Abay – Zamanay syry

Úly aqyn әri qayratker Abay Qúnanbayúlynyng 180 jyldyq mereytoyy qarsanynda jazushy Bolat Jýnisbekov «Kýnge asyghu. Abay – Zamanay syry» atty, tórt taraudan túratyn roman-novellasyn jazyp bitirdi. Búghan deyin avtordyn  hәkim sózining «sәulesimen» әdiptep, jalghyz әrippen tanbalanghan «U» atty roman-essesi, tәuelsiz elimizding birinshi qorghanys ministri, birinshi Halyq qaharmany, kenester odaghynyng Batyry Saghadat Núrmaghambetov turaly «otAsu» roman-dilogiyasy jaryq kórgen.

Oqyrmangha jazushy, sonday-aq hәkim Abaydyng ómiri men shygharmashylyghy jayyndaghy «Abay sәulesi», «Aqiqat úshqyny» atty zertteuler men maqalalar jinaqtary jәne «Abaydyng aqyn úldary»  kitabymen tanymal. Abay Qúnanbayúlynyng 175 jyldyghyna oray basylghan «Abay sәulesi» zertteu enbegi ýshin ol halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghyna ie bolghan. Ádebiyet sýier qauym avtordy «Shuaq» jәne «Ghayyp» әngimeler men novellalar jinaqtary arqyly da biledi.

B. Jýnisbekov jana shygharmasynyn: Sýiinu, Kýiinu, Suynu, Seyilu atty taraularynda myndardyng armany men mún-zaryn myng birinshining – Abaydyng jәne birneshe úrpaqtyng ókili –  Zamanaydyng jan syry arqyly sanagha toqytady. Qazaghyn órkeniyet tórinen kórudi ansaghan Abay – Zamanay  syry: Kýnnin, yaky Jaryqtyng – ilim-ghylymnyng jasampazdyghyn pash etedi. Kitap múqabasynyng birinshi jәne songhy betterining jazushynyng nemereleri: Ayajan (10 jas),  Alsu (8 jas), Saminanyn  (7 jas) salghan suretterimen  bezendirilui de, onyng óz úrpaghyn Kýnge «jeteleuinin» aighaghy.

Býgin, qúrmetti oqyrman, Sizderding nazarlarynyzgha   «Kýnge asyghu. Abay – Zamanay syry» roman-novellasyna avtordyng jazghan alghysózin úsynyp otyrmyz. Kitap múqabasynyng 1-shi betin bezendirgen jazushynyng nemeresi – Bolat Ayajan Berikqyzy.

Alghysóz

AYSYZ TÝNDE

nemese myng birinshining múny 

Úly adamdardy «zamanynan erte tughan» deytin sóz bar. Meninshe, aghattyq: olar erte de emes, kesh te emes, tap der shaghynda tughandar. Zamany «tolghatyp», zaryqqan zamandastaryna jaryqty menzeytin  shamshyraqtar.

Aysyz týnde «tughandar» – olar atar tannyng sәulesi. Úiqyly-oyau qalpy, men-zeng daghdarghan el-júrtyn algha jeteleydi. Temirqazyqtay jol siltep, on-soldaryn ajyratyp, bosqa adaspauyna qamqor bolady.

Kóshbasshylar zaman zarynan qayysyp, shógip ketpek emes. Eskirgen salt, «etekbasty» kýibenmen syiyspaydy. Qalghyp-shúlghyghan halyqtyng algha basuy ýshin «qaranghylyqqa» sәule týsirip, aqyl «kózin» ashady.

Olar Ay artynan Kýn shyghatynyn aityp, aqiqatqa úiytady. Qaranghylyq qapasynan jol izdep,  qasang qoghamgha qasqayyp qarsy túrady. Jaryqqa úmtylghan jangha tozyghy jetken, eski salt-sanadan arasha bolady.

Demek, Kýnge asyghyp, zaryqqan zamandas ýshin bastaryn qaterge tigedi: «Jýrekte qayrat bolmasa, Úiyqtaghan oidy kim týrtpek? Aqylgha sәule qonbasa, Hayuansha jýrip kýneltpek» - dep tolghanady úly Abay.

Qoghamda, әsili qozghalys tughyzyp, ony jasampazdyqqa bastaytyndar da úly túlghalar. Olar zamannyng «kón-qalybyna» syimaydy. Ózderi ýshin emes, tughan elinin, jalpy adam balasynyng baqyty ýshin kýresedi.

Múnsyz, qozghalys bolmaydy. «Ózgeris basy – qozghalys, qozghaugha kerek qolghabys» - deydi hәkimning inisi  Shәkәrim qajy. Kemengerding oi-tújyrymy úly filosof Gegeliding «absolutti iydeyasymen» astasyp jatyr.

Abay patsha ýkimeti ayausyz qyspaqqa alghan zamanda dýnie esigin ashty: 1822 jyly «Sibir qazaqtary turaly» jarghy  handyq biylikti, al 1868 jylghy reforma, Jana nizam súltandyq basqaru jýiesin qúrdymgha ketirdi.

Sarjan súltannyng (1825- 1836), Isatay – Mahambetting (1836 - 1838) kóterilisteri qangha boyaldy. On jylgha sozylyp (1837-1848), elimizdi týgelge derlik qamtyghan Kenesary kóterilisining «jarasy» әli qantalap túrghan.

Basy bodandyq «búghauyna» myqtap ilingen halyqtyng ensesi basylyp, qaru ústaugha qauqary qalmaghan edi. Qúldyq «qúryghy» alqymnan syghymday týsti. «Oq jetpes jerge, qylysh sermemes bolar» - deydi halyq danalyghy.

Qos býiirden qysyp, jalang qaqqan» otarlyq pen nadandyq «órtinin»  ortasynda qalghan qazaqtyn  amaly tausylghan kezde Abay «qaranghylyqtyng kóginen júldyzday jarq etti.

Hәkim Abay oqu-bilim, yaky aghartushylyq joldy tandady: «Tәnirining kýni jarqyrap, Úiqydan kónil ashar kóz... Sonda aqyn belin buynyp, Aldy-artyna qaranar. Dýnie kirin juynyp, Kórinip oigha sóz salar».

Ol «beykýnә» kýres – aghartushylyq jolyna belin bekem bughan bolatyn: «Qyransha qarap qyrymgha, Múng men zardy qolgha alyp, kektenip nadan zúlymgha, shiyrshyq atyp, tolghanady».

Abay nadandyq pen bodandyqqa qarsy «sardar» sózimen kýres ashty. Qaranghylyq «búltyn» serpip jiberip, jaryqqa jol silteydi. Tughan halqyna «bes dúshpanyn» kórsetip, «bes asyl isti» amanat etti.

«Ólmeytúghyn sózimen» óshpes ónege qaldyrghan aqyn – qazaghynyng mәngi qúrdasy. Ol adamzat poeziyasynyng qazynasyna  jauhar sóz, shyrayly oiymen olja saldy. Sóitip, tughan halqyn  dýnie jýzine mәshhýr etti.

«Óleng – sózding patshasy, sóz sarasy, Qiynnan qiystyrar er danasy... Ólenge әrkimnin-aq bar talasy, Sonda da solardyng bar tandamasy. Ishi altyn, syrty kýmis sóz jaqsysyn / Qazaqtyng kelistirer qay balasy?..».

Hәkim tabighy darynyna nyq senimdi: «Ózim de basqa shauyp, tóske órledim, Qazaqta qara sózge des bermedim... Qyzyl tilim buynsyz, Sózimde jaz bar shybynsyz...» - dep, bilim jolyn núsqap, renishin de jasyrmaydy.

Abay turaly sóz aqyl-oyymdy iyin tirese kiymeleydi. Olar beyne bir «bәigege» elikken, zamannyng «betalysynan» ýrikken sәigýlikter sekildi. Bir uaq, tipti iyelik bermey, júlqy tartyp, ala qashatynday alandatady.

Onyng qaysysyna «shalma» tastap, en salsam eken... «Óldi deuge syya ma, oilandarshy, Ólmeytúghyn artyna sóz qaldyrghan?.. Arttaghygha sózing men ising qalsa, Ólseng de ólmegenmen bolasyng ten».

Eski «soqpaqty» tekke shiyrlap, bosqa shandatpay, janaghy «sәigýlikterdin» qaysysy mәrege artyq danghazasyz jetkizedi? Túlpar dep dәme qylghanym, túghyr bolyp shyqsa she... «jaby» sózding taqymy jazylmas.

Olay bolghanda, tiyegin aghytqan әngime pyshyrap, tyndaushynyng kónilin qaldyruy da op-onay. Ózimdi qoyshy, Abay sәulesimen bauraghan oqyrmangha obal. Onyng altyn uaqytyn úrlaugha batylym barmaydy.

Sonymen neden bastasam eken? Aqyn múrasymen jana tanysqanda jenildeu: «janalyghyndy» jetkizgenshe asyghasyn. Al, Abay «tenizine» birshama «boylaghanda», bilmeytininning  kóp ekenin sezip, eriksiz daghdarasyn.

Bastapqyda «Abay qazaqqa emes, qaranghylyqqa qapaly», «Aldymen jyrlaghany – adam baqyty», «Jalqygha emes, jalpygha arnap jazdy» desem, búlar aqyn «tenizi» lebining jan sarayyn ashqan alghashqy quanyshy eken.

Jalpy, biz hәkimning ómirin,  onyng tuystyq jәne aqyndyq ainalasynyng estelikteri arqyly bilemiz. Al, shyndyghynda Abaydyng ómir joly, «neni sýiip, neden kýigeni», onyng asyl múrasynda sayrap jatyr.

Endeshe, әdepki әserlerime eshkimning «ókpesi» bola qoymas. Hәkimge  úzaghyraq «serik» bolyp, syrlasa alghan adam ruhany bayidy. Biraq, óleng tenizining týbine shókken «shyn asylgha» jetu zor enbek pen aqyldy tileydi.

Asyl múradan tirlikke qaptal jeterliktey  «ystyq qayrat, núrly aqyl, jyly jýrekti» tapqyng keledi. Aqynnyng jan dýniyesi ózine shyndap bauraydy. Jýregi – ashyq, oiy  – teren, maqsatyna berik oghan janyng eziledi.

Naqúrys nadandyq pen noqay qara kýshting azabyn hәkimmen qosa sezinesin... Abaymen tym qúrysa týsimde tildeskim keledi. Bәlkim, kóp oilasam, ol maqsatyma da jetermin. Osy arman endi oiymnan shyqpaydy.

Úiyqtar aldynda Hәkimning mýbәrak jýzin elestetemin. Úly aqynnyng óleni men ómiri turaly oilanamyn. Kimdi, yaky neni kóp oilasan, sonyng týsine kiretini bar ghoy. Oisha sóilesip, aqyl-kenesin tyndaugha dilgirmin.

Abay jasynan alghyr edi:  «Erte oyandym, oilandym, jete almadym, Etekbasty kóp kórdim elden biraq». Soghan oray «ózine oy kirgeli erik tiymegen» aqynnyng halqynyng mýshkil halinen jany syzdaydy.

Búghan kinәli ózge emes, eng aldymen qazaqtyng ózi edi. Onyng mal sonynda salpaqtap, oqu-bilimnen kenje qaluyn ózge júrt óz paydasyna jaratty. «Bilektining әljuazgha» әlimjettik jasauyna tandanugha bolar ma!?

Ol erte eseyip, nadandyq soryn, «qúldyq» qasiretin erte týisinip, qabaghyn múng basady: «Qayghy shyghar ilimnen, Yza shyghar bilimnen. Qayghy men yza qysqan son, zar shyghady tilimnen» dep aghynan jarylady.

Áuezov aitpaqshy, Abaydy jasy qyryqqa tayanghanda jaza bastady degen aghattyq. Múhtar Omarhanúlyna jýginsek, Abay erte bastan óleng jazdy, biraq qúnttamady degen tújyrymgha toqtaymyz.

Qayratker aqyn shygharmalarynyng bizge tolyq jetpeuining taghy bir sebebi, onyng ólenge, yaghny óz ónerine qoyar talaby tym  joghary. Osy sebeptermen jauhar múra qolymyzghagha tolyq tiymedi desek, aqylgha qonady.

Abaydy da, aqynnyng keshegi men býgingi, tipti ertengi qandastaryn, yaky myng san Zamanaydy da jan-jaqtan qaumalaghan saual kóp. Úly dalanyng sonshalyqty beyqam qalghany qalay? Bodandyqqa týsuining sebebi nede?

Hәkim úiqysyn úrlaghan sansyz saualgha jauap izdeydi. Búlay sozyla berui de mýmkin emes. Úly aqynnan keyin de ol qordaly mәselelerdin, ókinishke qaray, talay úrpaqty qinap kele jatqany da ras.

Amal qaysy, qaranghylyqtyng qalyng búlty basyp túr edi: «Kózinen basqa oiy joq, Adamnyng nadan әuresine» ne shara?! Osyghan qosylghan bodandyq «búghauy» búlqynsa-aq boldy, búrynghydan beter qylqyndyrady.

Últ kelesheginen hәkim bәribir ýmitti: «Jýrekting kózi ashylsa, Haqtyqtyng týser sәulesi, Ishtegi kirdi qashyrsa, Adamnyng hikmet keudesi». Biraq, «jýrekting kózin ashu» ýshin qaytpek kerek?

Ol qandastaryn «búlaqsha aghyp ghalamgha taralatyn» sәuleli jyrlarymen oyatady. Sýiine әri kýiine otyryp, óz sózin «oygha olaq, kónilsiz qúlaqqa» qúngha tyrysyp baghady.

Kózining aldyndaghy qazaghyna qarata aitqanymen, aqyn barsha adam balasynyng kókeyindegi armandy terbetedi:  «adamnyng balasyn bauyr tútugha» shaqyryp, adamzattyq biyikke kóteriledi.

Óz basym úly aqyn jayly oilanghanda Abaydyng jap-jaryq, sәuleli, biraq «soqtyqpaly, soqpaqsyz», tauqymetti saparynyng sýiindirgen, kýiindirgen, suyndyrghan jәne seyilu kezenderin sezinemin.

Búl tórt kezeng – jay ghana uaqyt ólshemi emes, hәkimning jaryqqa sýiinuinin, qaranghylyqqa kýiinuining jәne «qanq eter týkti bayqamas, jartas»  qauymnan suynuynyn, erkin elimen  birge seyiluining  tórt kezeni.

Daralyq pen danalyqtyng ózara ózektes, týbiri tamyrlas tórt kezeni. Onyng bireui olqy soqsa, meninshe, aqyn syry da solghyn tartpaq. Abay jyrlaghan mynnyng múnyn, yaky myng birinshining múnyn  týsinuing de ekitalay.

Búl tórt kezen, sonday-aq dala danyshpany Qúnanbaydyng Abayynyn, qazaqtyng Abayynyng adamzattyng mәngi Kýnshuaghyna ainalghan jasampaz saparynyng birin-biri jalghaghan mәngilik jolynyng tórt kezeni.

Keshegi ata-әke, býgingi nemere-shóberenin, yaky Zamanaylardyng uystan shygharyp alghan ýmitterining ainasy. Búl, sonday-aq tәuelsiz qazaghynyng ótkenge salauat aityp, ertenge zor ýmitpen seyilu kezeni.

Al, úlylyqtyng osy atalghan tórt  kezenining ara-jigin qalay ajyratamyz? Qabyrghaly saualgha jauap izdegen jangha aqyn ósiyeti men amanaty – Abay «sәulesi» kómektesedi.

Ol sәule kózindi ghana emes, kókiregindi de ashatyn qúdiret! Aysyz týndegi Temirqazyq sekildi jolaushyny adastyrmaydy. Olay bolsa, aqyn ómiri men shygharmashylyghynyng biz tanyghan tórt kezeni qanday?

Abaydyng ómir men óner saparynyng birinshi – «Sýiinu» tarauy úly aqynnyng myna bir júmbaghymen birge sheshiledi: «...Jan qúmary dýniyede nemene eken? Sony bilseng - әrneni bilgenderin».

«Bilmekke qúmar» Ibrahim «ýirenuge toymaghan» qasiyetining arqasynda Aqiqat úshqynyn sezine aldy. Alghyr da zerek perzenti Ábdirahmangha arnaghan óleninde de ómirge, ghylymgha inkәrlikti ardaq tútady.

Abay otbasynda-aq «jasynan týsin biylep, syr bermegen»  Qúnanbayday qayratker әkenin, dala danyshpanynyng turashyl, qaytpas, әdiletti minezinen aqyl men qayratty miras etti.

Aqyn «Basynda әke aitpasa, aqyl jarlyq, Aghayyn tabylmasa oy salarlyq...», - dey kele, bosqa ótken jastyq dәurenning zar tartqyzatynyn moyyndatady. Sәulesi bar talapker jastyng synalar jeri de, mine osy.

Ájesi Zere men anasy Úljannan bala Ibrahim meyirim men janashyrlyqty boyyna siniredi. Jýrekke jýginedi: «Aqyl, qayrat, jýrekti birdey ústa, Sonda tolyq bolasyng elden erek...».

Shynynda da «Jýrekte kóp qazyna bar, bәri jaqsy, Tenizding týbindey-aq qarap baqshy. Sol jýrekten jylylyq, dostyq penen / Búlaqsha aghyp  ghalamgha taramaqshy».

Ol sәuleli shanyraqta dýniyege keldi. «Mynmen jalghyz alysyp», sol mynnyng múnyn myng birinshi bolyp jyrgha qosty. Ermek ýshin emes, elining baqyty ýshin kýresti. Biraq, «sóz úgharlyq zamandasy» (Shәkәrim) az edi.

Zaman, zaman... Zamanay...  Abay sózi qazaqty jahangha  tanystyrady. Úly dalany toqyratqan qiyamet-qayym taghdyrdy jariya etedi. Qaranghylyq qasireti men bodandyq kesapatyna kýiinedi (ekinshi tarau).

Ýsh jýz jyldyq otarlyqtyng zardaby, tipti erkindik alghan song da etekten tartyp, aldymyzdan kes-kesteydi. Abay úly dalanyng býgingi men ertengi úrpaqtarymen taghy da oy bólisedi .

Solardyng biri – aldynghy, keshegi jәne býgingi men ertengi Zamanay úly aqyn múnyn týsinse kerek. Adam baqytyn armandaghan kemenger  túlghalardyng biri – Abay amanaty eshkimdi de beytarap qaldyrmaydy.

Arman... Aldyna maqsat qoyyp, armanday bilu de ekining birine búiyrmaghan. Qanshama jan kýndelikti kýibennen belin jaza almaydy. Aynalasyn qarau týgili, kózimen jer shúqyp, enkeygen kýii ómirden baz keshedi.

Kenes zamanynda oi-sana «qamauly» boldy. Otbasy, oshaq qasynda «arqandalghan» adam bar men joqty sol kýii qabyldady. Ózgeris oigha kirip-shyqpady. Armansyz jangha basqa salghangha kónuden basqa laj joq eken.

Uaqyt algha jyljyghan sayyn adam tabighaty da jarqyn bola týsse kerek. Zamanay óz oiyn ishine býgedi: kommunizm qúrylysshylaryn – «jana adamdy» tәrbiyelep jatqan qoghamda onday erkin oi-pikirge oryn joq.

Ras, әr zamannyng óz syiy men syny,  qiyndyghy men quanyshy bolady. Bir qaraghanda, keshegimiz býginnen, al býginimiz ótkennen ónegeli sekildi kórinui de mýmkin. Biraq, kóbinese olay emes.   

Zamannyng meylinshe jarqyn boluy taghdyrlyq syn kezenderde útymdy sheshim qabylday biluge tәueldi. El-júrttyng ruh kózin baylap, ayaq-qolyn tyrp etkizbey, qabyldanatyn sheshimder bәribir bayandy bolmaydy.

Taghy bir ókinishtisi, onday solaqay, soyqandy sayasat bir nemese birneshe úrpaqtyng ómirin úrlap, ýmitin ýzedi, tipti olardyng sanasyn shyrmap, tura joldan adastyrady, ertengi kýnge degen senim sualady.

Jonghar shapqynshylyghy, aq patshanyng otarlauy, 17-ning qandy tónkerisi men tap kýresi degen sodyrly sayasat, qasaqana asharshylyq,  ekinshi dýniyejýzilik soghys,  30-shy men 50-shi jyldardyng qughyn-sýrgini...

Biz adamgha – «qasqyr», qaterli qoghamda ómir sýrgen ekenbiz. Orys rejisserleri: V. Studenikov, M. Grigorievting  «Komediya strogogo rejima» filimi (týsirgen «Kraun» birlesken kәsiporny) yzaly kýlkige buady.

Búl az deseniz, «Mudromer» komediyasyn qaranyz («Belarusifilim» týsirgen, qoishy-rejisser Valeriy Ponomarev). Sonda Kenes zamanynyng keseline kóziniz búrynghydan beter ashylady.

Bodan zamanda arman da qarang eken. Basqa týsken qiyndyq ýshin Qúdaydy qarghau qúlaqqa sinisti jaygha ainaldy... «soqyr, shúnaq», taghysyn taghylar. Kenesting «jana adamy» kompartiyanyng sózine imanday úiydy.

Olar, tipti «shash ornyna bas alugha» dayar túrdy.  Áli de  «...jaqsylyq, jamandyqty jaratqan – Qúday, biraq qyldyrghan Qúday emes, aurudy jaratqan –Qúday, auyrtqan Qúday emes» (Abay) ekenin týsine qoymaymyz.

Tirlik tauqymeti taptap tastaghandar ýshin kýn kóruding ózi mún. Bodan elde, jana aitqanday, arman degening әdirem qalady. Árbir elding adamgershil sypatyn, onyng azamattarynyng armanshyldyghymen ólshegen abzal.

Qysqasy, otarlyq kiriptarlyqta, tipti tútas últ arman týgili, onyng ne ekenin de oigha almaydy. Oidan – ada, qoydan juas, múnlyq myndardyng arman-múnyn myng birinshiler – birtuar túlghalar arqalaydy.

Úly dala myng birinshilerge – últtyng úlylaryna kende bolmaghan. Solardyng biri – Abay qazaghyna baghdar silteuge janyn sala jýrip, tang aldyndaghy qara týnekten eriksiz suynady (ýshinshi tarau).

Oyly adamgha ómir sýru azap eken... Abay múrasyna ýnilgen adam altyn izdeushi sekildi. Tek bir aiyrmasy, altyn izdeushi, onyng mol jýlgesin tapsa, tókken terining qarymyn eselep qaytarady.

Al, aqyn-jazushy ýshin oy týbine «sýngu» óz aldyna, odan tapqan «asyldy» oqyrmangha jarqyrata jetkize bilui paryz. Eng aldymen, janaghy qazynanyng «kiltin» qashan ústaghansha azapqa týsesin.

Súraq kóp... myndardyng múnyn arqalaghan myng birinshi  múng – Abay edi. Myng bir mún... mynnyn, yaky halyqtyn, sol mynnyng biri – Abaydyng múny! Tang atyp, Kýn shyqqanda serpilip, seyiludin basy (tórtinshi tarau).

Abay qara basy ýshin emes, otbasy ýshin emes, «qayran eli» ýshin, «ómirge baqytty bolu ýshin kelgen» (Ábu Nasyr әl-Farabi) adam balasy ýshin qamyghady.  Elining ertenine alandap, eriksiz egiledi.

Ótken ýsh ghasyrda qaranghylyq pen bodandyqtyng eki jaqty qyspaghynda kóru men estuden, aitu men tanudan maqúrym qaldyq. Egemendikke jetisimen tughan el «shanyraghynan» jaryq «qúiylghanday» edi.

Alayda, «batpandap kirgen keselding mysqaldap shyghatyny» ashy shyndyq eken. Osyny keybir әdil, turashyl zamandas  eskermeydi. Ásirese, ekonomikalyq jýie Reseymen, órmekshining torynday, matasyp jatyr.

Ony ýzbes búryn, jana qarym-qatynastar jeli tartuy tiyis. Búl úzaq uaqytty, sarabdal sayasatty talap etedi. Kýnbe-kýn dýrlikken dýniyede tekke arandap qalmay, halqymyzdyn  aman-esen órkendeui bәrinen de qymbat.

Zamanay... ony da keshegi, býgingi jәne keleshek úrpaqtardyng taghdyry oilandyrady. Qashanda myqtynyng aitqany oryndalghan. Qay zamanda da әljuaz kýshtining kólenkesindey sharasyz. Búghan qalay ókpelersin!?

Tirlikting zany qatal. Myqty bolsa, qazaqtyng da óz tóniregin «uysynda» ústaryna kýmәn joq. Alayda, kýshtining de eki týri bolady eken. Birinshisi, ózi «soqyr, sanyrau, sanasyz», yaky ózgeni de «qapasta» ústaydy.

Al, janaghynyng ekinshisi «kózi ashyq» bolghandyqtan «әlsizdin» de adam balasy ekenin esten shygharmaydy. Óz biyligin jýrgize otyryp, zamandasynyng layyqty ómir sýruin, әdilet pen adamdyqty ardaq tútady.

Olay bolsa, ghylymiy-tehnikalyq, ozyq tehnologiyalyq tәuelsizdikke   qashan jeter ekenbiz? Úly dalany kezinde erkin jaylaghan halyqtyng namysshyldyghy ilim-ghylymdy serpindi damytugha da tirek bolsa qanday!

Alty alashtyng adamgershiligi men darhan kónilinen tapqan «oljasy» qaysy? Danalyghy men parasatynyng qarymtasy bola ma?  Zaman-ay... Myn, bir mún... Búl – halyqtyng múny, sol kópting biri – Abaydyng múny.

Ol, sonday-aq, keshegi, býgingi men ertengi Zamanaydyng el ensesi biyik bolsa eken degen tilegi. Ótkenning mún-zary úrpaqqa múragha qalmay,  oyanghan qazaq bilim men ghylymgha – jaryqqa, Kýnge asyqsa degen aqjarylqap arman!

Endeshe búl – sol mynnyn, yaky kópting múnyna myng birinshi bop  zaryn qosqan Abaydyng janynyng syry. Myng birinshining múny, Abaydyng jәne tәuelsiz zamanda seyilgen (tórtinshi tarau) Zamanaydyng syry.  

Úly Abay mynnyng múnyn jadyna týiip, ony jalghannyng jaryghyna shyghardy. Al, biz – aqyn-jazushylar she? «Kýnnen tughan» Maghjan aqyn «...әdebiyet – әdebiyet ýshin!» - dep, órkeniyet jolyn menzeydi.

Sonday-aq, Alty alashtyng aspanyna «Kýn bolyp shyghyp,  múzdaghan jýrekti» jylytqan Súltanmahmút aqynnyng da armany Siz ben bizge amanat. «Kýnnin» – bilim men ghylymnyng aldynda nadandyq qauqarsyz.

Endeshe, sol Kýnge de, baqytqa da jetermiz... Mynnyng jәne myng birinshining múnnan arylatyn kýni tuar.  Bodan zaman azap edi. Erkin zamannyng etekten tartqan kedergilerinen de qútylatyn zamangha jetermiz.

«Múnaydy basty bauyrgha, Jauyrdy jaba toqydy. Tonady әbden tozdyryp, Jasyryp, joqty kókidi. Altyndy aldy tonnalap, Qordasyn berdi halyqqa. Sorghany jerden azday-aq, Pysqyrmady salyqqa...» - deymin.

«Qorlady әbden qazaqty, Mazaq qyp kýldi jahangha, Maqamgha eski salamyn, Kәrimin әri balamyn. Jalyqqan halyq jaryldy, Jarylmay endi ne qaldy. Shaynamay jútty bәrin de, Janymdy endi jalmay ma?» - deymin.

Abay tapqan, Zamanay  úiyghan bóten júrtqa bodandyqtan qútyludyng endigi qalghan joly – bilim men ghylym joly ekeni kәmil. Barsha adam balasy sol oqu men toqudyng arqasynda ghana tolyqqandy azattyqqa  jetedi.

Múnsyz jeke adamnyng da, elding de ensesin tiktep, basqalarmen terezesi teng boluy ekitalay. Keshe de, býgin de, erteng de solay. Qúldyqtan qútyludyn, Kýnge jetuding jalghyz joly – Bilim men ghylym joly.

Qay últty bolsyn qúrtyp jiberu ýshin soghys ashu emes, ony bilimnen ajyratu kerek kórinedi. Soghysyp bereke tappaysyn. Bilimi artyq, qaruy joyqyn jau joyyp jibermese de,  tas-talqan etip,  qiratyp tastaydy.

Is jýzindegi tendik pen tәuelsizdikke bilim men ghylym ghana jol ashady. Olay bolsa, órkeniyet saparynda kenje qaluymyzdyng sebebin, taghy da qaytalaymyz, ózgeden emes, ózimizden izdegenimiz abzal.

Óskeleng úrpaq boyynda últtyq maqtanysh pen últtyq namys sezimin qalyptastyru paryz. Últtyq namys bilim men ghylymgha jetelep, últtyq maqtanysh órkeniyet kóshining aldyna shygharuynan ýmittimiz.

Abay sózining sәulesi әrqashan kókeykesti әri jasampaz bolyp qala bermek. Keshegi, býgingi ghana emes, ertengi Zamanay da hәkimning úlaghatyna jýginedi. Asyl múra bizge Adam degen atqa layyq bolu ýshin de qymbat!

Bolat Jýnisbekov

Abai.kz