Avstraliya últtyq uniyversiytetining (ANU) ghalymdary әlemde eki apta sayyn bir til joghalyp ketetinin anyqtady. Búl mәdeny әrtýrlilikti aitarlyqtay azaytady. Óz zertteulerinde olar býginde bar 7 myng tilding 40%-dan astamy joyylu qaupinde ekenin jәne boljamdargha sәikes, 21 ghasyrdyng sonyna qaray olardyng sany bes ese azangy mýmkin ekenin atap ótti.

Sonymen qatar, Resey ghylym akademiyasynyng Til bilimi institutynyng mәlimeti boyynsha, Reseyde qoldanylatyn 152 tilding 138-i joyylu aldynda túr. Soltýstik jәne Ortalyq Amerikanyn, Batys Afrikanyng jәne Soltýstik Avstraliyanyng tilderi de joyylyp ketu qaupinde.

Ghalymdar býginde keninen qoldanylatyn tilderding de aldaghy onjyldyqtarda joyylyp ketui mýmkin ekenin eskertedi. Olardyng joghaluy tek tildik joghalu emes, sonymen birge úrpaqtar boyy jinaqtalghan bilim men mәdeny baylyqtan aiyrylu.

Tilderding joyyluy әrtýrli faktorlargha baylanysty. Tilder kenetten nemese tabighy apattardan da, birte-birte әleumettik-ekonomikalyq ózgeristerding nәtiyjesinen de bolady. Keybir tilder basqalaryn yghystyryp, bedeldi jәne súranysqa ie bolady, búl azshylyqtardyng ana tilderin joghaltuyna әkeledi.

Ghalymdardyng pikirinshe, búl tendensiya mәdeny múragha ýlken ziyan keltiredi, óitkeni tilder dәstýrdin, tarihy jadynyng jәne biregey dýniyetanymnyng tasymaldaushysy.

Qazaq tilining tartymdylyghy men bәsekege qabilettiligi, әsirese, tildi bilu kәsiby ósu men jeke tabystyng manyzdy faktoryna ainalghan jastar arasynda aitarlyqtay artyp kele jatqanyn atap ótken jón.

Sonday-aq otandyq kompaniyalar marketingtik nauqandaryn qazaqtildi tútynushylargha baghyttay bastady, búl osy saladaghy memlekettik sayasattyng ong nәtiyjesin kórsetedi. Jaqynda Qazaqstan Preziydenti Toqaev әlemde sóileytin tilding sany boyynsha 79-shy orynda túrghan qazaq tilining joyylyp ketu qaupi joq ekenin basa aitty.

Ásirese, qiyn-qystau kenestik jyldardaghy tilding saqtaluyna erekshe ýles qosqan qazaq ziyalylaryna, onyng ishinde jazushy, jurnalist, ústaz, ghylym, mәdeniyet qayratkerlerine alghysyn bildirdi.

Tilding odan әri tabysty damuy ýshin, Memleket basshysy aitqanday, ghylymiy-bilim beru infraqúrylymyn janghyrtu, oqu oryndarynda qazaq tilin oqytu jýiesin jetildirip, múghalimderding mәrtebesin kóteru qajet. Toqaevtyng pikirinshe, til bolashaghy men memleketting bәsekege qabilettiligining kilti bolatyn sifrlyq tehnologiyalardy paydalanugha erekshe nazar audaru kerek.

Sonymen qatar, Toqaev әdebiyet, muzyka, kino jәne kompiuterlik oiyndar siyaqty salalarda qazaqtildi kontentti damytugha memleket qoldau kórsetetinin mәlimdedi. Degenmen, onyng aituynsha, qazaq tilin nasihattau basqa tilderdi, onyng ishinde el ýshin de manyzdy orys tilin damytumen qayshy kelmeui kerek.

Kerimsal Júbatqanov,

tarih ghylymdarynyng kandidaty, S. Seyfullin atyndaghy Qazaq agrotehnikalyq zertteu uniyversiytetining dosenti

Abai.kz