Gerb (latynsha – herb, qazaqsha – eltanba) qalqangha salynady. Qalqan qaru emes, jaraq týrine jatady. Ertede qalqanda alyp jýrgen adamnyng aty-jóni jazylatyn. Biraq qalqannyng qashan, qay elde payda bolghany jóninde naqty derek joq. Ol jayly tek jyr-dastandarda kezdesedi. Ghalymdar qalqannyng eng kóne ýlgilerin b.z.b. I ghasyrda saqtar qoldanghan dep topshylaydy.

Ortaghasyrlyq Europada gerbterding kimge tiyesili ekenin anyqtap, tirkep, jýielep, onyng geralidikalyq belgileri men әrtýrli boyau týsterin dayyndaytyn mamandar bolatyn. Olar 7 jyldyq oqu-tәjiriybesinen ótkennen keyin baryp, arnauly rәsim boyynsha ant qabyldap, «Gerolid» (latynsha – herold, qazaqsha – jarshy) ataghyn alatyn. Gerolidtardyng tek bireui ghana «Gerbtik koroli» atanyp, sarayda qyzmet etetin, ózgeleri basqa ónirlerdi qaraytyn. Gerbtik koroliding dәrejesi Koroli elshisining ókilettikterimen tenestirilgen. Ol ózgeden erekshelenip, airyqsha sәn-saltanatpen kiyinetin. Latynsha «Gerbtik koroli» degen, qazaqsha – Qaru-jaraq koroli.

Qaru-jaraq korolining mindetteri:

– soghys jariyalau;

– soghys merzimin anyqtau;

– bitimgershilik, beybitshilik kelisimderin jýrgizu;

– qaza tapqandardy, jaralanghandardy tanu;

– tútqyndarmen almasu tәrtibin retteu;

– elshilik missiyalaryn atqaru;

– memlekettik turnirler ótkizu jәne olargha basshylyq jasau;

– gerbterdi qúrastyru;

– gerbterding jasaluyn qadaghalau;

– memleketting geralidikalyq tizilimin jýrgizu;

– geralidikalyq erejeler men әdistemelik núsqaulyqtardy әzirleu;

– geralidikalyq erejelerding saqtaluyn qadaghalau;

– geralidika salasyndaghy avtorlyq qúqyqty búzumen baylanysty sot isin jýrgizu;

– koroliding taqqa otyru rәsimin basqaru.

Túlghalyq, toptyq, әulettik, korolidik, imperatorlyq gerbterding sipattamalary men beynelerining jinaghy – «Gerbovniyk» dep atalady. «Gerbovniyk» termiyni latynnyng «arma» sózinen shyqqan. «Arma» degen – qaru. Al «qaru» sózining týbiri – qary, qoldyng qary.

Qolda eki par jilik (eki shybyq) bolady, «ony qary jilik» deydi (kәri jilik emes, bir denedegi sýiekting jasy ne kәrisi bolmaydy). Al qoldyng qary dep shyntaqtyng ishki býgiletin jaghyn ataydy (qan tamyryna sistema qoyatyn jer). Qoldyng qaryna kóp kýsh týsedi. Mysaly, qol shalghymen shóp shapqanda qoldyng qary talyp, alghashqy bir-eki kýn qatty auyrsynady, keyin beyimdele bastaydy. Bir ay shópti qol shalghymen shapqan adam, meyizdey qatyp, ash kýzendey býgilip, prujinaday serpilip túrady. «Qary» sózi qolgha qanday da bir zat alghanda kýsheyetindikten – «qaru» dep atalghan. Osydan «qaru-jaraq» degen sóz úghymy payda bolghan. Qaru-jaraq ózara «shabuyl qúraldary» jәne «qorghanys jabdyqtary» dep eki topqa bólinedi:

1) Qaru – qamshy, soyyl, pyshaq, selebe, nayza, qylysh, qanjar, semser, myltyq, sadaq, aibalta, shoqpar, gýrzi, t.b. shabuyl qúraldary.

2) Jaraq – dulygha, jygha, sauyt, qalqan jәne baltyrlyq, jense, t.b. qol-ayaqty qorghaytyn qosymsha qorghanys jabdyqtary.

Sonday-aq, Onghar degen – kisi esimi, Jonghar degen – memleket aty bar. Onghar (on+qary) jәne jonghar (jon+qary) degen – shep qúrghanda eki jaq shette ornalasatyn әskery qúrylymdardyng atauy. Onghar – ong qol (әsker), jonghar – sol qol (әsker).

«Qary» sózinen tuyndaghan sózder:

1) Qargha (Qary+gha) – Tәnirining elshisi, kiyeli qús. Baqsylar qarghany qasiyetti sanap, pir tútady. Anyz boyynsha júrtta qalghan balany kókbórige habar berip, aman saqtap qalghan qargha bolatyn. Diny anyzdarda qargha o dýnie men bú dýniyeni jalghaushy dep aitylady. Skandinaviya halyqtarynyng dýnie tanymynda bas qúday «Odiyn» qargha beynesine enip, әlemdi sharlaydy. Eski qazaqy úghymda qargha ata tegi jaghynan taratqanda, býrkitting atasy bolyp keledi, al býrkit onyng on birinshi úrpaghy sanalady deydi. Qarghagha baylanysty «Qargha balasyn appaghym der», «Qaz kelse jaz bolar, qargha kelse qatqaq bolar», «Qargha tamyrly qazaq», «Qolyma qargha tyshar», «Qargha qarghanyng kózin shúqymaydy», t.b. maqal-mәteldermen qatar, «qargha túyaq», «qargha túmsyq», «qargha sausaq», «qargham-au», «qarghatayym», «qarghashym», «qargha adym jer», t.b. sóz tirkesterin kóptep keltiruge bolady. Osyndaghy «Qolyma qargha tyshar» degen sózdi «mening de qolym birdenege jeter» degen mәnde qoldanugha bolady. Qargha ózge qústarday jemge talasyp, birin-biri shúqymaydy. Osydan baryp qazaqtyng birlik pen yntymaqqa ýgitteytin «Qargha qarghanyng kózin shúqymaydy» degen maqaly týzilgen. Osynyng ózi ýlken ónege. «Qargha balasyn appaghym der» – búl ananyng balasyna degen meyirimi. Qargha tamyrly qazaqpyz» degen tirkes bir atadan taraghan úrpaqtyng tuystyq belgisin ghana emes, belgili bir iske júmyla kirisetin tatulyqty bildiredi. Qazaqtyng auzynda qarghadan basqa qústyng aty atalmaghanyna qaraghanda, qarghanyng tuysqandyq tamyry tym terende ekenin, úzaq jas jasaytynyn, túqymy qaulap ósken kóp ekenin bildirgen. Jәne qazaq ony «Qanyna tartpaghannyng qary synsyn», – dep tilmen týiip tastaghan. Tispen sheshe almaysyn. Qargha jazdyng my qaynatar 40 kýn shildesinde (25 mausym men 5 tamyz) nәr tatpaydy. Sonda shólin qalay basqan? Onyng da amalyn ózderi tapqan. Olar ózen jaghasyn panalaydy. Auyzdaryn anqita ashyp qoyyp, aghyp jatqan sudyng ylghalymen susyndaydy. Osylaysha ashyghu arqyly ishki aghzasyn jýn-júrqa, t.b. artyq-auys zattardan tazalaydy. Ólgen qarghany kómip jatqan qarghany kórgen son, adamdy jerleu dәstýri qalyptasqan. Qargha – eng adal da aqyldy qús. Qargha ózine jar tandap, balapandaryn ósirip, otbasyna qamqorlyq jasaydy. Biri ólse, ekinshisi ózine basqa jar izdemeydi. Sózdi jattay alady, sanaudy biledi. Ýstindegi mikroptardan qúmyrsqanyng iyleuine aunap qútylady. Jýzdegen qúmyrsqa qarghadan qorghanyp, onyng ýstine ularyn shashady. Qargha auzyndaghy irimshigin tastamaydy. Eng qyzyghy – qarghanyng balasy qarqyldamaydy. Qargha Qazaqstannyng barlyq ónirinde kezdesedi. Qarghanyng 6 tuysy, 13 týri bar. Salmaghy 1,5 kg. deyin jetedi. Qazaqta qarghalar tobymen qarqyldasa, qysta kýn suyq bolady, qarqylday berse, nayzaghay oinaydy degen nanym-senim bar. 1812 jyly Moskvagha basyp kirgen Napoleon Kremli múnarasyndaghy kresti soghys trofeyi (olja) retinde Parijge alyp ketpekshi bolghanda, qargha ýiiri ýzdiksiz qarqyldap, soldattarynyng ýstinen shyr ainalyp ketpegen. Búl qúbylysty baqylap túrghan Napoleon jaman yrymgha joryp, rayynan qaytqan. Sonynan jeniliske úshyrady. 1982 jyly qarasha aiynda L.IY.Brejnevti jerlep jatqanda Qyzyl alanda qarghalar toby basyp qalyp, bas hatshymen qarqyldap qoshtasqanyn orys halqy jaman yrymgha joryghan bolatyn. Kóp úzamay, KSRO-nyng irgesi sógilip, aqyry ydyrap ketti.

2) «Qarghaq tamyrly qazaqpyz» degen de mәtel bar. Qary+ghaq – bir tamyrdan nәr alatyn, ýzilmeytin, tamyryn óte terenge jiberetin ósimdik. Búl – bir-birimen ilik-shatystyghy bar el degendi bildiredi. Aytalyq, shyghystyng qazaghyna tiyseng – batystan naghashysy arasha týsedi, ontýstikting qazaghyna tiyseng – soltýstikte jiyeni arasha týsedi, sóitip bir qazaqqa tiyseng – býkil qazaq óre týregeledi. Yaghny qazaqtyng jauy qazaq degen sóz – qate!

3) Bayaghyda «Qarquar» (Qary+quar) degen qús (key derekterde – teniz býrkiti) bolghan. Tang qúlaniyektene sayraghannan talmay, týnning bir uaghyna deyin bir tynbay sayraydy eken. Zamanynda Mayqy biydi «Qarquarday Mayqy» dep atapty. Búl kýnde kózden búlbúl úshqan osy bir asyl tekti qús turaly aqyn Tólegen Janghaliyev:

– Sen barda búlbúl qús ta әnshi me edi,

Boztorghay bosqa kókte qalqyr edi.

Synghyrlap sen ketkende, sar dalanyn,

Syrqyrap qalushy edi say-sýiegi.

Jartastar janghyryghyp dauysyna,

Tanghy aua tarar edi janúshyra.

Saqau bop qalushy edi sap tyiylyp,

Sayraghysh qústyng bәri saghy syna, –

dep beker alasúrmasa kerek-ti...

Surette: Seljúq súltandyghynyng eltanbasy (XI-XII ghgh.)

Aydyn Rysbekúly,

geralidist

Abai.kz