2024 jyl Qazaqstan turizmi ýshin aituly jyl boldy. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng tapsyrmasy boyynsha elimizde turizm salasyn janghyrtugha, onyng bәsekege qabilettiligin arttyrugha jәne jahandyq ekonomikagha kiriguge baghyttalghan jýieli sharalar kesheni jýzege asyryluda, dep jazdy primeminister.kz.

Memlekettik qoldaudyn, investisiya tartu men halyqaralyq arenada ilgeriletuding arqasynda elimiz ekonomikalyq ósu men mәdeniyetaralyq ózara is-qimyldyng manyzdy qozghaushy kýshine ainalyp otyrghan turizm salasyndaghy ong nәtiyjeler kórsetip otyr.

Elimizding turizm salasy túraqty týrde damyp keledi. 2024 jyldyng 9 aiynda ishki turister sany 562 myngha artyp, 6 mln adamgha jetti. Shetelden keletin turister legi 11,5 mln adamdy qúrady, búl 2023 jyldyng sәikes kezenindegi kórsetkishpen salystyrghanda eki esege juyq kóp. Onyng ishinde sheteldik 969 myng turist ornalastyru oryndaryna jayghasty. Búl kórsetkishter qabyldanyp jatqan sharalardyng tiyimdiligi men turistik baghyt retinde Qazaqstangha qyzyghushylyqtyng artyp kele jatqanyn aighaqtaydy.

Salanyng ekonomikalyq kórsetkishteri de aitarlyqtay ósim kórsetip otyr. Ornalastyru nysandarynyng jalpy kirisi 27%-gha ósip, 224 mlrd tengeni qúrady. Ornalastyru nysandarynyng sany 306 birlikke ósip, 4 315-ke jetti, al olardyng syiymdylyghy 18 myng tósek-oryngha deyin artyp, 226 myndy qúrady. Búl Qazaqstannyng ishki jәne halyqaralyq turisterdi qabyldaugha dayyndyghyn edәuir arttyrugha mýmkindik beredi.

Turizmge salynghan investisiya kólemi qarqyndy ósip keledi. 2024 jyldyng 10 aiynda olardyng kólemi 33,6%-gha artyp, 668,1 mlrd tengeni qúrady. Negizgi jobalar qatarynda aldyn ala qúny 194 mlrd tengeni qúraytyn Astana turistik audany bar, ol 2 myngha juyq júmys ornyn ashyp, tolyq iske qosylghanda jyl sayyn 10 mlrd tenge salyq audarymdaryn týsiredi. Jobanyng ayaqtaluy 2026 jylgha josparlanghan.

Ekinshi joba – Manghystau oblysyndaghy Kaspiy Rivierasy, onda QR Premier-ministrining qatysuymen turizm boyynsha halyqaralyq auqymdy forum ótti. Joba jaghajay demalys orny, golif qonaq ýii, villalar kesheni, akvapark jәne oiyn-sauyq ortalyghy siyaqty birneshe bastama ayasynda «Jyly jaghajay» aumaghyn keshendi iygerudi qamtidy. Jobanyng jalpy baghalau qúny 137,4 mlrd tengeni qúraydy, al josparlanghan iske asyru merzimi – 2024–2026 jyldar.

Elimizde turizm salasyn memlekettik qoldau kýsheytildi. Biyl memlekettik qoldaugha maqúldanghan ótinimder kólemi 3 esege artty. Tek 2024 jyldyng ózinde 37 turistik nysan men 6 turister tasymaldaytyn avtobusqa 2,1 mlrd tenge maqúldandy.

Halyqaralyq yntymaqtastyqqa erekshe kónil bólinedi. 2024 jyldy Qytaydaghy Qazaqstandyq turizm jyly dep jariyalau Qazaqstandy ilgeriletu ýshin manyzdy qadam boldy. Qytaydyng iri qalalarynda 30-dan astam is-shara ótti.

18 qarashada Qazaqstan «sifrly» kóshpendilerge arnalghan Neo Nomad Visa engizdi, búl elimizdi qashyqtan júmys isteytin sayahatshylardyng jana buyny ýshin tartymdy etedi. Progress halyqaralyq reytingide de kórinis tapty: Qazaqstan 2019 jylghy 80-shi orynnan pozisiyasyn jaqsartyp, 119 elding ishinde 52-shi oryngha kóterildi.

5-shi Dýniyejýzilik kóshpendiler oiyndarynyng Astanada ótui halyqaralyq arenada manyzdy oqighagha ainaldy. Oiyndargha 89 elden 2 700 qatysushy jinaldy. «Astana – Arena» jәne «Qazanat» ippodromy siyaqty sport nysandaryn qayta janartu qalanyng infraqúrylymyn jaqsartty.

Sonday-aq Qazaqstan auyldyq turizmdi damytqany ýshin marapattargha ie boldy: Saty auyly Best Tourism Village Award jýldesin aldy, al Katonqaraghay audanynyng jobasy ITB Berlin 2024 kórmesinde ýshinshi oryn iyelendi.

2024 jyldyng sonyna deyin jalpy qúny 120,4 mlrd tengeni qúraytyn 119 investisiyalyq jobany ayaqtau josparlanyp otyr, búl 1 319 júmys ornyn ashugha mýmkindik beredi. Negizgi bastamalar qataryna Týrkistandaghy «Medina Palace» qonaq ýiining qúrylysy men jana qonaq ýy nysandaryn qosu arqyly «Aqsu – Jabaghyly» shipajayyn janghyrtu kiredi.

Shyghys Qazaqstan oblysy, Glubokoe audany

Glemping alandary men qonaq ýiler qúru arqyly 10 myng auyl túrghynyn qosymsha júmyspen qamtamasyz etetin agroturizmdi damytugha erekshe kónil bólinude. Últtyq parkter aumaqtaryndaghy infraqúrylymdy damytugha arnalghan qonaqýilerdi jikteu jýiesin janartu jәne jergilikti atqarushy organdar ókilettikterin keneytu josparlanyp otyr.

Aymaqtardaghy turizm: ósu, investisiya jәne infraqúrylymnyng damuy

Aqmola oblysy

Biylghy 9 ay qorytyndysy boyynsha ónirge kelgen turister legi 1 mln-nan astam turistke jetti, onyng ishinde 404,7 myng adamgha ornalastyru oryndary qyzmet kórsetti. Burabay kurorttyq aimaghyna 932 myng adam keldi. Turizm salasynan budjetke týsetin salyqtyq týsim mólsheri 3,1 mlrd tengeni qúrady, ósim 30%-dy qúrady.

Biylghy 10 ay qorytyndysyna sәikes, negizgi kapitalgha salynghan investisiya kólemi 23,1 mlrd tengeni qúrap otyr.

Almaty oblysy

2024 jyldyng 9 aiynda turister sany 384,1 myng adamdy qúrady, búl 2023 jyldyng sәikes kezenimen salystyrghanda 19%-gha kóp (322,3 myng adam).

Turister arasynda «Ile-Alatau», «Kólsay kólderi», «Sharyn» ónirining memlekettik últtyq tabighy parkteri paydalanylady.

Biylghy 10 ay qorytyndysy boyynsha negizgi kapitalgha salynghan investisiya kólemi 24,4 mlrd tengeni qúrady.

Almaty oblysy elimizding turistik strategiyasyndaghy negizgi baghyttardyng birine ainalghan biregey tau klasterin belsendi damytyp keledi. Turistik salany damytudyng 2023–2029 jyldargha arnalghan bekitilgen tújyrymdamasy shenberinde Týrgen kórkem shatqalynan Qaskeleng shatqalyna deyin tau shanghysy bazalaryn qúru men janghyrtudy qamtityn keshendi jospar әzirlenip jatyr. Atalghan joba tauly demalys ýshin zamanauy jәne súranysqa ie infraqúrylymdy qalyptastyrugha, sonday-aq Almaty ónirining halyqaralyq dengeydegi turizm ortalyghy retindegi mәrtebesin nyghaytugha qabiletti jana tartymdy oryndar ashugha baghyttalghan.

Almaty qalasy

9 aidyng qorytyndysyna sәikes, 2024 jyly turisterding jalpy sany 14%-gha (2023 jyldyng sәikes kezenimen salystyrghanda) ósip, 1,7 mln adamgha jetti. Sheteldik turister sany 24%-gha ósip, 507,5 myng adamgha jetti. Ishki turister sany 1,2 mln adamdy qúrady, búl ótken jyldyng sәikes kezenimen salystyrghanda 1,1%-gha artyq. Turister legining artuy negizgi kapitalgha investisiyanyng úlghangymen qatar jýredi. 2024 jyldyng 10 aiynda 29,3% ósimmen 86,6 mlrd tenge investisiya tartyldy. Turizmnen týsken salyq týsimderi 76,9 mlrd tengeni qúrady, búl ótken jyldyng sәikes kezenimen salystyrghanda 2 esege joghary. Qalanyng turizm salasynda 83,1 myng adam júmyspen qamtylghan.

2024 jyly Almatyda jeke qarajat esebinen 25 turistik nysan ashyldy, atap aitqanda, 15 qonaq ýi, 4 glemping alany, 4 jataqhana jәne 2 qonaq ýi. Sonday-aq jeke investisiya esebinen 2027 jylgha deyin 339,5 mlrd tengege qonaqýy qúrylysy boyynsha 30 jobany ayaqtau jәne 125 mlrd tengege 29 turistik nysan salu josparlanyp otyr.

Batys Qazaqstan oblysy

2023 jyldyng 9 aiymen salystyrghanda elimizge kelushiler sanynyng 18%-gha artqany bayqalady. Turizm salasynda 2024-2026 jyldargha jalpy qúny 25 mlrd tengeni qúraytyn 14 jobadan túratyn pul qalyptastyryldy. Biylghy 10 aidyng qorytyndysy boyynsha turizm salasyna tartylghan investisiya kólemi 14,5 mlrd tengeni qúrady, búl ótken jyldyng sәikes kezenimen salystyrghanda 47%-gha artyq.

Jetisu oblysy

Jalpy, ónirde turizm salasyn damytu 5 negizgi baghyt: Alakól jәne Balqash kólderi, «Altyn-Emel» jәne «Jonghar-Alatau» últtyq parkteri, sonday-aq Jonghar Alatauy tau silemi әleuetine negizdelgen.

2024 jylghy 9 aida turistik nysandargha 253 mynnan astam adam kelgen, búl 2023 jyldyng osy kezenimen salystyrghanda 15%-gha artyq. 10 aidaghy negizgi kapitalgha salynghan investisiya kólemi biyl 9,4 mlrd tengeni qúrady.

Ýsharal әuejayynyng úshu-qonu jolaghyn rekonstruksiyalau júmysy ayaqtaldy, «Taldyqorghan – Ýsharal» avtomobili joldarynyng (313,5 shaqyrym) asfalitbeton jabyny qamtamasyz etildi, «Taligo» jýrdek poyyzy iske qosyldy.

Qaraghandy oblysy

2024 jyly 9 aidyng qorytyndysy boyynsha turizm salasynda kórsetilgen qyzmet kólemi – 7 mlrd tenge nemese ótken jyldyng sәikes kezeni kórsetkishimen salystyrghanda 75%. Salagha qúiylghan investisiya 17,4 mlrd tengeni qúrady.

Jyl basynan beri jalpy qúny 4,1 mlrd tenge bolatyn 7 investisiyalyq joba iske qosylyp, 23 júmys orny ashyldy.

Sonday-aq 2025–2027 jyldary turizm salasynda iri infraqúrylymdyq jobalardy iske asyru josparlanghan: Balqashtaghy qalalyq jaghajay jaghalauy aimaghyn abattandyru jәne qaladaghy әuejaydy rekonstruksiyalau júmystaryn ayaqtau.

Qyzylorda oblysy

Biyl ónir 9 aida 116,6 myng turist qabyldady. Biylghy 10 aidyng qorytyndysyna sәikes, turizm salasyna qúiylghan investisiya kólemi – 26,1 mlrd tenge, búl ótken jyldyng sәikes kezenimen salystyrghanda 40,5%-gha artyq.

Manghystau oblysy

2024 jyldyng qantar-qyrkýiek ailaryndaghy resmy derekter boyynsha oblysqa 367,4 myng turist kelgen, búl ótken kezenmen salystyrghanda 13%-gha artyq. Ónirde kórsetilgen turistik qyzmetterding jalpy qúny 15,2 mlrd tengege jetip, 34,7%-gha ósti. Biylghy 10 aidyng qorytyndysy boyynsha turizm salasyna qúiylghan investisiya kólemi – 6,6 mlrd tenge, búl ótken jyldyng sәikes kezenimen salystyrghanda 50%-gha artyq.

2024 jyly jalpy investisiya kólemi 8,5 mlrd tengeni qúraytyn 3 joba iske qosyldy, búl 80 júmys ornyn ashugha mýmkindik berdi.

2025–2027 jyldar aralyghynda jalpy qúny 100 mlrd tenge bolatyn 500-ge juyq júmys ornyn qúra otyryp, 11 jobany iske asyru josparlanyp otyr. Jergilikti atqarushy organdar Turizm jәne sport ministrligimen birlesip, Kendirli turistik aimaghyn damytu boyynsha master-jospar әzirlenip jatyr.

Úlytau oblysy

2024 jylghy 9 aida ornalastyru oryndarynda qyzmet kórsetilgen turister sany 21,2 mynnan astam adamdy qúrady, onyng ishinde 732-den astamy – sheteldik turister. Ornalastyru oryndarynda kórsetilgen qyzmetter ótken jyldyng sәikes kezenimen salystyrghanda 23,5%-gha artyp, 497,9 mln tengeden asty.

Biylghy 10 aidyng qorytyndysy boyynsha turizm salasyna tartylghan investisiya kólemi – 2 mlrd tenge, búl ótken jyldyng sәikes kezenimen salystyrghanda 50,6%-gha artyq.

Sonymen qatar 1 mlrd tenge somasyna 3 qonaq ýy kesheni iske qosyldy. 2025 jyly jalpy qúny 1,5 mlrd tengeni qúraytyn eki qonaq ýidi paydalanugha beru, tarihy oryndar boyynsha jenil infraqúrylym men dalalyq navigasiya ornatu josparlanuda. Sonday-aq jeke investisiyalar esebinen 2025 jyly Tasbúlaq bqlaghy aumaghyn abattandyru jәne Sәtbaev qalasynan Joshy han jәne Dombauyl keshenine deyin qúny 12,5 mlrd tengeni qúraytyn tas jolyn salu júmystary da qarastyrylghan.

Qazaqstan mәdeny bay múrany, tabighy әrtýrlilikti jәne zamanauy infraqúrylymdyq sheshimderdi ýilestire otyryp, sayahat ýshin eng tartymdy baghyttardyng biri retinde ózining imidjin qalyptastyrudy jalghastyryp keledi.

Abai.kz