Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng «Ana tili» gazetine bergen súhbaty dýiim júrttyng qyzu talqysyna týsti. Ár aimaqtyng ókilderi men  qogham belsendileri, sala mamandary jәne qarapayym azamattar maqalada kóterilgen mәseleler boyynsha týrli kózqarastaryn jetkizude. Atqarylatyn júmystardy belgilep, aitylghan bastamalardy el bolyp talqylau ýshin birneshe azamattardyng oi-pikirlerin oqyrmangha úsynamyz.

Áleumettik sayasattyng jana ýlgisi qalpytasuda...

Suret: Spiykerding jeke múraghatynan alyndy.

Ákim Túrsyn, Almaty qalalyq Mәslihatynyng deputaty: 

– Maqalada barlyq әleumettik mәseleler qamtyldy. Memleket basshysy qolgha alghan әleumettik sayasat halyqtyng әl-auqatyn jaqsartugha, balalardyng bolashaghyn qamtamasyz etuge jәne bilim beru, densaulyq saqtau jýielerin  damytugha baghyttalghanyn bayqadyq. Qazirgi tanda elimizding densaulyq saqtau salasynda ong ózgerister kóp. Dәrigerler shetelde bilimin jetildirip jatyr. Aqparattyq tehnologiya damyp jatqan zamanda búl qúptarlyq is. Densaulyq saqtau salasy boyynsha Almaty qalasyn alyp qarasaq, kóptegen maqsat-mindetterge birtindep jetip jatyrmyz. Qazirgi tanda azamattargha sapaly medisinalyq qyzmet kórsetilui kerek, jaqsy jaghday jasauymyz kerek. Osyghan baylanysty MÁMS boyynsha aldaghy uaqytta oryndaluy tiyis naqty tapsyrmalar bar. Onkologiyalyq skrining, kepildendirilgen medisinalyq kómek mәseleleri qaralyp jatyr. Almaty qalasy boyynsha Mәslihat birynghay emhanalar standartyn bekittik. Emhanalarda erekshe jandargha qatysty inkluzivti baghytqa kónil bólu, pediatriyalyq baghyt bólek boluy tiyis, eresekterdi qaraytyn blok jeke boluy tiyis. Osy mәselelerdi kóterdik. «Balalargha arnalghan últtyq qor» atty biregey baghdarlamasy ayasynda jas úrpaq Últtyq qordan tólemder ala bastady. Últtyq qor aktivterining túraqty ósui men qosymsha investisiyalyq kiristing týsui esebinen tólemder jyl sayyn úlghayyp otyrmaq. Qazirgi uaqytta 6,9 mln astam bala qoldaugha ie boldy. Múnday bastamalar әleumettik tensizdikti azaytugha mýmkindik beredi.

Bilim salasyndaghy «Jayly mektep» baghdarlamasy qabyldandy. Preziydent barlyq mektep bir auysymda oquy tiyis degen tapsyrma berdi. Almaty qalasynda memlekettik-jekemenshik formatynda qoljetimdi sapaly bilim beretin jobalar júmys istep jatyr. Bilim sapasyna qatty mәn berildi. Mәslihat tarapynan jayly mektepterdi baqylau, qadaghalau jýrgizilude. Odan bólek jekemenshik mektepterge jaghday jasalynuda. Almatyda mektep salynsa onyng infrastrukturasyn qúryp beru, parking salu sekildi mәselelerge jergilikti budjetten qarjy bólinip jatyr. Onday keyster qalamyzda bar, birneshe mektepke sonday jaghday jasalghan. Eng bastysy elimizde әleumettik sayasatty jetildiru ýrdisi jaqsy jýrude.

Sonday aq kónilimizden shyqqan jeri Preziydent tiyisti Jarlyqqa qol qoyyp, «2025 jyl júmysshy mamandyqtar jyly» dep jariyalandy. Búl bastama әriyne kónilimnen shyqty. Bastama júmysshy mamandyqtargha qúrmetpen qaraudy dәripteydi, búl jastargha naghyz maman bolyp qalyptasu ýshin ýlgi bolmaq. Medisina salasynyng qyzmetkerleri bar, shaghyn jәne orta bizneste enbek etip jýrgen júmysshylar bar, qarapayym enbek adamdaryn úlyqtau kerek degen sózi bizge ýlken dem berdi.

Ýkimetke berilgen tapsyrma dep qabyldadym!

Suret: Spiykerding jeke múraghatynan alyndy.

Ghalymjan Kerimbek, ekonomist: 

– Maghynaly, auqymdy súhbat boldy. Preziydentting Ýkimet pen Parlamentke ýlken senim artyp otyrghanyn anghardym. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev qoghamda bolyp jatqan barlyq jaghdaydan habardar. Preziydentting el damuynyng negizgi mәselelerine qatysty ústanymdary men kózqarastaryn,  basymdyqtaryn anyq anghardyq. Negizinde ekonomika zandylyghy boyynsha Ýkimet bolsyn, meyli jeke túlgha bolsyn, әrnәrsening óz jospary boluy tiyis jәne sol jospargha sәikes is-әreket jasaghan abzal. Jospardy alys bolashaqqa emes, jaqyn jyldargha qúrghan dúrys dep esepteymin. Osy maqalada Preziydentting aityp otyrghany - bir jyl kóleminde atqaryluy tiyis sharualar. Demek 2024 jyly ne istelindi? 2025 jyly ne istelinui kerek degen saualdargha naqty jauap berildi. Josparymyz da dayyn, tek әreket qajet.

Ýkimetke ekonomikany әrtaraptandyru, tengening qúnyn arttyru tapsyrmasy berildi. Óitkeni búl býgingi kýnning eng kókeykesti mәselesi bolyp túr. Ótken jyly tenge qatty qúnsyzdandy. Búghan qatysty sharalar qabyldanuy tiyis. Odan keyin orta jәne shaghyn kәsipkerlikti damytu, salyq, nesiye, halyqtyng jalaqysy, әleumettik jaghdayy da tolghandyrady. Súhbatta aitylghan dýniyelerdi Preziydentting Ýkimetke, jergilikti basshylargha bergen arnayy tapsyrmasy dep qarastyramyn. Elimiz ozyq elge ainaluy ýshin  ekonomikanyng barlyq salasyn damytu qajet dep esepteymin.

Áleumettik salagha bólinetin qarajat boyynsha kósh bastap túrmyz

Suret: Spiykerding jeke múraghatynan alyndy.

Qazbek Dәuitәli, zanger:

– Súhbatta qoyylghan 33 súraqtyng barlyghy býgingi qoghamnyng kókeyinde jýrgendey óte ózekti boldy. Búl qatardaghy súqbat emes, «arnayy ýndeu» retinde qabyldanuda. Osyghan oray mening oiymsha, Preziydent biyligin zertteushilerding qúlaghyna altyn syrgha deuge bolady. Óitkeni ýndeuding eki týri boy kóterip otyr, birinshisi resmi, yaghny zanmen bekitilgen tәrtippen iske asady. Al ekinshisi beyresmi, búl degenimiz memlekettik gazetterdegi súqbat, Últtyq qúryltaydaghy bayandamalary, ýndeuleri jәne taghy basqalary.

Beyresmy ýndeulerdi qarap jýrip ózim bir artyqshylyq bayqadym. Ol resmy formatqa syya bermeytin keybir týitkildi mәselelerge qatysty pozisiyany bildirude qolayly bolyp tabylady. Mysal keltire ketsek, Qazaqstan qoghamynyng dinge qatysty dәstýrli ústanymy turaly pikirdi Preziydent Atyrauda ótken Últtyq qúryltaydyng III otyrysynda jariya etti.

Jalpy jurnalist qoyghan saualdar ishki jәne syrtqy sayasattaghy manyzdy mәselelerdi qamtyghan. Shamamen 8 súraq syrtqy sayasat taqyryby turaly órbidi. Qalghany el ishindegi manyzdy oqighalar, gәleumettik sayasat, qoghamdaghy týrli kórinister turaly boldy. Key jerlerde Preziydent jeke ústanymy men qarym-qatynasyn ashyq bayandaydy. Óz basym Memleket basshysynyng sayasiy-qúqyqtyq kózqarasyn anyqtau manyzdy dep payymdaymyn. Sebebi postkenestik Qazaqstandaghy preziydenttik biylikting halyqtyng túrmys-tirshiligine, qoghamdyq-sayasy ahualgha yqpaly óte zor. Memleket basshysynyng  «Zang ýstemdigi – demokratiyanyng eng biyik shyny» dep tújyrymdauy, onyng kózqarasyna legizmning de tәn ekendigin anghartady. Búl dәstýrding artyqshylyghy – ýzdiksiz jәne jýieli reformalardy jýrgizumen tikeley baylanystylyghy. Sondyqtan da sayasiy-qoghamdyq transformasiya men ekonomikadaghy ótpeli kezender legizmning ózektiligi men qúndylyghyn arttyra týsedi. Alayda, búl qysqa jәne ary ketse orta merzimdi strategiyada ghana tiyimdi ekendigin eskeruimiz qajet. Ayta ketelik, Qazaqstan býginde – әleumettik memleket. Búl búljymaytyn fakti. Preziydent byltyrghy Joldauynda respublikalyq budjetting 50% әleumettik salagha júmsalatyndyghyn aitqan bolatyn. Eng damyghan Skandinav elderinde búl kórsetkish 60%-dy qúraydy. Postkenestik elderding ishinde kósh bastap túrmyz.

Qoghammen dialog ornatudyng keremet ýlgisi

Suret: Spiykerding jeke múraghatynan alyndy.

Maqsat Jaqau, sayasattanushy:

– Preziydent Toqaevtyng «Ana tili» gazetine bergen súhbatynan iydeologiyalyq baghyt anyq angharylady. Súhbatta sózsiz, sayasy strategiyalyq damu formaty kórinis tapqan, Ýkimetke, Parlamentke, atqarushy biylikke baghyty berilgen. Negizi, ótken jyly qoghamda jii talqylanghan mәselening bәri qamtylyp, sheshimin tapqanymen erekshelenedi. Ásirese, Ýkimetting júmysy, ekonomikalyq mәsele, tengeni qúldyrap, dollardyng qymbattauy, jemqorlyqpen kýres, sayasy jýie, últtyq qauipsizdikti nyghaytu, syrtqy sayasatty damytu, qazaq tilining órken jangyna qatysty memleket basshysynyng pikirleri aitylypty. Memleket basshysy halyqaralyq diplomatiyanyng daghdarysyna jәne kópjaqty instituttardyng týitkilderine qatysty mәselelerdi atap ótti. Elimizding halyqaralyq sayasattaghy alar orny, aitar sózi jәne halyqaralyq beybitshilik pen yntymaqtastyqqa berer kómegi de tilge tiyek boldy. Qysqasy, qamtylmaghan taqyryp qalmady. Jalpy alsaq,  búl qoghammen dialog ornatudyng keremet ýlgisi. Alyp-qashpa әngimelerge óz nýktesin de qoyatyn, әri keleshekke jospar qúrghan keleli súhbat shyqty.

Abai.kz