Úly Abay mekenine sapar...
Týsimde Abay atam meni izdedi.
Ónimde Abay ruhyn men izdedim.
Ertisim – mening ózenim.
Qazaqstanym – óz elim.
Abay ruhy hәm mekenin izdep kelemin. Asfalit jolda atyla zulaghan aq týsti toyota jenil kóligining dausy әldebir әruaqty shaqyrghanday gýrildeydi. Jol baghytym – Óskemen, Semey qalalary. Izdegenim – Abay әlemi. Maqsatym – Abay muzeylerin aralau. Eng týiini – týsime eki ret kirgen Abay atamnyng mazaryna baryp, basyna qúran baghyshtau. Qasiyetti meken Jiydebaygha jetu...
Týsime Abay atam nege kirdi? Búl súraqqa jauap beru ýshin әngimeni sonau balalyq shaghymnan bastaugha tura keledi. Men Abaydy tanudy, sýydi, Abay tәlimderin ýirenudi balalyq shaghymnan bastaghanmyn. Mening úly Abaydy bilip, sezinuime Abay atamnyng kitaptary men әkem Janúzaq Tólebekúly tәrbiyelep, baghyt berdi deuge bolady. 7 jasta birinshi synypqa týskenmin. Eske saqtau qabiletim joghary bolsa kerek. Jarty jyldan song kitap oqyp kettim. Oghan taghy da әke ýlgisi jetekshi boldy. Sol zamanda biz túrghan audandaghy qazaqtyng 95%-y sauatsyz edi. Ákem kýndiz mal-janyna qarasa, týni boyy sauat ashu synyptarynda bolyp, jylgha jetpey әrtýrli kitaptardy sudyratyp oqyp ketti. Qaydan tapqanyn bilmeymiz, әkem kitap-jurnaldardyng eng basyndaghy, Qazaqstanda basylghan, Ahmet Baytúrsynúly jasaghan tóte jazuly Abay ólenderining jinaghyn qolyma ústatty.
Býgingidey esimde, kitaptyng basy Abaydyng myna ólenimen bastalghan edi:
Ghylym tappay maqtanba,
Oryn tappay baptanba,
Qúmarlanyp shattanba,
Oynap bosqa kýluge.
Bes nәrseden qashyq bol,
Bes nәrsege asyq bol...
Ákem kedey malshy bolatyn. 1951 jyly Qytaydyng Qúlja qalasynyng janynan aghyp ótetin Ile dariyasynyng jaghasyn mekendedik. Qosymsha sauda-sattyqpen Qúlja qalasyna quray, shybyq, otyn, aghash kómirin satyp jan baghatynbyz. Bazardan qaytarda maghan Qazaqstannan shyghatyn kitap pen suretti jurnaldardy satyp әkeletin әkemdi әli kýnge saghynamyn. Sonyng ishindegi balalyq ómirimning negizgi oqulyghy úly Abaydyng kitaptary da bar edi. Sonymen, ýshinshi synypty bitirerde qolyma tiygen Abay ólenderin negizinen jatqa oqitynmyn... Ákem de menimen birge jattaytyn. Maghan Abaydyng myna ólenin jatqa aityp berushi edi:
Ásempaz bolma әrnege,
Ónerpaz bolsan, arqalan.
Sen de – bir kirpish, dýniyege,
Ketigin tap ta, bar qalan!
Qazir quana oigha ketemin de, Abay men әkemdi saghyna eske alamyn. Ákem Abaydyng tәlimin alyp, «kirpish» bolugha meni tәrbiyelep jýrgen eken. Sondyqtan әkemdi saghynghanda týsime kirse, onda úly Abaydyng týsime kirui de men ýshin sózsiz edi.
Úly Abay atamdy eki ret týsimde kórdim. Alghashqysy QHR-nyng Ýrimji qalasyndaghy óz ýiimde. Ol kezde Den Syaopinning jana ekonmikalyq, sayasy reformasynyng arqasynda adamzattyng әlemdik ruhaniyaty algha basugha bettegen, Shynjandaghy qazaq әdebiyeti men mәdeniyeti de qoghamgha ózindik serpin kórsetip jatqan bolatyn. Osy ýrdisting basynda Abay shygharmalaryn ýirenu, zertteu mәselesi óz ornyn tauyp ýlgergen edi. Dәl sol ruhany algha basar reformanyng ishinde úly Abaydyng tau túlghasy men tәlimi de milliardtar eli ishinde ózining núr shúghylasyn shashyp, jer sharynyng shyghysynan shyqqan kýndey óz núryn tóge bastaghan. Mine, osynday ózindik oy men qoghamdyq ómirding týiilisine jolyqqanda, bala kýnnen bergi ústazym týsime kirui sózsiz edi.
Abay atam ekinshi ret, 2009 jyly tabighy Otanym – Qazaqstangha, atajúrtyma kóship kelgennen keyingi ekinshi jyly kýzde, tughan jer topyraghynda týsime kirdi. Endeshe, Abaydyng týsime eki ret kirui de qazaq últynyng eki joldyng airyghyna týskende bolatyn. Ekinshi ret týsimde úly Abay aula baqshasynyng esigin qaraushy bolyp elestedi. Osy týs arqyly tәuelsizdigimizding taghdyryn úly Abaydyng ruhany oiymen sezingendeymin. Endeshe, mening qolymnan ne kelmek? Bәlkim, Abay atam – osynau zanghar túlghamyz týsime kirip meni izdep, maghan «el taghdyry jóninde bilgenindi ait, septigindi tiygiz» dep ayan bergen shyghar?.. Men eki júmys isteuim kerek. Biri – úly Abaydyng әlemdik ruhany mәdeniyetting tórindegi ornyn týsindiruge ýles qosu. Sodan qolyma qalam alyp «Milliardtar eli úly Abaydy erekshe qúrmetteydi» atty maqala jazyp, jariyaladym («Qazaq әdebiyeti» gazeti)... Taghy bir armanym – úly Abay tuyp, ósken ólkeni kóru, músylman retinde túlgha ruhyna arnap óz jýregimning tolqynysymen, óz auzymmen qúran baghyshtap qaytu boldy. Úly Abaydy ósirgen últymdy, Abaydyng ruhany әlemining belgi tasy bolghan Jiydebaydaghy Abay Qúnanbayúly men Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng alyp mazaryn izdeudi armandadym. Armandy jaghday biylep, óz uaqytynda bara almadym. Aqyry armanym oryndalyp, 2022 jyly 19 qarashadan 30 qarashagha deyingi «Abaydy izdeu» saparym bastaldy. Saparyma Áljan Nýkenúly jәne kýieu balam Qaly Toqtasynúly kómektesti. Áljan myrza Óskemen qalasyndaghy ýy qúrylysy kompaniyasynyng mamany eken. Ári kýieu balam Qaly Toqtasynúlynyng dosy bolyp shyqty.. Biz Óskemen qalasyna deyin Áljannyng jeke kóligimen jýrdik. Almaty qalasynan tanghy saghat 8:00-de attanyp, tura 16 saghat jol jýrip Óskemen qalasyna jettik. Qaly men Áljan artqy oryndyqta otyryp ýsh ret úiyqtap oyandy. IYә, ol jigitter júmys babymen talay jerdi kórgender. Al mening úiqym kelmedi. Onyng ýstine tizginshining janynda otyryp úiyqtamaytyn janmyn. Otangha, onyng úlan-baytaq jerine degen sýiispenshilik sezim úiqymdy keltirmedi. Tizginshige de serik kerek. Qauipsizdik kerek... Tәuelsiz Qazaqstan memleketining úlan-baytaq kórkem aumaghyna degen sýiispenshilik, últ tarihynda osy qasiyet shalghan, qasiretti de tartqan, ózim kórmegen Otan topyraghyn óz kózimmen kóru... Kóbine ong jaghymdaghy sonau alysta úshy-qiyrsyz órkesh taular tizbegi súlu әri aibatty kórinedi... Osylaysha, týngi saghat 00:00-de Óskemen qalasyna jettik.
Elektri jaynaghan,
Kóshe aumaydy ainadan.
Tauly tughan dalasy.
Joldarda kólik zaulaghan.
Sol týngi úiqyny qandyryp alyp, Óskemen qalasynyng qaq ortasyndaghy úly Abaydyng ghaqliya sózderi әsemdep jazylghan, kóp baspaldaqty biyik múnaragha jayghasqan qazaqtyng ýsh biyining mýsinin tamashaladyq. Esti adamgha biyler mýsini oy salady. Biyler mýsinin kórip, biylik bitkendi orynsyz aiyptaudan kóz ashtyrmaytyn kónili kólenke bir top adamdy esime týsirdim. Auyr bir kýrsinip edim, úly Abaydyng bir shumaq óleni oiyma oraldy:
Bilimdiden shyqqan sóz,
Talaptygha bolsyn kez.
Núryn, syryn kóruge,
Kókireginde bolsyn kóz...
Ábilet basqan elerme,
Sózge juyq keler me?
Týzu sózge kóner me,
Týzelmesin bilgen ez?
Abaydyng búl óleni elim dep eniregen osy biylerimizding qadir-qasiyetin bilmegen jandar zanghar túlgha jasaghan dәuirde de bolyp, osydan oy tughan shyghar dep oiladym. Otarshyldyq tuyndatqan, oisyzdyq jasaghan últsyzdyq, qazirge jalghasqan qiyanqy qiqar, nadandyq tәuelsiz memleketting ómirine taghy da kýie jaghyp, el biyleushi azamattardyng (biylik) jemqory men elqoryn aiyrmastan, birdey qaralap jatqanyna múnayyp tereng kýrsinesin. Al men she? Men ýsh biyden tәlim alghan barlyq últym dep, el tizginin ústaghan azamattargha qúrmet bildirer edim... Múndayda bolys bolghan Abaydy ózining tuystary sabaghany eske týsedi.
Adamzat ishinde aqyly asqan úly Abaydy sheksiz saghyna otyryp, tәuelsiz elimizding tileuin tilep, biylerimizding әruaghyna arnap óz auzymmen qúran oqyp, olardyng ruhynyng býkil memleket halqynyng sanasyna júghysty boluyn Alladan tiledim. Sonymen, el men jerdi kóreyin dep, Óskemen qalasyna eki kýn qonaq boldym. Kórikti tau elektr stansiyasyn tamashaladym. Qos airyqty alyp, Ertis ózeninde úshqyr qayyqpen zymyradyq. Búl netken túnyq, alyp ózen edi! Neshe alyp ózenderdi kórgenmin. Olar lay batpaghy basyna shapshyp, jartastarmen jaghalasyp, tasysa ormanyn oirandap jatushy edi. Mening Ertisim qazaqtyn, qazaq memleketining ózi siyaqty túnghiyq teren, oily qazaq ghalymynday kórindi. kókpenbek týspen suy jyljyp aghady eken. Janyndy sýisindiredi. Shirkin, kók týs-ay desenshi! Jan súlulyghy, mәn súlulyghy eken-au! Ya, Alla, saghan myng raqmet! Aspanymyz kókpenbek ashyq. Sol aspanda tәuelsiz Qazaqstannyng kókpenbek tuy jelbireydi. Taularymyz jap-jasyl, mynau Ertiske qarasan, suynyng móldirligi men túnyqtyghyna kózing túnady... Shirkin, qazaq «Mal iyesine tartady» dep beker aitpapty-au! Men aq qayyq ishinde qarlyqqan dausymmen aiqay saldym...
Ua, Ertis – ózenim menin,
Seni kóruge keldi kezegim!
Alatau, Shynghys... bәri óz elim.
Úly Abaydyng ruhy men sózi qalghan,
Jasa mening jana Qazaqstan óz elim!
Ómiring men óniring biyik basqadan,
Núrly bolashaq pen asqaq armandy,
Ózinnen sezemin, mening Ertis ózenim!
Taspadan taptym, «úry» ózim ekenmin
Shiyrek ghasyrgha juyq altynday ayalap, sary mayday saqtap kelgen eki kitabym eki jyl búryn otbasylyq kitap sóremnen joghalyp ketti. Ózim biletin «kitap úrylarymdy» andyp ta, tintip te taba almadym. Kitapty sýiip oqyp kete almasa da, kitaptarymmen jazghan-syzghandaryma qúrmetpen qarap, maqtanysh kóretin әri shama-sharqynsha qorghap jýrgen jayy bar, momyndau minezdi balalarymnyng anasy Dәshen Doshymetqyzymen de bir-eki ret «týs shayysyp» qalghan jayym bar... «Aqshandy súrausyz alsam da, kitabyna tiyispeymin» deydi әielim. Shynynda solay. Keyde qalamymnyng úshy tiygen qaghazdardy maghan kórsetip, sonan song qoqysqa tastaytyn әdeti bar edi...
Sonda әlgi qasiyetti kitaptar qanday kitaptar demeysiz be? Ol eki kitaptyng bireui – «Abay qara sózderinin» qytay tilindegi núsqasy, eki milliardqa jaqyn qytay últyn tanghaldyryp shulatqan kitap, taghy bireui – qazirgi zamanghy qoldanystaghy qazaq tiline sәikestendirip jasalghan, qazaq tóte jazuyndaghy «Abay ólenderinen tandamalylar». Sonymen, búl kitaptar eki jyldan beri úmytylghanday bolghan. Biyl baspadan shyghatyn «Baghdarsham» atty kitabyma osy maqalany qosatyn bolyp, ómirimdegi eng manyzdy osy saparym turaly ocher jazatyn bolyp, eki jyl búrynghy Abay sapary materialdaryn aqtara bastadym. Sonymen, kýieu balam Qaly Toqtasynúlyn ýige shaqyryp, saparda týsirilgen keskinderdi kóre bastadyq. Eng aldymen kózge aibyndy, kórkem de bay mazmúndardy basynan bastap telefongha týsirgen edik. Telefonnan taspalardy (vidiolardy), Semey qalasyndaghy úly Abay Qúnanbayúlynyng eskertkish sarayyndaghy (muzey) kórinisterdi aqtara bastadyq. Saray sәuletinen búryn, ondaghy bay bilim men mazmún jandy bauraydy.
Abaydyng bala kezindegi Zere әjesinen qazaqtyng halyq ertegisin tereng yqylaspen tyndap otyrghan tәtti de ghajayyp mýsinining janyna ýsh ret baryp, úzaq oilana qarap túrghan kórinisim bar eken. Mening «Bir auyz sózim – myng dildә» atty myng sózden qúralghan kitabymda: «Ertek estimey ósken balanyng erteni búlynghyr» degen danalyq sózimning dúrystyghyna osy aradan dәlel tapqanday boldym. Biz barghan beysenbi kýni jer-jerdegi mektepter Abay ómiri men jolyn biluge bastaytyn kýn retindegi sharagha oqushylardy kezekpen bastap әkeledi eken. Búghan men qatty quandym. Basqa qala men dalada da, sózsiz, osylay bolu kerek dep oiladym. Sharanyng bas jýrgizushisi (atyn úmyttym) maghan keldi. Men vidiodaghy kóriniske tanghaldym. Joghalghan qazynam tabyldy. Álgi eki kitabymdy «úrlap» aparyp, Semey qalasyndaghy Abay muzeyining tórine ózim qoyyppyn. «Atamyz kelipti ghoy!» – dep anqyldaydy әlgi jigit.
Qaliymen birge telefondaghy vidiony kórip erekshe tanghaldym. «Búl jaghdaydy nege úmytqanmyn!?» dep ókinem әri quanam. «Bәri Jaratqannyng sәikestendirui shyghar!» deymin ózime-ózim rizashylyq bildirip. «Búl kitaptar Abay muzeyine jasaghan erekshe silyghym boldy» dep ishimnen maqtanamyn. Óitkeni Abay ghaqliyalarynyng qytaysha núsqasy Qazaqstangha әzirshe taralghan joq siyaqty. IYә, búl kitap jay halyqtyng emes, әlemdegi eng kóp halyqtyng jazuymen jazylyp, Abay muzeyinde túr...
«Talay jyl boldy, qart adam týgili, jastardyng Abaydyng úly ruhyn ýirenip, taratu ýshin Siz siyaqty on myng shaqyrym jerdi attyly-jayau aralap, úly Abaydyng ruhyn nasihattap jýrgen eshkimdi bayqamappyn», – deydi muzeyding jauapty jigiti.
Qasqabúlaq
Kelesi kýni, kýn kóterile salyp, taksy jaldap Semey qalasynan Jiydebeydy betke alyp zaulap kelemiz. Tizginshi (shofer) jigitting aty Janasyl eken. Qazaq qarttarynyng ózindik mindetine sәikes, Janasyldan әkesin, ru tarmaqtaryn týgel súradym. Kerey ishinde Qaraqas eken. «Qúda balam ekensin» dep jabysa kettim. Jigitim de alys ketpedi. Mәz bolyp kele jatyr. Sonymen, jastargha qazaqtyng «qargha tamyrly qazaq» degen sózi osyndaydan shyqqan deymin. Tizginshi tanghalyp kóp súraqtar súraydy. Ol ras. Qazir Astana qalasyndaghy belgili ataghy bar dәriger qyzym Núrshash Núrmúqanqyzy osy kerey taypasynyng Qaraqas ruynyng kelini.
Kólik jýitkip keledi. Semey qalasynan batysqa bet alghan joldyng eki jaghyndaghy biraz auyldar kóp ótpey-aq artta qaldy. Kýz mezgilining orta aiynyng sony bolghandyqtan shyghar, anda-sanda kózge shalynatyn biyikteu jotalar men alasa dónder bolmasa, qalghan jer úshy-qiyrsyz kóz jetpes keng sary dala. Ádettegi keng dala emes, kýreng sary dala. Jazda jayqalghan jasyl shóp shyghar, qazir kýrenitip bir betkey shyghysqa qarap jatyp qalghan. Mýmkin jel batystan shyghysqa qaray soghatyn shyghar. Tizginshiden súrap edim, ol ary-beri ótip jýrip, jazda jasyl dalany, kýzde kereng dalany, qysta jylmita basqan qarly dalany kóretinin aitty. «Men búl aradan adamdy da, ang men qústy da kórgenim joq», – deydi tizginshi múnayghan beynede. Múngha battym. Sebebi ózim tuyp, ósken Qytayda qalghan tughan jer eske oraldy. Ol jer tauy, suy, jazyghy bar úlan-ghayyr alqap, biraq tebendey tesik bos jer joq. Sodan týsimnen shoshyp oyanghanday boldym. IYә! IYә! Ýrimji qalasyndaghy ýiimde kórgen týsimde dәl osynday shalqar kýreng dalada kiyimsheng shalqamnan týsip úiyqtap jatyppyn. Ýstinde týiening jýninen toqylghan kýreng týsti toqyma palitosy bar, basynda dóngelek qonyr bórki bar Abay atam qolyndaghy iymek asa tayaghymen týrtip oyatty da, artyna ýsh ret qarap, ghayyp boldy. Shoshyp oyansam, óz tósegimde jatyrmyn. Búl týsti kórgen kezim 2008 jyldyng kýzi bolatyn. Qytaydaghy qazaq qandastardyng atamekenge qonys audaruy tolqyngha kóterilgen tús edi. Sol kýni tanghy asty Abay atama arnap qúran oqyp ishtik. Sodan elge qaytu oiymdy nemese Abay atamnyng «tapsyrmasyn» oryndaugha bekidim. Sóitip, sol jyldan bastap 2014 jyldyng ortasyna deyin óz kindigimnen bolghan joghary bilimdi, qytay ókimetining memlekettik shtatyndaghy, taqtary da tar emes, tabystary da az emes 4 úl, 4 qyzymnyng otbasynyng barlyghynyng últtyq Otanyna oraluyna múryndyq boldym. Alayda úly Abay ziratynyng basyna baryp, ózimning et jýregimmen, óz auzymmen qúran oqu armanym tek 2022 jyly qazan aiynyng songhy on kýni ishinde oryndaldy...
Sheksiz de shetsiz kýreng daladan tizginshi Janasyldyng tanystyruymen jol boyyndaghy Saliqa-Sәmen tas mýsinine týsip qúrmet kórsettik. Biraq qúran oqymadym. Sebebi mening ózimning tanym, bilimimde búl ghashyqtardyng últ pen dini anyq emes edi. Onyng ýstine KSRO iydeologiyasy aq kónil qazaq últyn ózining otarlyq zúlymdyghymen ghashyqtar әlemi arqyly aldap-soqty dep týsinetinmin. Ghashyqtar bastauynan su iship jatqanda tizginshi balam: «Ata, aldymyzda 50 shaqyrymday jerde úly Abay atamyz ben Múhtar Áuezov ekeuining tughan auyly «Qasqabúlaq» degen auyl bar. Qasiyetinnen ainalayyn әuliyeler su iship ýlkeygen Qasqabúlaq degen búlaghy bar, jolshybay sogha ketetin shygharsyzdar», – degeni. Denem bir ysyp, bir suydy.
«Ansaghanym aspannan týsti», – dedim tizginshi balama. «Men mynaday qasiyetti aty bar habardy túnghysh sening auzynnan estip otyrmyn. Aynalayynym, aqyndy eselep al da, tarta ber!» Abaydy sýiip, qúrmettep oqyp, zerttegensymaq bolyp jýrgen jan bolsam da, «Abaydyn, Mhtar Áuezovting tughan auyly» degen ataugha kónil bólmegen әbestigimdi qarashy!» dep ókinip qoyamyn. «Taghdyr taghy da meni jaqsy kóredi eken, tәleyim bar eken» degen oilar keldi... Áne-mine degenshe «Áuezov auyly» atty jol belgisin kórip: «Joly bolar jigitting jengesi shyghar aldynan», – dep quandym. Jol belgining janyna Abaydy ghana emes, «Abay joly» romany arqyly qazaq atty últty ong jaghynan jer sharyna tanytqan Áuezov syndy әulie jazushynyng kólemdi sureti ýlken taqtaydyng betine ilinipti. Búny kórip óz-ózimnen qorqynysh biylegen adamday denem titirkenip ketti. Búl mening qalamger retindegi jýrek qúrmetim edi.
Búl auyl shaghyn auyl eken. Alayda «Qasqabúlaqty» izdegenderding at túyaghy ýzilmeytin kórinedi. Biz auyldyq mәdeniyet ýiining aldyna kelip toqtadyq. Mәdeniyet ýiining jauapty qyzmetkeri Mereke qaqpany ashyp, janynda tórt serigimen qarsy aldy. Bizding mәn-jayymyzdy súrady. Álgi bastyq jigit tandanysyn jasyra almay, maghan tesile qarap: «Jalghyz óziniz be, agha?!» – degen súraqty qaytalay berdi. Sodan kórgen týsimdi izdep kele jatqanymdy bayandadym.
– Men agha emespin, atanmyn, balam, – dedim. Álgi jigit sasyp qaldy.
– Búl arada ata atauy az aitylady. Qazaqtyng qasiyetti sózderi joghalyp, azayyp ketkeli qashan, keshiriniz! Ákelerimiz qalay aitsa, biz de solay aityp әdettenip qalyppyz... – dedi jigit.
– Jasynyzdy súrasam bola ma?
– 78 jastamyn.
– Jasay beriniz, ata! Sizding jasynyzdaghylar kóppen, toppen birge kelgen shyghar, biraq bayqalghan joq. Batanyzdy berinizshi, ata, – dedi jigit.
Áueli sol jigitterding aldymen mandaylaryn súradym. Men balalarymnyng mandayynan iyiskemey túryp bata bermeymin. Búl әdetim jas memleketimizdin, últymyzdyn, onyng iyesi – osy jastardyng mandaylary jaryq bolsyn degenim ghoy! Barlyghynyng mandayynan iyiskedim. Qúmarym qanghanday kónilim kenip qaldy. Artynan ózerine Alladan úzaq ómir, júmystaryna sәttilik tilep, «Abay men Múhtar atalarynnyng әruaghy qolday bersin» dep bata berdim. Qasqabúlaq danyshpannan tórtten tusa eken dep jastardy du kýldirdim... Búnda kýz bastalghaly kórermen men saparshy joqtyng qasy, әsirese qarasha aiy bastalghannan beri solay eken. Ánshi qyzdar da auylgha qaytqan...
Jastar bizdi Qasqabúlaqtyng qasyna ertip bardy. Óz ómirimde talay búlaq pen sarqyramalardy kórip ósken janmyn. Talay tentek búlaqtar jartastardyng qospasynan atylyp jatatyn. Al úly Abay men Múhtardyng Qasqabúlaghy ghajayyp. Shyghysqa qarap túrsan, sol qol jaghynnan ortada keng edendi jazyq kensay qatar jatyr. Qarsy aldymdaghy sary qonyr jota beyne alyp qauynnyng formasyn jasap túr. Biz túrghan jerge kelgende alyp «qauyndy» qaq ortasynan sonday tegis «jarypty». «Qauynnyng jarty betin» geometriyalyq ólshemmen ólshep tilgendey, dәl ortasyndaghy tep-tegis sary qyl tas betten qazaq qarttarynyng tonynyng jenindey kólemdegi, әinektey túnyq su atqylauda. Atyp shyqqan su sement toghandarmen әudem jerdegi shalghyn shóp basqan jazyq saygha jetkizilipti. Sayda jarqyrap arnada búlaq aghyp jatyr. Semey qalasynan shyqqannan beri, joldyng eki jaghalauynan tórt týlik maldy kórgenimiz osy. «Mal enkeyip iyiskemegen jer jetim» degendey, maldy kórip kónil shalqydy. Biz ýsh adam әngime bastaudan búryn aq tastan atqylap jatqan sugha basymyzdy salyp jiberip túnyghynan qanghansha júttyq. Sudyng dәmin aitpanyz. Bastaushylar auyz ashqan joq. Ózimiz iship, ózimiz sampyldap sóilep, ózimiz quanyp jatyrmyz. Basymdy kóterip sonau sayly jazyqtaghy tirshilikti kórip, Abaydyng «Jaz» atty ólenin jatqa zaulattym. Abay jasaghan jaz sureti men myna mal toly saydyng sureti úqsaydy eken.
Jazdykýn shilde bolghanda,
Kókoray shalghyn, bәisheshek,
Úzaryp ósip tolghanda;
Kýrkirep jatqan ózenge,
Kóship auyl qonghanda;
Shúrqyrap jatqan jylqynyn,
Shalghynnan jýni qyltyldap,
At, aighyrlar, biyeler,
Býiiri shyghyp, ynqyldap,
Suda túryp shybyndap,
Qúiryghymen shylpyldap...
Sydyrtyp ayaghyna bir-aq shyqtym. Aynalamdaghylar qol shapalaqtap qúrmet bildirdi. Jiyrmadan asqan bir jigit atasyn qúshaqtady. Men onyng mandayynan ýsh ret sýidim.
– Qansha jasynyzdan beri Abay ata ólenderin jattap jýrsiz, – dep súrady әlgi jas jigit qyzyghyp.
– Ýshinshi synyp oqyghannan bastaghanmyn.
– Ózing she? – dep súrap edim, әlgi bala tómen qarady da:
– Men aqyn emespin, – dedi.
– Joq balam, – dedim men. Abay ólenderi – jaqsy adam (tolyq adam) boludyng joly. Adamzattyng aqyly ghoy, – dedim de, – qalghanyn «Qasqabúlaq» auylynyng qaqpasynyng aldyna baryp, aiyrylysarda aityp bereyin, sender dybysqa jazyp alyndar! – dedim. Meniki uaqyttan útu, oilantu, shabyt beru ýshin edi. Qaqpa aldyna da keldik. Jýregimning әmirin aldymen Abaydyng eki shumaq ólenimen jetkizdim:
Paydany kórsen, bas úryp,
Maqtandy izdep, qayghy alma.
Minindi úrlap, jasyryp,
Maydangha týspey bәigi alma.
Ózinde barmen kózge úryp,
Artylam deme ózgeden.
Kýndestigin qozdyryp,
Azapqa qalma ezbeden.
Aqyryn jýrip, anyq bas,
Enbeging ketpes dalagha.
Ústazdyq qylghan jalyqpas
Ýiretuden balagha.
Úly Abaydyng úlylyghy da osynda bolsa kerek. Ol aldaghy zamannyng bәsekeli ghasyr bolaryn boljaghan. Men de óz ólenimdi jatqa oqyp, qoshtastym:
Qúrmettim, quatymsyng Qasqabúlaq,
Aghypsyng tasty tesip, tastan qúlap.
Abay menen Múhtargha susyn bolghan,
Ornyng sening әlemde basqa búlaq.
Ózinmen san búlaqtyng tendigi joq.
Gýl, shóptermen aghasyng eldi bólep.
Aynalghan qasiyetinnen Qasqabúlaq,
Nәrinning ana sýtten kemdigi joq.
Abaydy tughan búlaq, Múhtardy da;
Tarihsyng qasiyetindi úqqan úlgha.
Núrmúqan jarym ghasyr jasarghanday,
Suynnan qúlqyldatyp jútqanynda.
Ey últym, Qasqabúlaq – bas suatyn!
Bolsa eken Abaydayyn úl tuatyn.
Bolsa eken tәuelsiz el bolashaghy,
Abaydyng múratymen bir túratyn.
Qoshtaspaymyn Qasqabúlaq! Tirshiligim bolsa, taghy kelemin.
Últymnyng qasqa manday taghdyryn qazaqtyng úrpaghyna, Qasqabúlaqtyng úrpaghyna tapsyramyn! Alla aman kezdestire gór!
Qalamgerding kóz jasy
Mine, Jiydebaydaghy Abay mýzeyining ishinde, muzeyge ainalghan úly Abay atamnyng otbasynda, tipti ol otyrghan oryndyghyna otyryp, zanghar túlgha ústaghan qauyrsyn qalamdy dirildegen sausaqtarymmen ústap, Abay atam istetken kamasy siyagha matyryp, Abaysha әldenelerdi jazghym keldi. Biraq býkil denem dirildey bastady. Kәri kózden búlqynyp, búlaqtap, betti juyp jas ketti... (Qazir dәl osy saghatta, osy sapar esteligin jazyp kompiuter aldynda otyrmyn. Taghy da solqyldap jylap otyrmyn (Ya, Alla! Ótirik aitsam, ayamanyzshy meni). Ishimnen «Atashym, sening әruaghynnan úrpaqtaryma, últyma, tәuelsiz memleketime medet súrap keldim» dep tilek aittym...
Men teginde borkemik, jylanqy jan emespin. Ózimning el isine degen adal jýregime sýienip ósken, әdilet dese tik túratyn janmyn. Búlay boluy ótken zamannyng qatygezdigi ishinde jasaghanymnan bolar. Ásirese әkemning meni es bilgennen bastap Abay tәlimimen baulyghanynan shyghar! Osy sózime ózimning ómirimnen dәlel aitayyn.
Aldymen mening balalyq kezimnen jattap ósken Abay ólenining eki shumaghyn jaza keteyin:
Qayrat pen aqyl jol tabar
Qashqangha da, qughangha.
Ádilet, shapaghat kimde bar,
Sol jarasar tughangha.
Paydany kórseng bas úryp,
Maqtandy izdep, qayghy alma.
Minindi úrlap jasyryp,
Maydangha týspey bәigi alma.
IYә! Ádiletsizdik pen zúlymdyqtyng aldynda kózimnen bir týiir jas shyghyp kórgen jan emspin... 1966 jyly mausym aiynan bastalghan, Qytay elining mәdeni, ruhani, azattyq ómirin 10 jyl oirandaghan, adamzat tarihyndaghy eng jabayy da jauyz qozghalys «Mәdeniyet tónkerisi» degenning ótkir tyrnaghyna men de ilingenmin. Men sol 1966 jyly bar-joghy 21 jasta edim. Kórinip túrghan әdiletsizdik pen zúlymdyqqa shydap túra almay «Mәdeniyet tónkerisi qate jýrgizilip jatyr, múghalimderding jazyghy joq», – dep aitpaymyn ba! Sonymen, osy bir sózim meni on jyl júlmalady. «Partiya Ortalyq Komiytetining qaulysyna qarsy kelgen, partiyagha qarsy element» dep, basyma qalpaq kiygizip, uralap kýreske alyp úryp soqqanmen, azaptap qinaghan júdyryq pen shapalaghyna yqqanym joq. Kózimnen týiir jas shygharghanym joq. Sonymen, «tonmoyyn» element degen jeleumen júmystan aidady. Otbasym, sol bayaghy qamqor әkem Ýisin tauynyng kýngey betinde qaldy. Men teriskeyindegi Múnghúlkýre degen audannyng ortalyghyndaghy batpaqty kóshesinde, janashyr bir adamym joq jalghaz qaldym. Kýndiz aghashty panalasam, týnde júmystan bosatylghan «búzaqylardyn» ýiin panalap jýrip (Bir-birine pana bola alatyn mening meyirimdi últym desenshi), sonymen, partiya Ortalyq Komiytetke, sibe últynan shyqqan audarmashyny tauyp, aryzdanyp jýrip ýsh aida júmysymdy qalpyna keltirip edim, júmys bólisimdi audan ortalyghynan tauly shet qystaqqa audardy. Múny jazyp otyrghanymnyng sebebi, osy ýsh ay barysyndy sol zamannyng jastary jolyqpaugha tiyis nebir azaptargha tap keldim. Men siyaqty basyna kýn týsken adamdardan audan boyynsha on neshe adamdy úryp óltirdi nemese ózine-ózi qol saldy. Al men she? «Qayrat pen aqyl jol tabar, qashqangha da, qughangha» degen tәlim boyynsha is qyldym. Kózimnen bir tamshy jas shygharmadym. IYә! Býgin tәuelsiz Qazaqstannyng erkin azamatymyn. Úly Abay atamnyng «ýiindemin». Aq kónilimnen aqtaryla shyqqan quanysh jasy bir ghasyr tyghylghan, búghynghan dertti juyp jatyr. Baqyttyng jasy. Joq, aitarym әli bar. Qalamgerding kóz jasy ólim aldynda da shyghyp kórgen joq.
1970 jyly qantar aiynyng mezgili. Múnghúlkýre audanynyng Aqdala auyly. Sol Mәdeniyet tónkerisining jalghasy. «Birdi janyshtau, ýshke qarsy túru» degen atpen jýrip jatyr. Kommunanyng memleket organdarynyng birlesken ýlken tobynda mening ýstimdegi kýres qyzu jýrip jatyr. «Qaladan qashqan, partiyagha, Mәdeniyet tónkerisine qarsy ataqty tonmoyyn elementti partiyagha qarsy túrghandyghyn moyyndatu ýshin qatang kýres qyzu jýrgizilude. Qaydan tauyp keldi bilmeymin, «tonmoyyndy jibitu ýshin», Cheh memleketinde jasalghan, auyrlyghy 25 kilogramm keletin sýt aiyru mashinasynyng shoyyn bólimin, eki shetinen sym temirge baylap, eki adamdap kóterip әkelip tonqaytyp qoyyp, moynyma asty. Kýresti basqarushylar men bastaushylar «Júmysshylar taby» nemese organ mektebining tazalyqshysy, kýzetshi Áuelqan Angkeúly joldas pen kommuna astyq punktining kýzetshisi Qalmaq Geshil joldas. Aldyman Áuelqan agham bilgen aiyptau, әshkereleu sózderin aita kelip: «Partiyagha qarsylyghyndy tapsyr!» – dep, qúlashyn barynsha kerip kelip, qúlaq shekemnen soghyp qaldy. Alghash qoltyghyn jazghanda «óltirdi» dep oilagham. Ghajaby qazaqtan shyqqan júmysshy tabynyng júdyryghy júmsaq eken. Ishim sonday jylyp ketti. Kózimnen jas ta shyqpaqshy. Biraq jauym jasydy dep biledi, sondyqtan ózimdi qolgha aldym. Kezek әlgi Geshil degen kereng qalmaqqa keldi. Týleyligi me, atajaulyghy ma, it nadandyghy ma, әlgi qalmaq auyr shoyyn jelkemnen qan aghyp tonqayyp túrghanymda, kóten tústan qatty teuip jiberdi. Etpetimnen úshyp týstim. Moynyma asuly shoyyngha basymnyng tiygenin bilem. Esim auyp qalypty. Sýt mashinanyng qyry tóbe qúiqamdy sydyryp tastaghan eken. Kýres maydany qangha toldy. Aurugha shydamay oibayladym kep, biraq kózimnen jas shyqqan joq. Sypyrylghan qúiqanyng ornyna, sym temir qighan jelkeme kýres bitkennen keyin appaq shash shyqty. Men 25 jasymda «Aqbas Núrmúqan» atandym. Qúdireti kýshti Qúdaydan, men sýiengen Abay atamnyng әruaghynan, meni Abaygha tabyndyryp ketken әkemning әruaghynan myng ainalayyn! Sonda da kózimnen jas shyqpaghan...
Álgi dýley, nadan, jauyz Geshil dәl sol týni kýzet ýiining peshinen shyqqyn kómir gazyna ulanyp sespey qatty.
Men alghan osy jolghy qandy soqqydan keyin kommunagha týsken armiya, júmysshylar ýgit otryady degender seskenip qalsa kerek, jauyzdyq jazalar sayabyrlady. Mysaly, jalanashtap kómir shoghyna qaqtau, ýstel astyna basyn tyghyp qoyyp qúiryqpen beldi jalanashtap, shandar tartpanyng aiyrbas jaghymen soghu syndy әreketter toqtady. Men sonday aidau men azapta 7 ay jýrip ne kórmedi deysizder?!.
Sodan beri jarty ghasyrday uaqyt ótipti. Ómirding quanyshy men kýlkisi, kóz jasy men ókinish, óksuler de bolghan shyghar. Biraq dәl úly Abaydyng jazu ýstelinde otyryp alyp kóz jasymdy kóldetkendey kezim eshqayda bolghan joq. «Nege?» degen súraqqa tolyq jauap bere almaymyn. IYә! IYә, bir ret bolghan. 1976 jyly mausym aiynyng 22-kýni – әkem qaytys bolghan kýni. Sol kezde qatty jyladym. Ákemning әkelik meyirimin, tәrbiyesin, taghy basqalardy jipke tizgen marjanday etip, tayaqqa sýienip túryp jiylghan kópting aldyna tógip berdim. Sol әkem ghoy meni úly Abaydyng ruhany balasy etip ketken...
Biz muzey diyrektory Gýlay atty hanymnyng bastauymen Abaydyng ýsh әielining jatyn bólmelerin araladyq. Mening sezingenim, zamanyna qaray adamdary jarasqan. Ýsh bólmening jabdyqtaluy úqsas eken. Ol úqsastyqty bylay qoyghanda, qazaqtardyng ru, taypasynyng qalyptasu tarihy uaqyty talay ghasyrlardyng enshisin alyp jatsa da, ornalasqan mekenjaylary sonshama shalghay bolsa da túskiyiz, shymyldyq, tósek jabdyqtary, syrmaq, tekemetterding ong-órnekterining úqsastyghyna, tútynghan ýy jabdyqtarynyng birdeyligine tanghalasyn. Tipti qazir de solay úqsas. Álem qazaqtarynyng tili ghana úqsas bolyp qalmastan, kýnkóris qaghidalary, ýilenu formasy, taghysyn-taghylardyng bәri úqsas. Múny basqa últtardan taba almassyz, bәlkim. Tanghalasyng da, sýisinesin. Toqsan taypa bolsang da týbing bir, tuysqan ekenindi dәleldep túr. Ortada as ýi. As ýy әbzelderi men tútynu búiymdarynyng ong-órnekteri, tipti qymyz ishetin tostaghandary da, keli-kelsaptarynyng jasaluy men sheberlik ónerleri de úqsas. Maghan erekshe kóringeni, Soltýstik shettegi as mәzirlerin qoyatyn ýy ishindegi altyn týsti ýlken eki adalbaqangha et sýrleydi eken. Búl adalbaqan Abay otbasynyng sәuletin taghy asyrghanday. Osydan úqqanym, qazaq últynyng mәdeniyetining tarihy óte alys, terende jatyr deuge keledi. Búlardy kórip últyma degen jan sýiispenshiligi tipti arta týsti... Abay otyrghan pәueskemen pәueske arbagha da otyryp mauqymdy basqan jayym bar.
Qalamgerding kóz jasynyng kókesi úly Abay Qúnanbayúly men Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng qabirlerining basyna jeke-jeke qúran oqyghanda taghy tamshylady. Aq mramordan qúiyp jasalghan zәulim eki keseneni qúshaqtap biraz uaqyt túrdym. Tarih pen tәuelsizdikting qarama-qarsylyghy oiymdy oily-qyrly qiyaldargha jetektedi. Mauqymdy basyp, odan úly Abaydyng sýiegi jatqan jerge baryp qúran oqydym. Qúran ayattaryn, 1957 jyly kýzde sheshem dәrigerding joqtyghynan tuyttan ólgen son, әkem mening 12 jasymda «Sheshene baryp qúran oqyp túr» dep bes sabaq (qúran ayattary) ýiretken. Men osy bes sabaqty kóbeytkenim de joq, azaytqanym da joq. Ákem qaytys bolghan son, basyna barghanda da arnaytynym osy bes ayat. Endi ekeuine de osy qúran ayattaryn arnap jýrmin. Ákem sheshem Meruet Rahymjanqyzynan keyin ýilengen joq. Oilaghany tórt jetimning ógeylik ómir kórmeui edi. Búl úzaq әngime. Mine, úly Abay atamnyng basyna da sol qúranymdy oqyp otyrmyn, biraq tileuim úqsamaydy. Qúrannan keyingi batam:
Ya, Alla! Men sizge sheksiz senemin, qúrmetteymin! Osy oqyghan qúranymdy Múhammed (s.gh.s.) payghambar bastaghan islam dinin adal tútynghan әuliye-әnbiyelerding ruhyna baghyshtadym. Ya, Alla! Kýlli adamzattyn, músylman әlemining tynyshtyghyn, bereke-birligin bere gór, Alla!
Osy qúranymdy úly Abay Qúnanbayúlynyng ruhyna, Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng ruhyna arnadym. Janyn jәnnatta qyla gór! Artyndaghy mynau jer betindegi el-júrtyn aman ete gór, Alla! Ya, Alla, úly Abay elimen birge úly qazaq atty últymnyng elin, memleketin, onyng tәuelsizdigining qadir-qasiyetin, Abaydyng әruaqty bilimi men tәlimin últyna, barlyq adamzatqa sindire gór! Ya, Alla! Qazaq atty últymdy bay-baqytty ete gór! Úrpaghyma әlemning ozyq ghylymy men bilimin aluyna medet, yqylasyndy bergeysin, Alla! Ya, Alla! Elime, jerime, mynau әlemge tynyshtyq ber! Ya, Alla! Ya, Alla! Myna elimdi dýley borannan, bógeu bermes tasqynnan, shaytannyng kesirinen, qauipti basqynshydan, jemqor biyden, dýley, sodyr sanadan saqta! Úly Abay atamnyng tәlimin, ruhyn el damuynyng tiregi ete gór, Alla!..
Men ornymnan túrdym...Ýsheumiz alystap baramyz. Kýn úyasyna qaray jambastap barady. Qalamgerding kóz jasy toqtaghan siyaqty. Óitkeni ol Abay atasynyng ózin kórgendey quanyshty sezimde. Bir arman, bir quanysh.
Qosh bol!
Úly Abaydy tughan meken!
El men jer armanyna jeter me eken?!
Adambyz, adambyz ghoy bәrimiz de,
Tolyq adam bolmasan, beker eken!
Núrmúhan Janúzaqúly
2024 jyldyng qyrkýiegi
Abai.kz