ózi tapqan qorghasyny ózine oq bop atylghan injener men onyng otbasynyng taghdyry turaly sóz

Mirghalymsaydy kim ashty?
Qart Qarataudyng qoynauyndaghy qazba baylyqtardy óndiretin ken oryndarynyng biri nelikten Mirghalymsay dep atalady? Qanysh Sәtbaevtyng kim bolghanyn, Apaq Bayjanbaevtyng kim bolghanyn qalyng qazaq biledi.  Al, kezinde Kenes odaghyn qorghasyndy shetelden altyngha satyp aludan qútqaryp, Qazaqstanda 7 birdey ken ornyn ashqan Mirghaly Qadylbekovting kim bolghanyn bilmeytinimiz nelikten? Birde-bir geologiyalyq esepterde, ne bir Ontýstik Qazaqstan ken oryndary jayly materialdarda osy bir ayauly esimning atalmauynyn, sonday-aq avtordyng ózining kóz mayyn tauysyp jazghan, ( kezinde jaryq kórgen de)  «Miyneralogiya jәne geologiya» atty kitabynyng úshty-kýili joghalyp ketkeni qalay?..
Múnyng aqiqatyn bilu ýshin Mirghalidyng ózi ken ornyn izdep jer qoynauyn aqtarghanday biz de tarih qoynauynyng qúpiyagha toly qaltarystaryn, tereng túghiyghyn qazuymyzgha tura keledi. Eng shynayy derek kózi qaghaz, qújat ta emes – tiri kuә, sonyng sózi. Últymyzdyng bas kóterer azamattaryn ajdahaday aranyna atyp úrghan repressiyanyng Mirghaly men Núrghali, barsha Qadylbekovter otbasyna keltirgen qayghy-qasireti jóninde býginde sol әuletten jalghyz ózi tiri qalghan Mirghalidyng qyzy Ruzima әje bylaysha bayandaydy:

ózi tapqan qorghasyny ózine oq bop atylghan injener men onyng otbasynyng taghdyry turaly sóz

Mirghalymsaydy kim ashty?
Qart Qarataudyng qoynauyndaghy qazba baylyqtardy óndiretin ken oryndarynyng biri nelikten Mirghalymsay dep atalady? Qanysh Sәtbaevtyng kim bolghanyn, Apaq Bayjanbaevtyng kim bolghanyn qalyng qazaq biledi.  Al, kezinde Kenes odaghyn qorghasyndy shetelden altyngha satyp aludan qútqaryp, Qazaqstanda 7 birdey ken ornyn ashqan Mirghaly Qadylbekovting kim bolghanyn bilmeytinimiz nelikten? Birde-bir geologiyalyq esepterde, ne bir Ontýstik Qazaqstan ken oryndary jayly materialdarda osy bir ayauly esimning atalmauynyn, sonday-aq avtordyng ózining kóz mayyn tauysyp jazghan, ( kezinde jaryq kórgen de)  «Miyneralogiya jәne geologiya» atty kitabynyng úshty-kýili joghalyp ketkeni qalay?..
Múnyng aqiqatyn bilu ýshin Mirghalidyng ózi ken ornyn izdep jer qoynauyn aqtarghanday biz de tarih qoynauynyng qúpiyagha toly qaltarystaryn, tereng túghiyghyn qazuymyzgha tura keledi. Eng shynayy derek kózi qaghaz, qújat ta emes – tiri kuә, sonyng sózi. Últymyzdyng bas kóterer azamattaryn ajdahaday aranyna atyp úrghan repressiyanyng Mirghaly men Núrghali, barsha Qadylbekovter otbasyna keltirgen qayghy-qasireti jóninde býginde sol әuletten jalghyz ózi tiri qalghan Mirghalidyng qyzy Ruzima әje bylaysha bayandaydy:
- Mening әkeme teng keler birde-bir injener joq. Nebary 9 jyldyng ishinde bir ózi qanshama ken oryndaryn ashty. Ol kisining eng birinshi ashqan jeri – Kentau, odan keyin Qarasay, Hantaghy, sodan qyrghyzdyng Qara mazaryna deyin zerttegen. Kerek deseniz Ashysaydyng ashyluyna da mening әkem Mirghaly Qadylbekov qanshama ter tókti. Býkil Kenes Odaghyn qorghasyn men myryshty shetelden altyngha satyp aludan qútqaramyn dep janyn saldy. Aylap-jyldap ýy betin kórgen joq, ýstinen gelog kiyimi týsken kýni siyrek-túghyn.

«Biz «halyq jauynyn» balasyn izdemeymiz»
Qadylbekovter qasiretin oqyrman jaqsy týsinui ýshin әngimeni әriden bastasaq.  Qazaq dalasynyng jer qoynauynda jatqan qazba baylyqtyng kenin ashqan әigili Qanysh Sәtbaev pen Qadylbekovterding týbi bir atadan – Niyaz biyden taraghan. Qadylbekten 16 úl tughan, biraq sonyng 11-i birdey jastayynan qaytys bolady da, beseui ghana tiri qalady. Tiri qalghan 5 úldyng eng ýlkeni Ruzima Qadylbektegining әkesi – Mirghali. Al, Mirghalidyng ózinen keyingi inisi Núrghaly 1917 jyldyng ózinde Ombygha kelgen bolishevikterge qosylyp, «Myna patsha taqta otyrghanda bizding shúrayly jerimizdi, jer asty baylyghymyzdy tartyp alyp, halqymyzdy qúldyqtan kóz ashtyrmaydy» dep, Patshany taqtan qúlatugha at salysqan sol kezdegi oqyghan kózi ashyq jandardyng biri bolghan. Núrghaly halqynyng taghdyryn sheshu isine aralasu ýshin ózining tegin Kadalenko dep alady. Ol jóninde ózining «Ómir mektebi» kitabynda Sәbit Múqanov Núrghalidy tegine ukraindyq jalghau jalghady dep jaratpaghanymen qoymay, ony jerden alyp, jerge salghan.
Negizinen, Núrghaly Kadalenko – túnghysh ret qazaq dalasynda Omby uezine qarasty Ertis jaghalauynda Kenes ýkimetining atqaru komiytetin qúrghan adam.  Sol tústa ol eshqanday tuys-tumalaryna tartpay, jerdi kedeylerge birdey etip bólip berip, kolhoz-sovhozdardy úiymdastyrghan. Ózi tekti atanyng úrpaghy, serilerge tәn kórik-kelbetti Núrghaly Kadalenko Smaghúl Sәduaqasovtyng ong qoly bola jýrip, halqy ýshin jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey, ailap, aptalap ýy betin kórmey qyzmet qylghan.
Núrghaly alghashynda auyl medresesinde sauat ashqan. Medresening ýshinshi jylynda ol jerdegi beriletin bilimge kónili tolmay, orys mektebine auysqan. Odan keyingi ómirinde Pavlodardaghy uchiliysheni bitirip, sonan song Ombydaghy múghalimder seminariyasynda bilimin shyndaydy. Qaraghandyda múghalimdik qyzmet atqaryp jýrgen jerinen «bizge ónerkәsip mamandary auaday qajet» degen song ol Reseyding Ekaterinburg qalasyna baryp sol jaqta oqugha týsedi. Sonda bilim alyp, elge qaytqan kezinde 1933 jyly Núrghalidy aty óshkir «ýshtik» tútqyndap, 1936 jyly atu jazasyna kesilgen. Ózi biyding túqymy, tumysynan aqsýiek Núrghaly abaqtygha qamap, janyn qinap, jauap alghysy kelgenderge pandana, mensinbey qarap, jauap beruden bas tartqan. Ózining eshbir kinәsi joq ekendigin ishtey bilgendikten, namysyn tu ghyp biyik ústap, eshkimning aldynda iylikpepti. 1933 jyly ústalghan Núrghaly aldymen Tashkent týrmesinde otyrady, odan keyin atugha kesiler shaghynda Almaty týrmesine alyp kelingen.Sonda týrmede jatqandardyng jaghdayyn baqylaytyn prokuror bolyp istegen kisi óz esteliginde ol kisining ýsh jyldyng ishinde kórikti kelbetinen iz de qalmaghanyn, qúr sýiek pen terige ilinip túrghanyn aitqan. Núrghaly atu jazasyna kesilip, ketip bara jatqanynda Almatydan Otar stansasynda túratyn aghasy Sadyqqa bir shabadan toly qújattarmen qosa tildey qaghazgha «Men eshqanday halyq jauy emespin. Biz týbinde aqtalamyz. Al myna qújat, qaghazdardy kózinning qarashyghynday saqta» dep jazyp jibergen. Biraq, ókinishke oray, bir emes, eki birdey bauyrynyng jәne әkesining kýiigine shyday almay, órtenip ólgisi kelgen Sadyq óz ýiin ózi órteydi. Alayda der kezinde kelgen kómek onyng janyn alyp qalady, al amanat artylghan shabadan kýli de qalmay janyp ketedi.
«Jút jeti aghayyndy» degendey, repressiya da jút sekildi jan-jaghyn jaypap ketkenin júrtymyz jaqsy biledi. Eshqanday jazyghy bolmasa da әkesi ýshin balasyn, balasy ýshin  saqaly auzyna týsken atasyn da ayamaghan sol bir zúlmattyng taqsiretin Qәdilbekovter әuleti әbden shekti. Núrghalidyng ýsh birdey erjetip qalghan balalaryn mektepte oqyp jýrgen jerlerinen dýiim júrttyng ortasynda boy-boyymen tizip qoyyp, «Sender halyq jauynyng balasysyndar, endigi jerde senderge bizding ortamyzda oryn joq» dep, birining komsomol, birining pioner, endi birining oktyabryat belgisin júlyp alghan. Eng kishkentay Beket sol jerde talyp qúlap, sodan ómirining sonyn jyndyhynada tauysqan. Ýlken úly Abylaydy sol jerden alyp ketkennen úshty-kýili joq.. Kim, qayda alyp ketkenin izdestiruge barghan aghayyngha «biz «halyq jauynyn» balasyn izdemeymiz» dep, keudeden keri iytergen. Ortanshy qyz Roza da týrme torynyng dәmin tatyp, jaraly janyna qosa tәnining de sau tamtyghyn qaldyrmay tyrtyq saldyryp, sonyng saldarynan eshkimmen túrmys qúra almaghan kýii ómirden ótken. Aghayyndy beseu Qadylbekovting biri Núrghalidyng taghdyry osylay órbise, Mirghalidan qalghan jalghyz qyz Ruzimany inisi Sadyq ósiredi. Tórtinshi úl Ahmet Mәskeuding ken barlau institutyn bitirgenimen, «halyq jaularynyn» inisi bolghandyghynan, esh jerge óz mamandyghy boyynsha júmysqa ornalasa almay qor bop jýrgeninde soghys bastalyp ketedi de, óz erkimen maydangha attanady. Onda eng auyr, eng qauipti júmystargha jegiledi de, aqyry sol soghysta qaza tabady.
Aghayyndylardyng besinshisi Altyntas Orynborda oqyp bilim alady. Sodan Bayanauyl men Orynbor arasyn jol qylyp jýrip suyq tiygizip alyp, sodan qaytys bolghan. Sol Altyntas tósek tartyp jatqanda 1928 jyly әkeleri Qadylbekke auyldyng býkil malyn jazyp, «bay, kulak» degen jalamen ústaugha aldaryna Petr Zaremba esimdi orysty salyp auyldas eki qazaq keledi. Sonda ózi óleyin dep jatsa da Altyntas ornynan әreng túryp, qabyrghagha sýienip kelip orysqa әkesine jalghan jala jabylyp jatqanyn, әkesining onshalyqty malynyng joqtyghyn oryssha týsindirip beredi. Sonda Petr aryzdy jyrtyp tastap, Qadylbekti bostandyqta qaldyrady. Biraq, sol eki qazaq Qәdilbekting sonyna týskenderin qoymay, aqyry 1931 jyly «ýshtikpen» ústap әketip, atyp tastaydy.

«Senbeseniz, «Ómir mektebin» qaranyz...»
Atalarynyng qyr sonyna týsp alghan eki qazaqtyng kim ekenin súraghanymyzda Ruzima әje:
- Ózimizben bir auylda túrghan adamdar, Sәbit Múqanovtyng jandayshaptary. Senbeseniz «Ómir mektebin» ashyp qaranyzshy, Sәbit kimning kim ekenin Stalinge tizip jazyp, solardy jazalaudy súraghan. Odan qalsa «Qazaq әdebiyetinin» 1988 jylghy 40 sanynda jariyalanghan materialynda Temirbek Qojakeev repressiya uaqytynda kimning kimdi kórsetkenin ashyp jazghan. Sәbitting olay etken sebebi Núrghalidy qúrtudyng bir ghana joly ony baydyng túqymy etip shygharu boldy. 
Qazaqta ólgenning artynan jaman sóz aitugha tyiym salatyn zang bar. Dala zany. Soghan salsaq, qazaqtyng bildey jazushysy Sәbit Múqanov jayly múnday sóz aitpaugha tiyispiz. Degenmen, osy orayda «Eger tariyhqa til biter bolsa, birinshi bolyp tarihshyny jazalar edi» degenin eskersek, tariyhqa qiyanat jasamay, bolghan jaydyng búltartpas shyndyghyn býgingi úrpaqqa jetkizu ýshin búl nәrse aityluy kerek. Tek Qadylbekovter ghana emes, basqa da últy ýshin qúrban bolghan alashtyng arystay azamattarynyng alasapyrangha úshyrauyna kim kinәli degenge berer jauap osynday...
Hosh, jalpydan jalqygha kóshsek, әngemening basy Qadylbekovterden, onyng ishinde qazaq dalasynda birneshe ken oryndaryn ashqan Mirghalidan bastalghan. 1937 jyldyng 30 mamyrynda atu jazasyna kesilgen song Mirghalidyng istegen enbegin dәleldeytin qújattar men avtordyng enbekterining kózi joyylghan bolsa kerek. Biraq sonyng ózinde tam-túmdap bolsa da saqtalypty. Ol Mirghaly Qәdilbekovting 1935-36 jyldary «Sosialistik Qazaqstan» gazetinde jaryq kórgen alty maqalasy. Sonyng biri «Tekeli» atty maqalasynda ol Tekelining rudagha bay ekendigin, shamamen alghanda ol jerde eng kem degende 300 myng tonna myrysh pen qorghasynnyng jatqanyn aitqan. Sonday-aq Mirzoyannyng «Bizge qorghasyn altynnan da asa zәru, óitkeni biz ony shetelden altyngha satyp alamyz» degen sózin keltirgen. 1937 jyly ústalyp ketkenshe ol Tekeli ruda basqarmasynda bas injener bolghan. Sol tústa Mirghaly tipten tehnikalyq әdebiyetti qazaq tiline audaru jóninde mәsele de kótergen. Sonday-aq Múhametjan Tynyshbaev, Túrar Rysqúlov syndy qayratkerlermen qatar jýrip, «Týrksibti» salugha da qatysqan. Áke enbegin esh qylugha jol bermey, shyryldaghan janyn otqa da, sugha da sala jýrip aqyry qyzy Ruzima ol kisining Tekeli qorghasyn-myrysh ken ornyn, Qaraghayly jәne Qayraqty týsti metall ken ornyn ashqany jóninde diplomgha qol jetkizdi. Ol, әriyne, tayauda ghana tәuelsizdik alghannan keyin 1996-97 jyldary ghana moyyndaldy.
Mirghali, Núrghali, jalpy, Qәdilbekovter әuletining qay úly bolsyn qazaqtyng kózi ashyq, kókiregi oyau azamattarynyng qatarynan boldy. Halqyna, eline qyzmet etuden eshqaysysy da ayanyp qalghan joq. Biraq, sóitken enbekterining jemisin kórmek týgili, repressiyanyng qandy tyrnaghyna ilinip, bir oqtyq bop kete barghan joq pa?.. Qasiret pe? Qasiret!  Kenester odaghynyng jaugha qarsy atylghan әrbir oghyna kerekti qorghasyn kenin ashqanda Mirghaly ózining enbegi esh, túzy sor bolatynyn bildi deysiz be?.. Tek ózi ghana emes, әkesi men bir tughan bauyrlarynyng «halyq jauy» atanatynyn, ózi ashqan qorghasynynyng ózine qarsy oq bolyp atylatynyn sezdi deysiz be?..
Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini, osynday qyruar isting basy-qasynda jýrgen azamattardy ayamaghan nәubet jyldardyng janghyryghy qúlaghymyzdan, salqyn syzy jýregimizden eshqashan ketpek emes.

Mәriya ÁBSATTAR.