin sol sarttardyng jolyna qúrbandyq qylyp shaluda.

Qúndylyq bitkenning týk qúny qalmady. Jylanday jorghalap jogharygha jetip alghan biliksizder men bilimsizder, ojdansyzdar men arsyzdar bәrining týbine jetip boldy. Myna týrimen kete berse erteng el-jerdi kim qorghaydy? Halyqtyng ruhany sapasy meylinshe týsip barady. Osylaysha ruhany túrghydan azghyndalghan halyq ózin ózi saqtau instinginen aiyryluda. Eki ayaqty «hayuandar» oq jaudyryp qyryp jatsa da bizdi óltirip jatyr dep oilamaytyn sanyrau qúrlar siyaqty.

«Qazaqfilimde» keshegi jahandy jaryp estilgen janúshyra shyrqyraghan janayqay osyghan keledi. Keshe bir top kinoger birneshe jyldan beri qorqaular talauyna týsip, jannan keship jatqan últtyq kinonyng ólim auzyndaghy janayqayyn estirtem dep shyrqyray shyryldady. Biraq qazaq qoghamy tap bir tal basyndaghy sanyrau qúr siyaqty – estimedi. Ózin syrt kóz ústaghan bop, biraq qyzyqtap qarap otyr kózining astymen. Eng súmdyghy – kezek ózine de keletinin esh sezbeydi...

Erlan Tóleutay

Abai.kz