Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Ádebiyet 172 1 pikir 25 Qarasha, 2024 saghat 13:22

Joshy ólimin estirtu...

Suret halyqline.kz saytynan alyndy.

poema

I

Mezgildi ynghayyna júptap alyp,
Barady zaman ozyp, júrt janaryp.
Ótken shaq ózdiginen syr shertpeydi,
Qiyalyng qadalghanmen búltqa baryp.

Ilgeri tartqan sayyn ghasyr ary,
Aqparyn terenirek jasyrady.
Den qoyyp, dereginen dәn izdedim,
Belgisiz qansha júmbaq ashylary.

Zer salyp babalardyng júrtyna biz,
Joghymyz tabylarday yntyghamyz.
Kezdespey kenezendi keptiredi,
Úqsaydy úzaq jolgha býkil  anyz.

Dәiekting qolym jetpey soqtalyna,
Salyndym qalyng oidyng kókparyna.
Iz kesken anshydayyn sartap qardan,
Kep týstim eski kóshting soqpaghyna.

Soqpaqtar  izge  toly shiyrlanghan,
Kómeski tartqan әbden qúiyndardan.
Tartady әrtarapqa jolayyryq,
Ilinbey izdegening juyr mannan.

Saralap ortasynan kóp múranyn,
Toqtaldym túrpatyna Ketbúghanyn.
Qazasyn Joshy hannyng kýige jýktep,
Shynghysqa úmyttyrghan kekting bәrin.

Teng tappay batyryma, biyime ten,
Erligin erte kýnning sýiip ótem.
Bir belgi qara ólennen sogha alam ba,
Bolmysy biz bilmeytin biyik eken.

Tozdyrghan san asudy, talay beldi,
Saryny sar dalanyng solay deydi.
Múraghat múzdyqtaryn jaryp shyqqan,
Túlghana qyzyghyp el qaraydy endi.

Jol ashqan arghy dәuir aqparyna,
Myng alghys, Azattyqtyng aq tanyna!
Kelemiz esimindi endi tanyp,
Qap qoyghan qadym zaman qatparynda.

Parasat jetse bәrin paryqtaugha,
Oy qosam túghyryndy anyqtaugha.
Kóne kýn kólenkesi kólegeylep,
Túlghandy tolyq әli tanytpauda.

Kýsh alyp Ketbúghaday kemengerden,
Tildestim biyiktermen, terendermen.
Baghzydan jetken bizge balbal tastay,
Syryng kóp, syrtyng qansha kónergenmen.

Áuezi әlimsaqtyng elendetti,
Tau-tasy tughan jerding ólendetti.
Ejelden elge kerek estelikti,
Estiler esterine shegendepti.

Ótse de qansha ghasyr aralyqta,
Qaraghym, qaraylay jýr qarajúrtqa.
Qaytarghan qos ishekpen Han qaharyn,
Jan bar ma bas iymegen danalyqqa.

Tarihtyng tas emshegin iysindirip,
Jibergen qara tasqa kýy sindirip.
Syighyzghan saz tiline óz dәuirin,
Degendey, keyingiler jýrsin bilip.

II

Joshynyng jastayynan danqy shyqty,
Erliktin, eldikting de shartyn úqty.
Jóni bar jolyndaghyn jaypap óter,
Sonynda deshti qypshaq – halqy myqty.

Tapsyrghan Qaghan senip ong qanatty,
Jau bitken qarsy kelgen sorgha batty.
Enjaylap Evraziya kenistigin,
Elderdi alys-jaqyn mol qaratty.

Aynalyp joryq sayyn ghalamatqa,
Tasqynday qarqyn qosty qaghanatqa.
Teng týsip әmirligi, әdildigi,
Jazyqsyz jan qimaghan jamanatqa.

Jel esken aidarynan eselenip,
San jetpes jasaghyna neshe sherik.
Kóz tikken tónirekti týgel qarmap,
Kórgen joq egesterde ese berip.

Siltedi jetkeninshe keng qúlashty,
Qalaghan qonysyna belgi basty.
Quansa qúlgha deyin syy taratyp,
Týnerse qara aspanday jerdi basty.

Osylay dәuirledi baq-talayy,
Saldyrdy altyndatyp aq saraydy.
Kóldeneng jolyn kesip ótpek týgil,
Eshbir jan basqan izin attamaydy.

Tu ústar tóniregi týgel noyan,
Erligi er Joshynyng elge ayan.
Alayda, ólimi onyng ózgesheleu,
Kýiimen Ketbúghanyng bolghan bayan.

Búl ózi alys qyrdan jetken anyz,
Tarihy súryptaudan ótken naghyz.
«Joshy han», «Aqsaq qúlan» kýilerimdi,
Beynesi aqiqattyng dep qaranyz.

Baq taysa baghynbaydy barshylyqqa,
Qaramas yrys qonsa qarsylyqqa.
Joramal kóp bolghanmen Joshy jayly,
Qazanyng bolghany anyq anshylyqta.

Ishtegi irikpeytin serpilisti,
Taghynyng jaratqannan serti kýshti.
Qúlangha qúryq salyp ósken úldyn,
Qúlannan mert boluy ókinishti...

Demikpes salsang qansha shaqyrymgha,
Tulatqan tarpandardy taqymynda.
Saylanyp, sayat qúryp shyqsadaghy,
Bir qauyp tóngen eken batyr úlgha.

Jazyldy taghdar solay tasqa mәngi,
Barshagha beymәlimdeu basqa jaghy.
«Alladan jarlyq kelse» degen osy:
«Júldyz da jerge týser aspandaghy».

Búl jaghday býkil eldi dýrliktirdi,
Bay-manap ynyranghan yrghyp túrdy.
Qazanyng aldy – qayghy, arty – júmbaq,
Shyntauyt Shynghys handy shiryqtyrdy.

Qapyda qayyrylu qanatynan,
Qaghangha qan jútqyzyp qapa qylghan.
Týri joq yzasynyng ydyraytyn,
Jýz tóre jón aitsa da qatarynan.

Qaptaldan qadalghanday qara sýngi,
Syimastay kenistikke alasúrdy.
Oghylan opat bolghan orala ma,
Jolyna tәrk etse de bar asyldy.

Tolghanyp taq iyesi týnergende,
Talqylap, tórt tarabyn týgenderde.
Súrlanyp sústy kózin qadap edi,
Manynan tabylmady-au jýrer pende.

Ashudyng zәri dendep kókirekti,
Ystyq jas qos janardan kólkimekti.
Ámiri әmirshining aza tútqan,
Qypshaqtyng baytaq jerin jelpip ótti.

Jabyspaq júrtqa tosyn qasiret kep,
Qasiret, qaytarmasang basyp ótpek.
Handyqtyng zany solay, jaman habar
Ákelgen adamdardyng basy ketpek.

Pәrmenning Qaghan bergen kýshi jayly,
Estiseng oiyng ongha pyshyraydy.
«Óz hanyn qorghamaghan halyq tútas,
Ayausyz jazalaugha úshyraydy».

Týiilse tórdegining tik qabaghy,
Talaby talqylanbay qúptalady.
Al, sonda, Hannyng qatal qaharynan,
Jazyqsyz halyqty kim qútqarady.

III

Týskende elge qauyp Er synalar,
Kez emes eki aragha elshi salar.
Qalaryn bile túryp bas pәlege,
Qanday jan dәti baryp bersin habar.

Ázirge eshbir amal tabylmady,
Júrt týidi shýpirekke janyn taghy.
Ámirdi suyq habar sústandyrsa,
Kim bilsin, qanday sheshim qabyldary.

Qaghandy qaytarmasa rayynan,
Halyqqa kýn tumaqshy qúday úrghan.
Alghashqy әmirinen ainymasa,
Úlysyng kóz ashpaydy uayymnan.

Baqytty basqa bitken kim úrlaghan,
Ne shara, Joshy ghayyp, ghúmyr tәmam.
Qyrsyghy qalyng elge tiygeli túr,
Qaghannyng qúsalanghan týri jaman.

Jendetter jalandatsa jez qylyshyn,
Ketedi qan bóktirip jerding ýstin.
«Hangha tireu bolmaghan halyq qúrdym»,
Degen ýkim sharlady elding ishin.

Barady júrt arasy ýreylenip,
Tónirek kýngirttendi, kýngey kemip.
Ámirge qarsy túrar qauqar qaysy,
Ghayyptan toqtatpasa dýley kelip.

Batyr qayda? Barshagha bel kóringen,
Biying kәne? Jón silter elge birden.
Bel buyp, bedelin sap kim aiyrmaq,
Úlysty sherli Shynghys shengelinen.

Dalany dýrliktirdi daqpyrt qatty,
Jan-jaqqa shabarmandar shapqylatty.
Uaqigha batyrlardyng týrin búzyp,
Biylerge qabyrghaly qatty batty.

Súltandar, uәzirler ishten tyndy,
Seyiltu mýmkin emes, kýshpen múndy.
Keleli kenesinde kósemderdin,
Bedeli Ketbúghanyng ýstem túrdy.

Sózine súnghylanyng el qaraghan,
Ataghy, abyroyy keng taraghan.
Ushyqqan is bitkenning kenesshisi,
Baghyna kópting bitken degdar adam.

Úiyghan úlys bitken naqylyna,
Kórmegen búra tartyp jaqynyna.
Dau kelse, sanalady – tóbe biyge,
Jau kelse, balanady – batyryna.

Bedeli – elge qorghan, hangha tirek,
Bir sózin eki etpeytin jan-jaghy Bek.
Jinalsa jaqsy-jaysang taq manyna,
Dәl onday eshbirining salmaghy joq.

IYesi aqyl-oydyng mol daryghan,
Aytqany Alashyna bolghan úran.
Baghalap danalyghyn, daralyghyn,
Ámirshi oryn bergen ong jaghynan.

Qadirin arttyrmasa zor nókermen,
Berilmes qúrmeti mol jol bekerden.
Jýzbasy, týmenbasy týgelimen,
Toptasqan tu týbine ol kótergen.

Shygharghan tóbesine halyq barda,
Az salmaq artylmaydy alyptargha.
Aldynda sol halyqtyng qúny qalmas,
Tayanysh bola almasa taryqqanda.

Iyqqa audy osylay jýkting bәri,
Bulyqty has batyrday tútqyndaghy.
Aldynda – asu bermes qatal әmir,
Artynda – taqymdap túr júrttyng qamy.

Tap kelgen qaharly han aibaryna,
Arasha týspek qalay aimaghyna.
Aqyry Joshy ólimin estirtudin,
Toqtaldy mýlde tosyn baylamyna.

IV

Bek senip boz dombyra – joldasyna,
Bet búrdy Qaraqorym ordasyna.
Sheshimin sherli jannyng shegermekshi,
Tәuekel! Jabyssa da sor basyna.

Qabaryp qarsy aldy han sarayy,
Habaryng jaqpay qalsa, parshalaydy.
Sanaghan jan barma eken osy jerden,
Tarady qansha shattyq, qansha qayghy?

Búl saray san tizeni býktirgen jer,
Ýkimin taghdyrlardyng kýttirgen jer.
Talaydyng iyghynan bas domalap,
Dinkesin desbermesting bitirgen jer.

Týnektey týnerip túr taq manayy,
Sybyrgha, tyqyrgha da saq qaraydy.
Janylsang jazatayym jaq pen tilden,
Esirkep, eshkim seni aqtamaydy.

Jayghasty kýishi kelip han aldyna,
Han sezdi jentkenin bir habardyng da.
Dombyra kýmbirinen kýdik shaldy,
Jýrgendey Joshy ajal aralynda.

Qos ishek bebeu qaqty órshelenip,
Býtindi sipattady bólshek etip.
Endigi irkiluding reti joq,
Túspaldap jetkizuge kelse bekip.

Álden son, Shynghys hannyng shynyndaghy,
Solq etip qos shekesi shynyldady.
Elestep eren tughan túnghyshynyn,
Túlghasy teris qarap túryp aldy.

Týnerdi, tóniregi túmandandy,
Túmanmen tym jyraqqa shyghandady.
Súlbasy ghayyp bolyp, bir mezette,
Qajyp jýr qayyra almay qúlandardy.

Qalghanday aidalada bir armany,
Anyqtap arghy jaghyn úgha almady.
Únamay myna kýiding betalysy,
Tiksinip óz-ózinen kýmәndandy.

Sústanyp suyq qabaq týiilgende,
Didary kýlgin tartty kýiingende.
Kernegen tónirekti yzgharynan,
Týspestey týkirikten týiir jerge.

Kiylikken qalyng oidyng solyghymen,
Joghary kóterildi qoly birden.
«Mynanyng óshir ýnin!» dep aqyrdy,
Tyndamay kýiding sonyn tolyghymen.

Ne deydi?! Zaryng mynau, kýnirengen,
Dep túr ghoy, «Úlyng ólgen, úlyng ólgen!»
«Han iyem, anshylyqtan qaytpady ol,
Qanshama joryqtardan tiri kelgen.

El emes, kýy osylay bayandaydy,
Úiyqtaghan Joshyng endi oyanbaydy.
Ornynda úrpaghy bar, úrany bar,
Qosyny qyzymetten ayanbaydy.

Qúlannyng qarghyghany, orghyghany,
Janyndy jýdetedi, tondyrady.
Jetkizip túrghan osy oqighany,
Jazghyra kórmegeysiz dombyrany.

Dedi de dәuleskering tyna qaldy,

Júbatu onay bop pa úly adamdy!
Ámirshi ense týzep tiktelgenshe,
Ýlgerdi jasap taghy bir amaldy.

Keyippen layyqty asqaq úlgha,
Hosh aityp janarymen aspabyna.
Ortagha onashalap qoyyp qoyghan,
Emeurin bar dombyra astarynda.

Naq tiyip nysanagha kýy sadaghy,
Zamannyng qaldy solay bir sabaghy.
Aparyp dombyrany «ayyptaugha»,
Uәzirge han jasady isharany.

... Jol tabar qysylghanda amaly kóp,
Qalypty әrbir isi baghaly bop.
Er qayda...  Ketbúghaday sheshim qylar,
Hangha da, qaragha da zalaly joq.

Qayrat Zekenúly,

Semey qalasy

Avtorgha anyqtama

Qayrat Zekenúly Sabyrbay 2000-shy jyldary aitys sahnasynan búqaralyq aqparat qúraldary salasyna auysqan. Semeyding jergilikti telearnalary men gazetterinde tilshilikten Bas redaktorlyqqa deyin qyzmet atqarghan. Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining Qúrmet Gramotasy (2004 j.) jәne ShQO jurnalister bayqauynyng 2006 jylghy laureaty boldy. Qayrat Zekenúlynyng redaktorlyq kezeninde «Ertis óniri» gazeti 2009 jyly «Memlekettik til jәne BAQ» respublikalyq bayqauynyng «Ýzdik basylym» nominasiyasyn jәne 2010 jyly ShQO әkimi atyndaghy jurnalister bayqauynyng jenimpazy atandy.

2018 jyldyng ekinshi jartysynan Semeyding oblystyq tarihiy-ólketanu muzeyine basshylyqqa kelgen ol, qazir de osy mekemede jetekishik jasaydy.

Sonymen birge, Q.Sabyrbay «Nartolqyn» (2006j.), «Kóz taldyrghan kókjiyek»(2014j.), «Dýldilder dýbiri» (2017j.) jyr jinaqtary men «Aymaghynyng abyzy» (2009 j.) hikayat kitabynyng avtory. Toptama ólenderi «Jyr marjany» Qazaq poeziyasynyng antologiyasyna engen. «Dýldilder dýbiri» kitaby 5000 tirajdyq memlekettik tapsyryspen jaryq kórdi.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1518
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3294
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5885