Sherubay Qúrmanbayúly. Búl esimmen sonau 90-jyldardyng ortasynan beri tanyspyn. Tәuelsizdikten keyin birden alqymnan ala týsken túrmystyq qiynshylyq tyrnaghyn tereng batyryp túrghan kez. «Balapan – basyna, túrymtay – túsyna ketip», kenestik ýkimetting qoldauy arqyly baghy janghan ghylymnyng kýii ketip, esengirep qalghan. Tirshiliktegi qiynshylyqqa tózbey, shydamay mehnatty kóp, tabysy mardymsyz ghylymdy tastap ketken jastardyng kóbeygen túsy. Almatygha teristiktegi Qostanaydan ghylym quyp kelgen bizderge, «syrt kóz – synshyl» degendey, qazaq ghylymnyng qara shanyraghy - Ghylym Akademiyasynyng ghimaratynda jastardyng qatary siyrek, seldir kórindi. Shyndyghyn aitu kerek, kónilsizdeu kórinis edi.

Degenmen de, M.Áuezov atyndaghy ghylymy institutta qyzmet jasap, Alashtyng kórnekti qayratkeri Smaghúl Sadauaqasúlynyng әdeby múrasy taqyrybynan kandidattyq dissertasiya qorghap, ghylym kandidaty atanghan Dihan Qamzabekúly, Alash kósemi Álihan Bókeyhan turaly tolymdy, aryndy zertteuler jýrgizip jýrgen Súltanhan Aqqúly zamandastarymyzdyng qaraketterine qarap, ýlgi alghandyqtan ba, kónilimiz – toq. Osylar úqsap qareket etsek, ghylymdaghy maqsatymyzgha jetemiz ghoy dep ýmit otyn óshirmey, kerisinshe, qayta jandandyryp jýrgen kezimiz.

Bir kýni Dihan Qamzabekúly Ghylym Akademiyasynyng jastary bas qosyp, Ghalymdar ýiinde dóngelek ýstel úiymdastyrylatynyn aityp, soghan qatysugha shaqyrdy. Jiyngha jinalghandar әr salada ghylym quyp jýrgen jastar eken. Dihan, Súltanhan bastaghan birneshe jigit Alash taqyrybyna qatysty zertteulerding manyzdylyghy turasynda sóz qozghady. Solardyng qatarynda Sherubay Qúrmanbayúly Alash qayratkerlerining tildik múrasy turaly oy qozghap, pikirin ortagha saldy.

Dene bitimi sapta symday tartylghan sarbazday, júqalau kelgen aq qúba jigit. Bildey ghylym kandidaty. Keyin bildik, sheshen jigit 90-jyldary anyzgha ainalghan ataqty Múqaghaly aqynnyng jerlesi, aqiyq aqyn oqyghan Qarasaz mektebining týlegi eken. Ghalymynyng boyyndaghy izdempazdyq, enbekqorlyq, ghalymdyq talant-qabiletke Qarasaz syndy qúnarly topyraqtyn, kiyeli ólkening ýlesi bar ekeni sózsiz dep tanydyq.

Jastar jiynynda Sherubay myrzanyng ghylymdaghy jetistigine qyzygha, tamsana qaraghan edik. Sol jinalystan jas, jigerli zamandastarymyzdyng jalynyn kórip, әli ghalym atanbaghan, biraq ýmitke túmshalana oranghan kónilding jalauyn jelbiretip qaytqanbyz...

Býgingi qazaq til bilimi salasynyng maytalamany, filologiya ghylymdarynyng doktory, akademik Sherubay Qúrmanbayúy turaly kórgen-bilgen, kónilge týigen oilarymdy ortagha salarda taqyrypty qalay qoysam eken dep oilandym. Aqyry «Alash sherui» degen tirkesti keyipkerding esimi men soyyna tirkedim. Sóz әuezdiliginde birynghaylyqty, ýndestikti talghaghanmen, jekelegen sózderden qúralatyn sóilem әuezdiligine tereng maghyna ornatudy kózdedik. Onyng mәnisi mynada: sol bir 90-jyldardaghy bir top jalyndy jastardyng ghylym jolynda tynnan bastaghan Alash taqyryby - «Alash sherui» býgingi qazaq ghylymynyng kýrdeli salasyna ainaldy. Sol «sherudin» alghashqy tolqynynda bolghan bizding keyipkerimiz - Sherubay Qúrmanbayúly býgingi tanda qatary molayghan, sherui úzarghan saptan shyqpay, tynymsyz enbek etip keledi.

Sherubay myrzanyng ghylym jolynda «at jalyn tartyp», erge qonghan kezinde ústanghan taqyryby – til bilimining terminder salasy. Ghalymnyng kandidattyq dissertasiyasy Alash qayratkeri, agrotehniyk-zootehnik Júmahan Kýderinning «Ósimdiktanu» oqulyghyndaghy terminder mәselesi, onyng últtyq termin jasaudaghy mәn-manyzyn zertteuge  baghyttaldy. HH ghasyrdyng basynda  Alash ziyalylary ghylymy til men qarapayym halyq tili arasyndaghy alshaqtyqty úlghaytpay, halyqqa týsinikti boludy maqsat etti. Olardyng basty maqsaty halyqtyng sauatyn ashyp, qazaq elin mәdeniyeti damyghan memleketter qataryna qosu bolghandyghy býgingi tanda belgili tanym. Jas ghalymnyng izdenisteri nәtiyjesinde Alash aghartushylyghynyng oqulyqtar jazu isine, onyng ishinde jaratylystanu ghylymynyng oqu qúraldary men terminderin qalyptastyruda airyqsha ýles qosqan J. Kýderin óz júrtymen qayta qauyshty.

Alash ruhymen erik-jigerin qayraghan Qúrmanbayúly Sherubay terminder salasyndaghy izdenisterin odan әri terendetip, sol 90-jyldardyng sonynda «Qazaq leksikasynyng termindenui» atty sýbeli monografiya jazyp, kóp úzamay doktorlyq dissertasiya da qorghady. Búl jýgen-qúryq tiymegen besti aighyrdy bas bildirgendey qiyamet әri qyzyqty, tabysty zertteu boldy.

«Orda búzar otyzdyn» ishinde kandidattyq hәm doktorlyq dissertasiya júmystardy ensergen talantty ghalymdy oqu ordalary men joghary ýkimettik mekemeler qyzmetke tarta bastady. Ghalym ózi bilim alghan Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetine ústazdyq qyzmetke, odan song QR Mәdeniyet, aqparat jәne qoghamdyq kelisim ministrligining qúrylymdarynda lauazymdyq qyzmetter atqarady. Ministrlikting basqarma bastyghy lauazymynan QR Preziydenti Ákimshiligi basshysynyng kenesshisi qyzmetine deyin jogharylaydy. Ghylym jolynda qyzmet jasaghan, kandidattyq jәne doktorlyq dissertsiya júmystaryn qorghaghan Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutyn da basqardy.

Ghalym әkimshilik qyzmetterdi atqara jýrip ghylymnan da qol ýzbey, «Qazaq terminologiyasy damuynyng kezendik sipaty» (Astana, 2002), «Qazaq terminologiyasy damuynyng ghylymy qaghidattary» (Almaty, 2004), «Alash jәne termintanu (HH ghasyr basyndaghy qazaq terminologiyasy. 1910-1930 jyldar) (Almaty, 2008) atty monografiyalyq zertteulerin jazdy, ústazdyq qyzmetten alystamay shәkirtter dayyndady.

Ghylymdaghy alghashqy tabysty qazynaly Alashtanudan tapqan Sherubay myrza sol salany indete zerttep, A. Baytúrsynúly, E. Omarúly, Á. Bókeyhan, N. Tóreqúlov, H. Dosmúmúhamedúly siyaqty Alashtyng kórnekti túlghalarynyng enbekterindegi últtyq til, termin mәselelerine qatysty keshendi zertteuler jýrgizip, til bilimining kókeykesti mәselelerine erekshe ýles qosyp keledi.

«Qazaq til biliminin, - deydi ghalym, - onyng ishinde ghylymy terminologiyanyng qalyptasuy men damuy turaly sóz qozghaghanda, aldymen Ahmet Baytúrsynúlynyng esimi oiymyzgha oralady. Sebebi – qazaqtyng últtyq ghylym tilinin, terminologiyalyq qorynyng damyp, qalyptasuynyng tútastay bir kezeni ghalym enbekterimen, onyng ghylymiy-pedagogikalyq, aghartushylyq jәne ghylymiy-úiymdastyrushylyq qyzmetimen, qayratkerligimen tikeley baylanysty. Sondyqtan da qazaq terminologiyasynyng tarihy, onyng damu, qalyptasu kezenderi turaly sóz qozghaghanda Ahmet Baytúrsynúlynyng ghylymy shygharmashylyghy men qoghamdyq qyzmetine jan-jaqty toqtalu, ony tereng zertteu óte manyzdy. ...Ahang bastaghan Alash ziyalylary tarapynan alghash ret terminologiyany damytudyng baghdary belgilendi. Terminologiyagha qatysty aitqanda otyz-qyryq jyldy dey almasaq ta, jiyrma jylday uaqytty, dәlirek kelgende, 1910-1930 jyldar aralyghyn «qazaq terminologiyasy damuynyng Baytúrsynúly kezeni» deuge tolyq negiz bar. Óitkeni ghasyr basynan 30-jyldargha deyingi qazaq terminologiyasynyng damuy Ahmet Baytúrsynúly esimimen tyghyz baylanysty. Óitkeni ol ózi jýzdegen terminder jasap, olardy qoldanysqa engizip, últ tilinde termin jasaudyng ýlgisin kórsetti».

2022 jyly últ ústazy A. Baytúrsynúlynyng 150 jyldyq mereytoyy YuNESKO shenberinde Qazaqstannyng barlyq ónirlerinde, sonymen qatar Astana, Almaty, Týrkistan syndy qalalarynda sheteldik ghalymdardyng qatysuymen A. Baytúrsynúlyna arnalghan Halyqaralyq ghylymy konferesiyalar ótti. Bayandamashylar tobynda Sherubay myrza jýrdi.

Ahannyng shygharmashylyghyn әlemdik dengeyde nasihattau maqsatynda Ýkimet sheteldik әriptesterimen tize qosa otyryp, Qazaqstannan tys jerde birneshe Halyqaralyq konferensiya úiymdastyrdy. Sonyng biri Týrkiyanyng Stambúl uniyversiytetinde ótti. Konferensiyagha qatysu ýshin bir top qazaqstandyq alashtanushy ghalymdargha Stambúlgha at basyn tireu nәsip boldy. Alqaly ghylymy jiynda Qazaqstandyq delegasiya tobynan birneshe ghalymgha arnayy bayandama jasau mýmkindigi berildi. Sol mýmkindikting biri Sherubay Qúrmanbayúlynyng enshisine búiyrdy.  90-jyldarda Alashtanuda alghashqylardyng biri bolyp topjarghan ghalym Týrkiyanyng Stambúlynda taghy jarq etti. Osylaysha, bayaghy kishkene toptyng jiger-jalynymen kómkerilgen Alash sherui memlekettik dengeyge kóterilip, Týrkiyada jalghasty. Búl qyr astynan kishkene búlaq bolyp bastau alyp, onyng ózegi ózenge úlasyp, ózen qúldilap tenizge qúyatyny sekildi kórinis edi. 90-jyldary bastalghan «Alash sheruinin» býgingi tanda saltanat qúruyna Sherubay Qúrmanbayúly syndy alashtanushylardyng enbegi zor bolghany aqiqat.

Qazirgi tanda QR ÚGhA akademiygi, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Sherubay Qúrmanbayúly Álihan Bókeyhanúlynyng tildik túlghasyn saraptaugha baghyttalghan kýrdeli keshendi zertteu júmysyn jýrgizip keledi. Ghalymnyng ghylymy zerdesinde últ kósemining tildik túlghasynyng erekshelikteri aiqyndalyp, onyng qazaqtyng jazba әdeby tiline qosqan ýlesin jәne qazaq tilindegi ghylymy stiliding qalyptasuyna jasaghan yqpalyn taldaugha, últ kósemining audarmalarmashylyq erekshelikterin, ghalymnyng sol kezdegi til sayasatyna qatysty kózqarastary men ústanymdaryn zerdeleuge baghyttalghan.

Alghashqy ghylymy tabysty Alash taqyrybynan tapqan ghalymnyng izdempazdyq múraty Alash kósemi Álihan Bókeyhannyng әlemine satylap keluinde pәlsafalyq negiz bar. Alash taqyrybyna at baylaghan shynayy, naghyz ghalym Álihan Bókeyhannan shylbyr ýzip, alys kete almasy anyq!

Jas kezinen «Alash sheruinen» shyndalyp, túlpar bolyp bәigeden ozghan, ghylym jolynda biyik taudaghy shynar aghashtay berik bolyp tolysqan ghalym Sherubay Qúrmanbayúlynyng әli de tolaghay tabystargha qol jetkizetinine zamandas ghalym retinde senimimiz kәmil!

Almasbek Ábsadyq,

Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy Qostanay ónirlik uniyversiytetining professory, filologiya ghylymdarynyng doktory

Abai.kz