Belgili aitys aqyny Múhametjan Tazabek ózining Feysbuk paraqshasynda bylay dep jazdy: «Maghauinning qazasy neni úqtyrdy… Ýsh kýnnen beri ýsh nәrse oiyma orala berdi. Jýrekte saqtamay, júrtpen bóliskendi jón kórdim»… ‑ dep. Qaralymy súmdyq. Dúrys eken dep jatqan júrttyng da qarasy  jetkilikti. Sondyqtan, Múhametjannyng búl jazbasyna syrttay pikir bildirudi jón kórdik...

M.Tazabek: 1 - Úly adamdardy Alla úly ghyp jaratady. Jaqsy  ma, jaman ba, ghalym ba, zalym ba, ziyaly ma, ziyandy ma - úly adam bәribir tarihta úly bop qala beredi.

Pikir: «Úly adamdar» jaqsy ma, jaman ba, ghalym ba, zalym ba, ziyaly ma, ziyandy ma.... Óte kýmәndi sózder. Sebebi, «Úly» sózining ózi adamnyng «Qúday qalaulysy» degen maghynany bildiredi. Endeshe, «jaman», «zalym», «ziyandy» ‑ adamzat ýshin eshqashan úly bolyp qala almaydy. «Úlylyq – Qúday sipaty» desek, onda biz siyaqty pendelerding «Qúdaydyng ózinde zymiyandyq pen zúlymdyq»  bar dep aitugha esh qaqymyz joq.

Jazba avtory mýmkin Gitlerdi «úly» degisi kelgen bolar. Biraq, adamzat ony eshqashan Úly dep aitpady. Gitler – adamdar ýshin әr uaqytta «zúlymdyq geniyi» bolyp qala bermek. Onday adamdardyng túlghalyq sipaty «Zúlymdyq etalony» boluymen sipattalady. Eshqanday Úlylyq joq onda.

M.Tazabek: Irilerding iri bop, myqtylardyng myqty bop qaluynyng eng birinshi sebebi - maqsatyna adal bop, prinsiypinen qaytpauynda. 

Pikir: Búl sózben birshama kelisu‑kelispeuge bolady: «prinsipten auytqymau» ‑ ol jaman qasiyet emes...  Biraq, múnda «Maqsatyna adal bolu» degenge nazar audaru kerek. Ol ne maqsat? Ol izgilikke bastaydy ma, әlde zúlymdyqqa bastaydy ma?Mәsele osynda. Eger, adam zúlymdyqty maqsat etse – onyng maqsatyn adamgershilikke jatqyza almaymyz. Onday maqsattaghy adamdy «adam» dep sanaugha da bolmaydy. Búl býgindegi adamzat sanasynda qalyptasqan ereje hәm formula..

M.Tazabek: Bizding jaqsy bolsaq ta, jaman bolsaq ta úsaq boluymyzdyn, kóp nәrse tyndyra almauymyzdyng eng ýlken sebebi - maqsatymyz aiqyn emes, prinsipterimizden de sәt sayyn tayqyp ketuimizde…

Pikir: Úsaq adamnyng maqsatyn sóz etuding qajeti shamaly. Onday adamdar – milliard. Olar kýndelikti tirshilik etip, kýndelikti ómirin sýrude. Biraq, olar da «úly maqsaty barlardy» ózderine ýlgi tútugha, olardan sabaq alugha qúqyly. Óitkeni, maqsat aiqyn ne úly bolmasa da ‑ «úsaq adam» da sanaly tirshilik iyesi. Endeshe, kýndelikti ómirdegi situasiyalyq jaghdayda jospardyng myng qúbyluyn – «maqsattan tang» dep baghalau dúrys emes.

 Maqsattan tang – adamnyng ózine‑ózi jasaghan satqyndyq dengeyindegi qúbylys! M.Maghauin oghan bara almas edi, sebebi, onyn  bastapqy maqsaty eli men jeri ýshin jaralghan. Ol – Tәnirding qalauy bolatyn.

M.Tazabek: Maghauin atamyz keshe de, býgin de maqsatyn belgilep alghan song prinsiypinen bir tayghan joq. Biz de sonday bolsaq, biraz jerge barar edik.

Pikir: «Maghauin atamyz da maqsatyn belgilip aldy, sodan tayghan joq». Dúrys, ol maqsatyn tek óz últymen baylanystyrdy, últy ýshin kýresuden janylmady...

Biraq, «biz de biraz jerge barar edik» degeniniz kýmәndi. Ol ýshin adamnyng jeke maqsaty Eli men Jerining týpkilikti maqsatymen birtútas birigip ketui qajet. Olay bolmasa – «biraz jerdin» de auyly alys... Múhtar Maghauin bolsa – jeke maqsatyn Últtyq maqsatqa úshtastyrghan erekshe túlgha – qaytalanbaytyn túlgha!

M.Tazabek: 2 - Atamyz óz shyndyghymen ómir sýrdi. Jastau kezinde qazaqty sýigen shyghar. Keyin bizden bas tarty. Birazymyzdan jiyirkendi. Qazaqtyng jazushysy emes, әlemning oishyly ekenin týsindi. Qazaqtyng úlysy emes, adamzattyng irisi ekenine sendi.

Pikir: Búl endi, M.Maghauinge japqan jala dese bolady. Búlay der bolsaq, onda «Maghauin jastau kezinde jastyqtyng әserimen qazaqty sýidi. Keyin aqyly tolysqan son, óz últynan bas tartty ‑ últynan jiyirkendi» degen óte auyr aiyptau sózge jol ashady ekenbiz. Ári, Maghauinning oghan barghan sebebi – «ózining әlem oishyly ekenin sezip qalghanynan bastalady» depti... Búl degenimiz Maghauindi tiridey jerleu ghoy ‑ ol kisi sonshalyqty danqúmar ne danghoy emes edi. Negizi, ómirde tek «óz shyndyghyn» ghana biletin adamdar ataq‑danqa qúmar keledi...

Kezinde Beliger aghamyzdy Almaniya ózine shaqyrghan eken. Ol sonda «Men ol jaqta kimmin – belgisiz. Al, men Qazaqstanda «Beligermin» dep bas tartqan eken. Múnda da sol siyaqty ‑ Múhtar abyzymyzdy eshkim de «Boldy, sen endi әlemdik abyzgha ainaldyn, Qazaq Eling endi sening taqiyana tar» dep qolynan shetke jetektep әketken  joq. Balasymen birge túrudy qalady ol... Adam retinde әkelik instinktten asqan joq

Tipten, «әlemdik oy dengeyine jettim» dep óz elin tastay qashatyn adamdy abyz deuge kelmes. Mәselen, L.Tolstoy ómir boyy óz derevnyasynda qaldy, Sh.Aytmatov ta Qyrghyzstanyna kelip, ómirden ketti, Múqaghaly aqyn qol jete bermeytin Mәskeudegi oquyn tastay «qashyp», óz jerine kelip aldy, Kant – Kingsbergten shyqqan joq, Gegeli – Germaniyada, Balizak – Fransiyada qaldy... Múnday mysaldar az ba?

M.Tazabek: Aqyrynda bizge ýsh talaq aityp, qayyrylmay ketti…

Pikir: Elge talaq aitugha esti qazaqtyng dәti barmas... El – talaq aitatyn qatynyng emes.  Búlay dep oilaytyn bolsaq, onda ózimizding әigili Abayymyz óz eline «myng talaq» aityp edi degen absurdqa da jetemiz... Elin synap, qayyrylmay ketti me, Abay? Súraqty osylay qoysaq qalay bolar eken?

M.Tazabek: Jarysa maqtap, jabyla teneu izdep, qan-sorpamyz shyghyp jatyr. Ol Maghauiyngha kók tiyngha da kerek emes.

Pikir: M.Maghauinning qaytuy óz halqynyng «qan sorpasyn» shygharghan joq. Qazaq halqy ózining myndaghan jyldyq dәstýrimen Úly abyzyna «Joqtau» aityp jatyr... Áriyne, qansha aitsang da «joqtaudyng ólgen adamgha esh qajeti joqtyghyn» – besiktegi bala da biledi. Ol, myna, tirilerge kerek. Qazaqtyng әrbir danasy «joqtausyz» qalmauy kerek – halyq osy qúrmetin kórsetude. Jalpy, jaramsaqtanu – qazaqqa jat minez.

M.Tazabek: Ol maqtamasa, maqtanbasa jýre almaytyn qazaq qoghamy ýshin, ainalamyz ýshin aitylyp jatqan әdettegi әngimemiz ghana… 

Pikir: Bilmeymin, «maqtanu‑maqtanbaudy» kimning qalay týsinetinin. Biraq, búl qazada eshqanday «maqtanu» kórinbedi, boluy mýmkin de emes.  Biraq, qazaq qaza qansha auyr bolsa da, odan keyin «Tiri adam tirshiligin jasaydy» degen danalyqty mengergen halyq. Búl jerde osyny eskergen jón...

M.Tazabek: Sebebi, ol bizden basyn alyp qashty, kóbimizdi mensinbedi, birazymyzdan qúsqysy keldi. Shyndyghy sol. Biz moyyndaghymyz kelmeydi. Arsalandaymyz. Anasyna jabysqan tastandy baladay jәutendep, etegine jabysamyz. Ol kózine de ilgen joq.

Pikir: Myna sóz, endi, tipten súmdyq jala. Eger, dәl býgin Múhtar aghamyz qayta tirilip kelse – myna sóz ýshin eshkimdi ayamas edi...

M.Tazabek: Shygharmalaryn oqimyz, tamsanamyz. Biz ýshin jazghanday meyirlenemiz. Biz ýshin jazghan joq. Ózi ýshin jazdy. Ol tarihtaghy shyn qazaqty, tekti týrikti, bekzat bolmysty ansady. Býgingilerden týnildi. Bizden qashty. Bizdi ayady.  

Pikir: Búl jerde oqyrman oiyn әdeyi shatastyru oryn alyp otyrghan synayly. Jalpy, Múhtar Maghauin óz shygharmalaryn qazaqqa arnap jazbasa, sonau әmirikandyq ýndisterge arnap jazdy dey alar ma edik? Bolmasa, songhy jyldary kóship kelgen týrik  júrtyna arnap jazdy deymiz be? Álde, biraz jyl meken etken cheh halqyna arnap jazdy ma eken? Biraq, qanshama әlemdik oy alybyna ainalsa da, M.Maghauin olar turaly jazam dese de jaza almaydy ghoy... Sonda qalay bolghany?...

M.Tazabek: Ol asa talantty, aiyryqsha aqyldy, erekshe enbekqor adam. Ózining baghasyn bildi. Bizding «boyy búlghan, sózi jylman» ortamyzdan bezip joghaldy. Juyq arada týzelmesimizdi sezip, sýiegin de sipatpady, janazasyna da túrghyzbady.

Pikir: Búl jerde avtor, sirә, ózi shalqyp ómir sýrgen kýni keshegi avtoritarlyq qoghamda payda bolatyn jaghymsyz qylyqtardyng әserinen aryla almay otyrghan synay bayqatady... IYә, biz otyz jyldan astam, «boyy búlghan, ózi jylman» ortanyng bel ortasynda jýrdik... Solar halyqqa ýlgi boldy, aitqandaryna qúdayday senip, halyq auyzdaryn ashty... Biraq, ol kezdegi jalghan maqtandy, jaramsaqtyqty  «qazaqtyng týzelmes keseli» dep diagnoz qoigha, ýkim ne pәtua shygharugha eshkimning qaqy joq der edim...

M.Tazabek: Biz bolsaq, әli sol - qyryqqa bólinip, qúryqqa talasyp, ósekpen tang atyryp, kesekpen kók jelkeden úryp, ayaqtan shalyp, sýringenge kýlip, úrlyqpen nan jep, zorlyqpen er bop, túlghany týtip, sau adam qaldyrmay, bitirgen týk joq, kýndiz-týn kýpinip, kýn ótkizip jatyrmyz…

Pikir: Búghan ne aitugha bolady? Elde úrlaytyn zat qalmady – bәrin úrlap tauysyp ek qoy. Elim degen Erlerding birazyn shetke shyghardyq, tura sózdi shet asyrdyq, kónbegenderi – oqqa úshty... Endi ne qaldy? Daqpyrty qaldy!

Býginde osy qalyptan qashan shyghamyz dep jantalasqan júrtty jazghyrugha bolmas sirә, kimge de bolsa!

M.Tazabek: Aramyzdan shyqqan az-kem iriler arqasyn berip ketip jatyr. Biz týzelmek týgili ne bop jatqanyn da týsinbey әuremiz.

Pikir: Sol «iriler» dep otyrghany kimder degen súraq tuady? Mýmkin olar: biri Izraili azamaty, biri –Angliya azamaty, biri – Beligiya azamaty bolghan oligarhtar ma; ne bolmasa, biri – AQSh‑qa qashqan, biri –Týrkiyege (ne Mәskeuge) qashqan baylar ma eken?

M.Tazabek: Biz kisilikke qaytpasaq, yntymaqqa úiymasaq, tilimizdi baqpasaq, kóp nәrseden aiyrylu ýstindemiz. Myqtylar bizben birge bolmaq týgili, bir ziratta jatqysy kelmey jatyrqauda. Oilanatyn, tolghanatyn jaghday búl, beu, toyshyl, sauyqshyl, sózuar qazaq…! 

Pikir: IYә, kisilikke qaytpasaq bolmaydy.  Kisilik – ejelden kele jatqan qazaqtyng tól qasiyeti. Ol ýshin azghana dýnie kerek: Ádilettikke negizdelgen dala demokratiyasy, Últtyq tәrbiye, Últtyq mәdeniyet, Últtyq memleket, Ghylym qughan jastar... Boldy. Odan ózgening qajeti joq.

Al, myqtylardyng legin kóru ýshin Kensaydy taghy bir aralap kelgen dúrys.

M.Tazabek: 3 - Maghauin ólimi, elding oghan degen mahabbaty neni úqtyrdy? Kóp adamnyng osynday taghdyrgha riza ekenin, songhy sheshimderine qúrmetpen qaraytynyn bildirdi. Yaghni, Maghauin túlghasy - qazirgi kóp qazaqtyng ansaghan modeli. Osynday bolsam ghoy degen armanynyng kórinisi.

Pikir: Men «Maghauinshe ómir sýremin» dep armandaytyn kóp qazaqty bilmeydi ekenbiz: óresi joqtar onday armandy «óresi joqtyqtan» armandamaydy, al, óresi barlar – Múhtar aghanyng ómiri qanshalyqty auyr ekenin bilgendikten ony armandaudan boy tartady.

Negizi, «M.Maghauinning ómiri – jeke‑dara ómir» degen dúrys. Ony eshkim qaytalay almaydy, qaytalanbaydy... Kim qanshama armandasa da?

M.Tazabek: Demek, kóp qazaq óz isining maytalmany bolghandy qalaydy, últtyq taqyryptarda jýrgendi dúrys sanaydy, shetelde túrghandy ansaydy, jat jerde jan tapsyryp, sonda jerlenuge de ket әri emes…

Pikir: Shet elde túryp jatqandardyng kóbi osydan búryn otyz jyl boyy ózderining qanday «maytalman» ekenderin dәleldep ketti ghoy. Solardyng salghan «maytalman әreketinen» әli de es jiyp, aiygha alma jatyrmyz...

M.Tazabek: Rasynda solay bolsa, «Er tughan jerine» degen de maqaldyng mazmúny auysa bastady degen sóz. Búrynghy iri qazaqtardyng ólimi, jerlengen jerining ózi - maghyna arqalap, ýlken missiya atqaryp túratyn.

Pikir: «Er tughan jerine» degen maqal endi ghana jana maghynamen tolygha bastaghan synayly: búrynghy jeke bireuding iyeligine ketken milliondaghan gektar jer halyqtyng menshigine qaytaryluda. Tonalghan baylyqty da izdestirip jatyrmyz... Joghalghan ruhany baylyqty da týgendeudemiz... Múnyng bәri «Er tughan jerine» degen qazaq danalyghynyng yqpalymen jýzege asyp jatyr... Ol búrynghy «Adam ‑ toyghan jerine» degen jymysqy erejege qarama‑qarsy әreket etude.

M.Tazabek: «Tóle by Tashkenge jerlenuin qalapty, úrpaghyna әldeneni úqtyru ýshin…» 

Pikir: Oipyrmay, búl da Tóle by babamyzgha jabylghan jala ghoy. O kezdegi Tәshken men bú kýngi Tәshkenning aiyrmasyn bilip baryp aitsaq – búl sóz aitylmas edi...

M.Tazabek: Eset batyr: «Basymdy qúbylagha qaratqanmen, ayaghym kórshi elge qarasyn. Eng bolmasa tabanymmen shekarany tirep jatayyn» depti, degendey әngimeler kóp aitylatyn.

Pikir: Óz jerine nyq taban tiregen batyrdyng sózi!

M.Tazabek: Al, Maghauin atamyz AQSh-qa jerlenuimen ne úqtyrghysy keldi eken?! Tughan jer, Atameken degen úghymdar keneyip, basqa mazmún ala bastady ma?

Pikir: Tughan jer Amerikagha kóship ketken joq... Atameken de óz ornynda qaldy. Tek, M.Maghauinning úrpaghy AQSh azamattyghyn aldy, sol eldi tandady. Abyz balalary, nemereleri basyma kelip, dúghasyn oqyp, batagha kelip túrsyn degendikten sonda qaludy dúrys dep tapqan synayly... Búl әr adamnyng óz tandauy. Qazaq abyzyn izdese Amerikagha bara almaydy deymisin?

M.Tazabek: Álde, qu dýniyening qúbylasy batys bop, «aman qalam deseng alandaytyn baghytyng osy jaq bolsyn» degen atamyzdyng isharasy ma eken?!

Pikir: Búl sózde ýlken shyndyq bar ekeni ras...

M.Tazabek: Bәlkim, túghyrynan alystap, tughanynan jyraqtap, bas qamyn artyq qoyghan toyymsyz nәpsining jazasy ma?!

Pikir: Nәpsi deui úyattylau eken... Baylyqqa qyzyqqan jan bolsa, Múhtar aghagha óz elinde mýmkindikter әlde qayda kóp edi ghoy...

M.Tazabek: Ne bolghanda da dýniyening didary ózgerdi. Qúndylyqtar da qyryq qúbyldy. Batys bilgenin jasap, shyghys shyndyghyn joghaltyp, adamzat toghyz joldyng torabynda túr…

Pikir: Árkimning óz shyndyghymen ómir sýrgeni dúrys.  

M.Tazabek: Týieni jel shayqasa, eshkini kókten izde! Álem әbirjip jatqanda biz ne bolamyz?! Biz Maghauindy maqtaumen әure bop jatyrmyz, al, ol bizding maqtau týgili joqtauymyzdy kerek qylmay, múhittyng arghy jaghynda mәngilikke manday tiredi. 

Pikir: Qazir kosmostan shyqkan ýning ilezde jerge jetip jatqan zaman ghoy. Sondyqtan, qazaqtyng joqtauy M.Maghauin jol tartqan әruaqtar әlemine jetetini anyq. Aruaqtar mekeni – býkil jer sharyn qorshap túrghan tylsym әlem ghoy. Jerdegi sybyrlaghandy da estiydi olar... Búiyrghany osy...

M.Tazabek: Kimdiki dúrys? Jalbaqtap jabysyp jatqan bizdiki me, qashyp jýrip, qabirin aulaq qazghan atamizdiki me? 

Pikir: Endi, mynau tipti soraqy! Elden qashqan dep kimdi aitamyz:

1. Qylmys jasap qashu bar.
2. Úrlyq jasap qashu bar.

Odan ózge, «ketu» degen bar...  Bireuler shet elde jinaghan aqshasynyng sonynan kete barady....Jastardyng oqu izdep ketui bar. ...Kýnkóris izdep ketu taghy bar...Alayda,  Múhtar aghanyng «ketui» múnyng birine de jatpaydy. Ol bar joghy balasymen birge boludy qalady. Ákelik paryz ony osyghan jeteledi: «Úly adamda otbasy bolmaydy» degen jón sóz emes...

M.Tazabek: Meninshe, Qazaq balasy osy ólimnen ghibrat alu kerek!

Pikir: Árbir ólim óz jolymen adamgha ghibratty oy sala alady...

M.Tazabek: Boyymyzda neni ózgertu kerek, qanday qylyqtan qútylu kerek?

Pikir: Kóp qoy...

M.Tazabek: Tughan úlyng nege túra qashty?

Pikir: Ózimizden súrayyq...

M.Tazabek: Biz nege әli әser quyp, sóz quyp, dau quyp jýrmiz?

Pikir: Sony aitam da...

M.Tazabek: Nege sengenimiz sertten taya beredi?

Pikir: Múhtar agha eshqashan óz halqyna ertegi aityp kórgen emes... «Maghan seninder» dep shart ta qoyghan emes. Endeshe, búl sózding adresaty basqa...

M.Tazabek: Nege kýtkenimiz kýn astynan shyqpay qoyady?

Pikir: Shyghady dep seneyik...

M.Tazabek: Nege aldana beremiz?

Pikir: Adal  halyq aldanghysh...

M.Tazabek: Qaytsek, armangha jetemiz?!

Pikir: Súraqtardyng kókesi osy!

Pikir almasqan ‑ Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz