Júrttyng balasy men onyng aqshasy. Túraqtylyq pen túraqsyzdyq qúny turaly birer sóz...

Tura biz siyaqty múnay satatyn Ázirbayjan 2015 jyldan beri bir AQSh dollary 1,7 manatqa teng baghamdy ústap keledi. Jәne The Economist Group boljauynsha osy pariytet 2029 jylgha deyin túraqty saqtaluy tiyis. Yaghny manattyng dollargha shaqqandaghy baghamy 14 jyl boyy ózgermeydi. Ekonomika men eksport qúrylymy bizge úqsas Ázirbayjan qalaysha últtyq valuta túraqtylyghyn qamtamasyz etti? Jәne osy túraqtylyqtyng baghasy qanday?

Tenge nege manat siyaqty bolmady? Jәne nege bola almaydy? Nege bizding tenge kez-kelgen әlemdegi jaghdaygha tym sezimtal? Osyghan asyqpay jauap izdesek, kóp prosess sizge týsinikti bola bastaydy.

Ashyq moyyndau kerek, óz valutamyzgha qiyanat kórsetken kezderimiz az bolmady. Sondyqtan barlyghyn әlemdik naryqtar men syrtqy qúbylystargha ghana baylanystyryp oqyrmandy aldaghym kelmeydi. Tenge tamyryna jeke mýdde jolynda ishten balta shapqandar da kezdesti. «Keyingi Nazarbaev» dәuirinde, yaghny 2010-2015 jyldary biz ýlken qatelikter jiberdik. Qazirgi túrghydan alghanda monetarly qatelik dep aitamyz ghoy, biraq ol kezde Nazarbaevqa jaqyn oligarhtyq toptar joghary biylikti tenge devalivasiyasyna mәjbýrlep, sodan ýlken diviydendter alghany jasyryn emes. Múnay, gaz, metal, kómir eksporttaghan iri qarjylyq toptar valutalyq týsimdi ózara kelisip shoghyrlandyryp aldy da, týnde ýlken kabiynetke kirip shyghyp, tengeni qoldan qúldyratyp, artynan birshama dollar satyp, bankterdegi tengelik kreditterin, kәsiporyndar qaryzdaryn, júmysshylar ailyghy syndy barlyq mәselelerin sheship tastady. Shamamen 17 adam keremet diviydend aldy, al 19 million Qazaqstan halqy bir sәtte 80 payyzgha kedey bola týsti. Bir jauapty túlghanyng «devalivasiya turaly ózim jana ghana bildim» dep qatyratyny da osy kez. Tenge 2014 jyldyng basynda 20 payyzgha, odan erkin ainalymgha ketkennen keyin taghy 30 payyzgha qúldyrady.

Osy kezde ekonomikany sayasat belden basyp, taghy ýlken qatelik jasadyq. Tengeni erkin ainalymgha jibergennen keyin onyng tolyq fundamentaldy naryqtyq dengeyine qúlap bituin kýtu kerek edi. Sol kezde 400-ge qúlasa da, qazannyng týbine jetip, ózi toqtap, ary qaray tolyq naryqtyng qolyna ótip keter edi. Oghan sayasy batyldyq jetpey, 2015 jyldyng sәuirinde ótken Nazarbaevtyng kezekten tys saylauynyng aldynda halyqty dýrliktirmes ýshin 2014 jyldyng kýzinen 2015 jyldyng kóktemi aralyghynda tengeni ústap túru ýshin rezervten 20 milliard dollardan astam valuta jaghylyp ketti. Saylau ótkennen keyin bir ay bolmay jatyp, tenge bәribir qúlady. Biz bolmaytyn jerde rezervten airyldyq.

Qazir osy artyq 20 milliard dollar eki jyldyng budjettik defisiytin jabugha onay jeter edi.

Sondyqtan tengening qazirgi problemalarynyng 30 payyzy ótken dәuirding qateligi. Ol býkil ekonomikalyq agentterding (kompaniyalar, investorlar, halyq, tb.) tengeden qorqyp qaluyna, oghan senimsizdikpen qarauyna alyp keldi. Qit etse valuta aiyrbastau beketine jýgiru, úzaq pozisiyadaghy kapitaldy tengede ústamau, tengeni tek qysqa shorttarda qoldanu әdeti osydan payda boldy. Biz múnyn zardabyn әli úzaq uaqyt tartatyn bolamyz.

Tym kóp әripter jazyp kettim. Sonymen, ekonomikalyq qúrylymy bizge úqsas Ázirbayjan manatynyng baghamy nege ózgermeydi? Al tenge nege «figaro anda, figaro mynda» degendey kýnde qúbylatyn bolghan?

2014 jyly Qazaqstan da, Ázirbayjan da óz valutalaryn devalivasiyalap, erkin ainalymgha jiberdi. Biraq osydan keyin eki elding ortalyq banki monetarly rejimning eki baghytyn tandady.

Ázirbayjan «kurs targeti» sayasatyn tandady. Yaghny manat baghamyn Ázirbayjan Ortalyq banki belgili bir naqty koridorda ústap otyrady. Qazir ol bir dollargha 1,7 manat. Songhy jyldary baghamdy osy koridorda ústap otyru ýshin Ortalyq bank shamamen jylyna 2 milliard dollar shyghyndap keledi. Biraq eger múnay baghasy barreline 60 dollardan arzandap ketse, onda tólem balansynyng profisiyti nasharlap, intervensiyagha qajet qarjy 3 milliard dollargha deyin artuy mýmkin.

Baku qor birjasyndaghy dollar/manat júbyn alyp qarasaq, 2023 jyly birjada 1,5 milliard dollar satylghan. Ázirbayjan manat kursyna tólem balansy salmaq salmauy ýshin syrtqy qaryzdy azaytyp, ony ishki jalpy ónimning 7,5 payyzy dengeyine deyin týsirdi.

Qazaqstan óz kezeginde «inflyasiyany targetteu» rejiymin qúp kórgen. Yaghny Ortalyq bank inflyasiyany belgili bir dengeyde ústaugha tyrysady. Barlyq kýsh inflyasiyamen kýresuge baghyttalady. Onyng basty qúraly - bazalyq stavka.

Al tenge kursyn anyqtau Qazaqstan qor birjasyndaghy naryqtyq sauda-sattyqqa jýkteldi. Shok bolmasa retteushi valuta naryghyna aralaspaydy. Biraq kez-kelgen uaqytta intervensiya jasaugha qúqyghy bar.

Al biz nege Ázirbayjan siyaqty tengening kursyn túraqty ústamaymyz? Dәl osy kezde masshtab problemasyna kezigemiz.

2023 jyly Baku qor birjasyndaghy valutalyq sauda-sattyq kólemi 3 milliard dollar shamasynda boldy. Al bizding birjada tek bir ghana USD/KZT júbyndaghy sauda kólemi byltyr 40 milliard dollardan asqan. Osy kezde Ázirbayjan ýshin manat kursyn ústaugha jylyna 2 milliard dollar jetip jatyr. Al bizge 400 tenge kursyn saqtaugha keminde jylyna 30 milliard dollar qajet. Bizding taza valutalyq rezervterimiz 105 milliard dollar ekenin eskersek, «kurs targeti» rejiyminde Qazaqstannyng kýshi tek ýsh jylgha әreng jetedi. Odan keyin Últtyq qorsyz jәne altyn-valuta qorynsyz túl jalanash qalamyz.

Ázirbayjannyng rezervi 70 milliard dollar. Olar esh qinalmay manat kursyn 35 jyl boyy ústap túra alady.

Osy jerde nege tenge men valutalar arasyndaghy sauda jylyna 820 milliard dollar, al manat saudasy bar-joghy 3 milliard degen súraq payda bolady. Ol óte qyzyq, әri sizderge paydaly taqyryp. Kelesi postymda jazamyn.

Aybar Oljaev

Abai.kz