Óz dәuirining shyndyghyn ózi bastan keshken oqighalar arqyly óte kórkem kestelep ketken qalamgerlerimizding biri baqy dýniyege asyghys attanyp jýre bergen Tobyq Jarmaghambetov edi.
Tiri bolsa biyl 75 jasqa tolyp, bir kezde ózi qyzmet etken «Aqtóbe» gazetining 85 jyldyq toyynyng ortasynda jýruge tiyis Tobyq agha, bir shýkirshiligi, qazaq әdebiyetine qazaq ómirine de, óz ghúmyrbayanyna da qatysty keng tolghamdy tuyndylar qaldyryp ketti. «Qara janbyr» povesi, mine, sonday erekshe tynysty tuyndy edi («Songhy hat», Povester men әngimeler. «Jazushy» baspasy, Almaty, 1977).
Bir rette Tobyq aghanyng tughan qaryndasy, osy poveste ózining de esimi kezdesip otyratyn Ásem Jarmaghambetova apaymen әngime barysynda osy taqyryp tilge ilikti de, povesti qayta sýzip shyqqandy jón kórdik.
Bala
Basty keyipkerlerding biri - Niyaz. Al Niyaz - Tobyqtyng prototiypi. Jazushynyng shyn esimi rasyna kelgende Tobaniyaz eken, keyin Tobyq atanyp, tólqújatqa da solay týsken. Niyazben povesting alghashqy betterinde-aq jýzdesemiz.
«Qyzyl ongmen órnektelgen, biraq eskileu aq kiyizding ýstindegi kórpede kópshik jastanyp, on jasar bala sabaqqa dayyndaluda. Búl - nemeresi. Dәpteri joq, eski bir kitaptyng betin shimaylap esep shygharady. Ortadaghy qolamtada qara shoyyn qúman beline deyin kómilip, shókken týiedey manqanda. Esik jaqta sary jez shylapshyn kýngirt jyltyraydy».
IYә, dәpter qat zaman. Sonday-aq, qaryndash ta qat edi.

Óz dәuirining shyndyghyn ózi bastan keshken oqighalar arqyly óte kórkem kestelep ketken qalamgerlerimizding biri baqy dýniyege asyghys attanyp jýre bergen Tobyq Jarmaghambetov edi.
Tiri bolsa biyl 75 jasqa tolyp, bir kezde ózi qyzmet etken «Aqtóbe» gazetining 85 jyldyq toyynyng ortasynda jýruge tiyis Tobyq agha, bir shýkirshiligi, qazaq әdebiyetine qazaq ómirine de, óz ghúmyrbayanyna da qatysty keng tolghamdy tuyndylar qaldyryp ketti. «Qara janbyr» povesi, mine, sonday erekshe tynysty tuyndy edi («Songhy hat», Povester men әngimeler. «Jazushy» baspasy, Almaty, 1977).
Bir rette Tobyq aghanyng tughan qaryndasy, osy poveste ózining de esimi kezdesip otyratyn Ásem Jarmaghambetova apaymen әngime barysynda osy taqyryp tilge ilikti de, povesti qayta sýzip shyqqandy jón kórdik.
Bala
Basty keyipkerlerding biri - Niyaz. Al Niyaz - Tobyqtyng prototiypi. Jazushynyng shyn esimi rasyna kelgende Tobaniyaz eken, keyin Tobyq atanyp, tólqújatqa da solay týsken. Niyazben povesting alghashqy betterinde-aq jýzdesemiz.
«Qyzyl ongmen órnektelgen, biraq eskileu aq kiyizding ýstindegi kórpede kópshik jastanyp, on jasar bala sabaqqa dayyndaluda. Búl - nemeresi. Dәpteri joq, eski bir kitaptyng betin shimaylap esep shygharady. Ortadaghy qolamtada qara shoyyn qúman beline deyin kómilip, shókken týiedey manqanda. Esik jaqta sary jez shylapshyn kýngirt jyltyraydy».
IYә, dәpter qat zaman. Sonday-aq, qaryndash ta qat edi.
«Bala qolyndaghy qaryndashyn laqtyryp tastap edi, onysy jerge týspedi. Sebebi ol týbinen sәl ketilip, jinishke jippen baylanyp, kóilekting jogharghy ilgegine bekitilgen eken. Jarty qaryndash biraz tenselip, salbandap túrdy».
Qaryndash turaly osy suret keyin Toqanmen bir topyraqta ósken, joqshylyqty qatar kórgen kórnekti qazaq aqyny Ótejan Núrghaliyevting «Soghystyng songhy jazy» atty sýbeli balladalar jinaghynda (1978) taghy bir jarq ete qalyp edi.
…Kertip týpten baylap qoyghan qaryndash
Omyrauynda shoshan-shoshang etedi, -
nemese:
…Ol kezdegi qiyalshyldyng ermegi -
Kere qarys qaryndashty armandau, -
әitpese:
…IYzel týrtse, qaryndash ta týrtedi,
IYzel ýrikse, qaryndash ta ýrkedi…
Endi poveske taghy bir oralayyq.
«… - Mening kóp qaryndashym bolsa, - dedi armandap Niyaz. - Ayamay-aq jaza berer edim. Klastaghy balalardyng bәrine ýlestirip berer edim.
- Áljangha da beresing be? - dep shyn kónilmen súrady Amandos. Sebebi ol keshe Niyazben tóbelesip qalghan.
- Oghan basqa balalardan góri azyraq berer edim, - dedi Niyaz sәl oilanghannan keyin. - Tipti, saydaghy qoghalardyng bәri qaryndash bolyp ketse».
Al sómke she?
«Mektepten qaytyp kele jatqan ýsh balanyng sómkeleri ýsh týrli… Ýshinshisi - qolgha ústaytyn, baulyghyn symmen bekitken, týrine qaraghanda «qorlyqty» ana ekeuinen de góri kóbirek kórgen sómke, búl - Niyazdiki».
Sol kezding balalary mektepten qaytyp kele jatyp aitatyn әngimelerding birine nazar audaralyq.
«… - Al men, - dedi Niyaz, - aq qúmnyng arghy betinen saban aidap jatqan jerden bir jasqa әli tolmaghan Tilekgýldi jalghyz ózim arqalap keldim-au. Ol auyryp qalghanda.
Solay dep ol soltýstik jaqta aghara sozylyp jatqan ýlken qúm jotany iyegimen kórsetti.
- Qasqyrdan qoryqpadyng ba?
- Joq. Tipti qoryqqanym joq. Doghdyrgha alyp kele jattym ghoy ýitkeni, qatty
auyrghasyn.
- Núrbiykening ózi nege kelmedi?
- Oibay, júmys qiyn, jibermedi ghoy.
Onysy shyn edi. Jalpy, bәrining aityp kele jatqandary shyndyq bolatyn».
Qysqartylyp alynghan myna joldar sol zamanghy azyq-týlikting dәmin tatqan aghalarymyzgha әbden tanys shyghar-aq.
«… - Tilekgýl oyanyp, jylaghan joq pa?
- Joq!
- Sobalaq pisirip bereyin be?
- IYә, iyә.
Niyaz quanyp ketti.
Sobalaq - nan. Ony qolmen sopaqtau qylyp dóngelentedi de, eki jaghynan qazannyng qara kýiesin jaghyp, ottyng qolamtasyna salady. «Aghynan jaryl», - deydi. Pisken nan aq jerinen jarylsa, quanysyp qalady «Ákeng soghystan aman keledi eken» dep joridy. Nan keyde qarasynan jarylady. Onda - renish. Sondyqtan kóbine  aghynan jaryluy ýshin kýieni jinishkelep qana jaghady. Niyaz sonday sobalaqtyng talayyn jegen… Biraq ún joq kezde jarmaq tarydan nan jasap jegen kýnderi de boldy. Bәrinen tәttisi - may salghan tary palau…
…Sheshesi kóseuin shyldyrlatyp, shoqtyng shet jaghynan sobalaqty domalatyp shygharyp aldy da, ýrgishtep, kóseumen qysyp ústaghan kýii dastarqannyng shetine qoydy.
- Aghynan jarylyp pa? - dedi Niyaz.
- IYә… - dedi sheshesi kýmiljiy.
Sýrtinip bolyp otyrghan Niyaz jyly sobalaqty qolyna alyp qarap edi, jarylghan jer dәl qara men aqtyng arasynan ótken eken.
- Aqtan jarylghan ghoy bәribir, - dedi sheshesi. Niyaz sobalaqty jey otyryp, aqsulauynan qúighyzyp, ýsh-tórt kese shay ishti.
- Ayran ishesing be?
- IYә.
- Týieni birjola jadylatyp әkel. Múndaghy jady eski. Býgin otyn auyr bolady. Jәne bir arqan ala kel. Jetpey qalar…».
Mine, povesting әr túsynan alynghan osy ýzindiler arqyly-aq Tobyqtyng zúlmat soghys jyldaryna tap kelgen balalyq dәureni turaly oqyrman birshama oy týietini anyq.
Áke men sheshe
Ásem apay 1909 jyly tughan ayauly әkesi Myrzaghúldyng soghysqa 32 jasynda attanghanyn, búl kezde Tobyq 1-klasqa endi bara bastaghanyn aitady. Ótejan aqynnyng óleninde «Sәlem saghan, er Tobyq, Myrzaghúldyng balasy» degen joldar bar. Maydanda qaza tapqan Myrzaghúl eki jyldyq múghalimdik oqudy, KomVUZ-dy bitirgen, arabsha, oryssha sauatty jan eken, audandyq partiya komiytetinde ýgit-nasihat, úiymdastyru bólimderin basqarypty. Myrzaghúldyng kózin kórgender Tobyqtyng bayypty jýris-túrysyn, enbekqorlyghyn әkesine úqsatady eken. Povestegi Myrzash - osy kisi.
Bala Tobyq әkesin saghynghan shaqtardyng biri bylay suretteledi: «Bala búlttargha qarap túryp, sonau Almaty, Moskva, býkil dýnie jýzining ýstinen de osy búlttar ótip bara jatqan shyghar-au dep oilady. «Ana búltty men de, mening әkem de - ekeumiz birdey kórip túrmyz. Eki jaqta bolsaq ta. Men seni saghyndym ghoy, әke. Kelmeysing be endi, tez kelseyshi, әke-ekem-au! Men seni mazaqtaytyn edim, moynyna minip, esindi shygharatyn edim. Endi kelsen, ollahi, olay etpes edim. Qatty saghyndym…».
Búl saghynysh keler tústarda ana-jýrek sezimderi arqyly beynelenedi: «Esik jaqta betteri ashylyp, bozaryp jәne bir kitap jatyr. «Bota-búzau basyp keter» dep kempir kitapty aldy da, betine biraz qarap otyrdy… Myrzash kitapty kóp jinap edi. Ol esh bir kitapty, iә oqylmaghan gazet-jurnaldy jyrttyrmaytyn. Keyde jazatayym Núrbiyke әli oqylmaghan gazetti qol sýrtuge jyrtyp tastasa, jer-jebirine jetip úrsatyn. Oghan Núrbiyke: «Bilmey qaldym», - dep aqtala kýle berushi edi. Sonda kýieui aldynda túrghan aq kónil jandy kórip, amalsyz dymy qúrityn. Soghysqa keterde de: «Kitaptarymdy eshkimge tiygizbender, qaytyp kelgende ózime kerek bolady», - dep, buyp-týiip tastap attanghan-dy.
Kempir myna kitapty da alghashqy kitaptyng qasyna, uyqtyng astyna tyqty».
Biraq Myrzashqa búl kitaptardy qayta kóru búiyrghan joq. Qaraly habar jetken shaqty jazushy bylay suretteydi: «Kempir qolyndaghy kók qaghazdy yssy shoq ústaghan adamday eppen ýidegilerge týgel úsyndy. Auyr, әlemet auyr zattay nemese týsirip alam ba dep qoryqqanday. Kóseumen ústaghan shoqtay. Ýidegiler birdenening bolghanyn kýnilgeri sezgendey, bәri bozaryp ýnsiz qaldy. Dombyranyng songhy, әlsiz ýni ghana búryshta zynyldap ólip barady. Kempir Aqjibekke búryldy. Qoly әli sol kýide. Rysekeng etik jamap otyr eken, ol da taramys, teben-bizderin aldynan ysyryp tastady. Aqjibek ýrkektep, kempirge jaqyndady da:
- Qane, әje… - dedi. Kempir qaghazdy berdi. Biraq balasynyng qolyn odan sayyn qatty qysa týsti.
Aqjibek orys sózderin azdap búzyp oqy jóneldi. Áueli dauystap, sosyn dausy tómendey berdi. Aqyrynda, eng sonynda «pogiyb» degen sózdi tipti jay, әreng aitty. Biraq búlardyng ishinde osy sózding shyn mәnin biletin ózinen bóten eshkim joq edi. Degenmen beti bozaryp, kózine bir tamshy jas oinap shygha keldi.
- «Bógip» degen ne? - dedi kempir naghyz auyr sózding ýstinen dәl týsip. Aqjibek әueli әkesine, sosyn sheshesine, sosyn kempirge jautan-jautang qarap, kózining jasyn tiya almady.
- Aytsayshy, qúlynym!
Ernin tistep aldy da, ol:
- Jaqsy qaghaz… emes, әje,.. - dedi de jerge qarady».
Jogharyda atalghan keyipker Núrbiyke - Tobyqtyng anasy. Ásem apaydyng esteliginen: «Sheshemiz Núrbiybi 1914 jyly 5 mamyrda dýniyege kelipti. Ákesi bolys bolghan kórinedi. Bajaqy, Aqmәnet, Qanym, Shashaq tәrizdi abysyn-kelinderinin: «Oy, dýniye-ay, kelin dep Núrbiybini aitsayshy, ata-enesine, auyl-aymaghyna jaghymdy edi. Shyqqan tegi jaqsy ghoy», - dep otyrghanyn talay estidim. Sheshemizding basqa da ondy qasiyetteri kóp bolypty. Eskishe oqyghan, namazyn qaza jibermegen. Bizge de: «Áyteuir, oqyndar, taza jýrinder, taza sóilender, әkennin, tuma-tuystarynnyng atyna kir keltirmender», - dep otyratyn. Enbekqor edi. Kýndiz dayyndau punktinde teri, jýn tazalap, týnde jinaq kassasynda, kensede kýzette túratyn. Tang sәriden túryp, ylghy shala úiqyly bolyp jýretin. Sodan auru tapty. «Jalghyz balam auyrmay aman-jýrse eken», - dep kýbirlep otyratyn. Men onyng mәnisine týsinbey: «Apam tek jalghyz Tobyghym dep kýbirleydi de otyrady», - dep kýletin edim. Sóitip jýrgende auruly anamyz bir apta qatty derttenip, 1965 jyly kýzde 51 jasynda ómirden ótti».
Endi povesti joldaryna nazar audarayyq.
«Núrbiyke úbyryp-shúbyryp, tórt balasyn erte kelip, dastarqan basyna jaylasqanda ýiding ishi tolyp, jalghyz shamnyng jaryghy jetpey, ýy qabyrghalaryn otyrghandardyng zor-zor kólenkeleri jauyp ketti. Tek dastarqan basy ghana jaryq. Núrbiykening ýsh qyzy - Ádemi, Súlushash, Tilekgýl bar. Úly - Niyaz».
Núrbiykening enesine aitqan bir әngimesi bylay bayandalady: «Men de shaghyrdy mandytyp shaba alar emespin. Qys bolsa kelip qaldy. Býgin bir týiedey dýzgen shauyp edim, sonyng bir arqasyn alyp kelgenim jaqsy boldy. Áytpese ot ta jagha almaydy ekenbiz. Erteng Niyazdan nardy berip jiber, kýn basylsa. Eki qatynayyn. Dýzgendi bir, sosyn bir týie shaghyr shauyp… tasiyn».
Poveste ýnemi qayta oralyp kezdesip otyratyn Núrbiyke ertennen keshke deyin әiteuir ne ókimettin, ne ózining sharuasynan qoly bosamay jýretin keyipker retinde este qalady.
Áje
«Aspannan nayzaghay shart etip qúlap týskendey boldy: kempir itsiygek shauyp jatqan shotyn әntek qoya berip, selk etip eriksiz joghary qarady.
- Astapyralla!
Kók jýzinde qauyrsynday bir búlt bolsayshy. Búl ne shartyl? Álde solay estildi me? Nemese myna jýzi kógere jaltyraghan temir shottan tughan dybys pa? Iya itsiygekting týbiri kýrt etti me? Biraq olay deyin dese, qatty shartyl ghoy…».
Jazushynyng «Qara janbyr» povesi, mine, osylay bastalushy edi. Osylay bastalyp, japyrlasa qonghan jartykesh ýilerding jetim tirlikterin tartymdy tilmen әr týrli shtrihtar arqyly bayandaydy da,  eng sonynda kempirding úlynan qara qaghaz alghannan keyingi jan arpalysyn jýrek syzdata beyneleytin kórinistermen ayaqtalady. Povesting basty keyipkeri - osy kempir, Aghlaghyl. Búl -jazushynyng әjesi Aghlaq.
Ásem apaydyng әngimesinen: «Ájem Aghlaq 1879 jyly tuyp, 1953 jyly 5 nauryzda qaytys boldy. Tobyq agham povesinde әjemning altyn asyqtay balalarynan qalay airylyp qalghanyn, sonda da onyng borkemiktenbegen qaysarly minezin kórsetken ghoy. Rasynda da әjem qayratty kisi edi. Kelinderin tәrtiptep ústaytyn. Árqaysysyna júmys bólip beretin, bir mal soysa, sol kýni bәrin jinap alyp, bir qazannan as-dәm tatqyzatyn. Erte túryp, kesh jatatyn, aitqany auyl-aymaqqa zang sózindey bolatyn. Myrzashymnan qalghan túyaqtarym dep bizdi ainalyp-tolghanatyn, әsirese, Tobyqty erekshe saghynyp jýretin. Tobyqty «Qúlynshaghym, túlpardyng túyaghy ghoy» dep meyirlene sýietin».
Áuelden-aq әjesining bauyrynda ósken Toqannyng bas keyipker retinde Aghlaghyl kempirdi tandauy týsinikti de siyaqty. Obrazdy jan-jaqty ashudyn, psihologiyalyq iyirimderdi dóp basudyng tura jolyn osylay izdegen tәrizdi. Jәne maqsatyna da qatelespey jetken.
Esebin shyghara almay jatqan nemeresine kómektesuding jónin tappaghan әje beynesin jazushy bylay keltiredi: «Kempir ýy ishi jaryq, sәske kezi bolsa da, taramys-taramys әjim toly ong qolynyng alaqanyn kese ústap, kózining aldyna apara, alystan mal qaraghanday oilanyp qaldy. Ol jasy jetpis ekige kelse de, jýzden asa kóp sanap kórmegen adam bolatyn-dy. Mýmkin, sanayyn dese, myngha deyin de, odan da әri sanay alar ma edi, biraq olardyng kempirge qajeti shamaly boldy. Ómirinde kóp qoldanys tappaghan sandar edi ar jaghy. Myna esepting oghan qiyn soqqan týri bar».
Shygharmanyng bastapqy betterinde osylaysha jayma-shuaq joldar arqyly tanystyrylatyn kempir obrazy búdan әri qaray somdana týsedi. Az ba, kóp pe, jetpis eki jas ghúmyrynda taghdyrdyng san talqysyn kórgen, sansyz beynet arqalaghan Aghlaq kempirding әlgi alghashqy anqaulau keyiptegi beynesi povesti oqyp bolyp, múqabasyn japqan sәtte tym ózgerip, tym asqaq biyikke shyghyp ketkenine tang qalmasqa amal joq. Kórkemdik myghym ústyn - osy. Joqtan bar qúrap jaq saumay, ózi ortasynda ósken tirshilikting kýndelikti suretterinen tapjyltpay oqytatyn tuyndy jasap shygharatyn siyrek qalamgerlik daryn Tobyq Jarmaghambetovke búiyrghany qanday quanysh bolsa, sol talanttan erte kóz jazyp qalu sonshalyqty ókinish bolghany oqyrmangha jәne mәlim.
Al sonyna ergen shәkirt inilerining biri aqyn Esenbay Dýisenbayúly tuyndylaryna keyin «prozadagha poeziya ispetti» dep anyqtama bergen jazushy búl povesining kitap bolyp jariyalanghanyn kóre alghan joq. 1973 jyldyng 1 qazanynda 39 jasqa toluyna 15 kýn qalghanda dýniyeden ótip, ózi prozamen san jyrlaghan Jarqamysyna mәngilik ornyqty.

Ertay AShYQBAEV, «Aqtóbe» gazeti.
23. 04. 2009