Qanat BOZUMBAEV, KEGOC basshysy:

Almaty. 21 maya. KazTAG – Aqjol Sәdeshov. Ekonomikalyq ósu qarqynynyng tómendegenine, jәne onyng saldarynan respublikadaghy quat paydalanudyng qysqarghanyna qaramay, Qazaqstan ýshin energiya tapshylyghy әli ózekti bolyp qalyp otyr. Daghdarys «H saghatyn» ýsh jylgha keyinge ysyrdy. Sondyqtan payda bolghan tynystau mýmkinshiligin paydalanyp, el, aldaghy elektr quatyn paydalanudyng ósuine elektrenergetikasynyng eskirgen nysandaryn jetildirip, janalaryn iske qosyp dayyndaluy kerek. Búl turaly QazTAG tilshisine «KEGOC» AQ preziydenti Qanat Bozumbaev әngimelep berdi.

- Qazaqstan ekonomikasynda daghdarys bastalmay túryp quat tapshylyghy ózekti boldy, biraq ekonomikalyq damu qarqynynyng tómendeui onyng ózektiligin  bәsendetti. Sizdinshe, elde quat tútynu óskenining alghashqy belgilerin qay jyly bayqaugha bolady jәne ol kezendi otandyq elektrenergetika salasy qalay qarsy alady? 

Qanat BOZUMBAEV, KEGOC basshysy:

Almaty. 21 maya. KazTAG – Aqjol Sәdeshov. Ekonomikalyq ósu qarqynynyng tómendegenine, jәne onyng saldarynan respublikadaghy quat paydalanudyng qysqarghanyna qaramay, Qazaqstan ýshin energiya tapshylyghy әli ózekti bolyp qalyp otyr. Daghdarys «H saghatyn» ýsh jylgha keyinge ysyrdy. Sondyqtan payda bolghan tynystau mýmkinshiligin paydalanyp, el, aldaghy elektr quatyn paydalanudyng ósuine elektrenergetikasynyng eskirgen nysandaryn jetildirip, janalaryn iske qosyp dayyndaluy kerek. Búl turaly QazTAG tilshisine «KEGOC» AQ preziydenti Qanat Bozumbaev әngimelep berdi.

- Qazaqstan ekonomikasynda daghdarys bastalmay túryp quat tapshylyghy ózekti boldy, biraq ekonomikalyq damu qarqynynyng tómendeui onyng ózektiligin  bәsendetti. Sizdinshe, elde quat tútynu óskenining alghashqy belgilerin qay jyly bayqaugha bolady jәne ol kezendi otandyq elektrenergetika salasy qalay qarsy alady? 

- Qazirgi uaqytta elektrenergetika salasy ekonomikanyng aghymdaghy elektr tútynu dengeyin qamtamasyz etude. Biraq byltyrdyng ózinde respublikadaghy elektrenergiyasyn tútynu  80,6 mlrd kVt/sagh. bolyp, al ony óndiru - 80,1 mlrd kVt/sagh. boldy. Yaghny bizder jarty milliard kVt/sagh-ty importtadyq. Eger, mysaly, bizding barlyq elektr stansiyalarymyz ýzdksiz elektr shygharyp otyrsa, onda olardyng shygharatyn quatynyng eng kóp jyldyq kólemi shamamen  80 mlrd kVt/sagh bolady. Olar 2008 jyly óndirgen quaty olardyng shyny, elektrstansiyalar búdan artyq quat óndire almaydy. 

Men 2006 jyldan bastap elimizdi quat tapshylyghy kýtip túr dep eskertkenmin. Jәne ótken qysta ol naqty kórinis tabuy tiyis edi. Sonymen qatar, bastalghan daghdarys búl problemanyng respublika ýshin ózektiligin bәsensitip, birinshi kezekte Qazaqstannyng ontýstigine qysqy ailardy qinalmay ótuine kómektesti. Áriyne apattar, elektr energiyasyn jetkizudi shekteu jәne t.b. bolyp jatyr. Olar negizinen kórshilerding kinasynan jәne aimaqtyq bólgish jelilerding tozyghy jetkendiginen oryn aluda. 

Biz 2009 jyly elektr quatyn tútynu 73,5 mlrd kVt/s dengeyinde bolady dep boljaymyz, búl ótken jylmen salystyrghanda 8,8% az. Tiyisinshe, biylghy jyly elektr quatynyng óndirisi 73,6 mlrd kVt/s dengeyinde kýtilip otyr. Alayda bizding boljamdarymyz boyynsha, 2010 jyldan bastap elektr quatyn tútynu bir payyzgha juyq ósip, 74,2 mlrd kVt-s qúraydy. Al 2011 jyldan bastap taghy da daghdarysqa deyingi dengey – jylyna  6-7% shyghady. 2012 jyldyng basyna qaray biz taghy da elektr quatynyng jetispeushiligin sezinetin bolamyz.

Basqasha aitqanda, el 3 jylgha juyq uaqytqa demalys aldy.

Biraq búghan qanaghattanugha bolmaydy. Songhy jyldary biz qoghamnyng elektr energetikagha degen ong qatynasyn qalyptastyrdyq, halyq elde elektr quatynyng jetispeushiligin boldyrmau ýshin salany damytugha investisiya qúi kerek ekendigin týsine bastady.

Quat óndiru salasynda 2011 jylgha qaray Moynaq GES-i salynady, biylghy jyly Balqash JEO boyynsha júmystar bastalady. Onyng quatyn ÚEJ-ge beru ýshin «Alma» kishi stansiyasymen baylanystyrylghan 500 kV jelilerdi saludy josparlap otyrmyz, osylaysha, ontýstikte energetikalyq shenber qúrylady.

Biylghy jylgha kelsek, biz joghary volitty jelilerding qúrylysyn ayaqtap qaldyq, 4-shi toqsanda «Qazaqstannyng Soltýstik-Ontýstigi» ekinshi tranziytin iske qosamyz. Búl soltýstik aimaqtardan tasymaldanatyn elektr quatynyng kólemin eki esege arttyryp, ontýstik ónir ýshin asa qajet 700-800 MVt quat beredi. Búdan basqa, qantar aiynan beri Aqtóbe oblysy soltýstik quat kózderimen baylanystyryldy, búl respublikada óndiriletin elektr quatyn tiyimdi ýilestiruge mýmkindik beredi.

- Aytpaqshy, «Jasyl qútqaru» ekologiyalyq qoghamy KEGOC-tyng «Moynaq GES-ining quatyn beru súlbasy» jobasyn jýzege asyru erekshe qorghalatyn aumaqtar turaly zandy búzugha alyp keledi dep mәlimdedi. Olar joghary volitty jelilerdi «Sharyn» jәne «Altyn-Emel» últtyq tabighy baqtarynyng aumaghynan tys jerge ornalastyrudy talap etude. Búl mәlimdemege qanday týsinikteme beresiz?

- Olardyng narazylyqtaryn týsinbeymin … Qazir daulasatyn nysan da joq. Joldyng jobasy da jasalghan joq, onyng qay jerden ótetinin de bilmeymiz. Mýmkin olar biletin shyghar?

Biz jaldaghan mamandandyrylghan kompaniya qazirgi uaqytta elektr jelileri ótui mýmkin oryndardy zertteumen ainalysuda. Joghary volitty elektr jelilerining jolyn anyqtau boyynsha joba bir aidyng ishinde dayyn bolady. Onyng naqty qay jerden ótetini sol kezde ghana belgili bolady. Alayda KEGOC  ekologiyalyq menedjment jýielerining sertifikattaryna ie últtyq kompaniya retinde tabighat qorghau zandaryn saqtaudy maqsat etedi.

- Biznesting iskerlik belsendiligi men halyqtyng kirisi tómendegen jaghdayda elektr quatynyng tarifterin ósiruge ne sebep? Salagha qosymsha qarjy tartudyng jenil joly – tarifterdi ósiruden  basqa mehanizmder nege paydalanylmaydy? 

-Eger kómirmen júmys isteytin elektr stansiyalardyng tarifterine qarasaq, ekonomikalyq qúldyraugha baylanysty olardyng baghalary birshama tómendep otyr. Daghdarysqa deyin kóterme naryqta Ekibastúz GRES-1 jәne GRES-2 siyaqty elektr stansiyalaryndaghy tariyf  4 tengege deyin barsa, qazir olar 3 tengege әreng jetedi. Tarifterding múnday kólemi birshama kómektesedi, biraq olargha damu jәne investisiya tartu ýshin mýmkindik bermeydi. Elektr energetika salasyn janartu baghdarlamasynda GRES-1-de aldaghy jyldarda bir blokty iske qosyp, ekeuin qayta jóndeu kerek dep naqty jazylghan. Ekibastúzdyng GRES-2 boyynsha 2011-2012 jyldary ýshinshi energiya blogyn salu qajet.

Búl maqsattar ýshin elektr stansiyalardyng iyeleri nesiyelik resurstar tartatyny týsinikti. Biraq bәribir de búl zaymdar bolashaq aqsha aghyndaryna alynady, al olar elektr energiyasyn satudan ghana kóbeyedi. Búl jerde tarifterding kólemi manyzdy mәnge iye. Býgingi shyndyq osynday, salagha investisiya tartu ýshin, nesie boyynsha payyzdardy tóleu ýshin tarifter ósu kerek.

Qosymsha aita keteyin, negizgi qorlarynyng tozuy jәne investisiyalardy tartu boyynsha eng ýlken qiyndyqtar Qazaqstannyng aimaqtyq elektr energetikalyq kompaniyalarynda tuyndap otyr. Olargha «investisiyalyq» tarifter, týrli preferensiyalar beru kerek, yaghni, qazir retteushi organdar jasap jatqanday, populistik әdistermen ústap qalugha tyryspay, olargha jaghday jasau qajet.

- Búl orayda siz Almatynyng elektr energetika keshenining jaghdayyna qanday bagha berer ediniz, sonyng ishinde qalada jaryqtyng apatty óshuining jiyilep ketune qatysty ne deysiz?

 - Almatyda bolghan apattar respublikanyng kóptegen qalalarynda qaytalanuy mýmkin. Óitkeni aimaqtyq elektr energetikalyq kompaniyalardyng negizgi qorlarynyng 80 payyzynyng tozyghy jetken. Ontýstik astanada kishi stansiyalardyng ortasha jasy 40-50 jyl. Songhy 10-15 jylda kýrdeli jóndeu júmystary jýrgizilgen de joq, óitkeni búl maqsatqa eshkim qarjy bólgen joq.  APK-nyn, qazirgi «Alatau jaryq kompaniyasy» AQ-nyng nysandaryn damytugha qarjy júmsalghan joq. Mәsele menedjerlerde emes, elektr energetikalyq infraqúrylymnyng eskirgendiginde. Búl ýshin qalanyng energiya keshenine jyl sayyn ondaghan milliard tenge salyp otyru qajet.

- Eger joghary tarifterding kómegimen quat ýnemdeudi arttyrugha qol jetkizilse, naryq subektileri energetikalyq infraqúrylym nysandaryn janartu jәne qayta jóndeu júmystaryn qarjylandyru kózderin qanday mehanizmder arqyly izdeydi? Tarifterdi ýnemi ósirip otyru mýmkin emes qoy. 

- Dúrys, tarifterdi ýnemi ósirip otyrugha bolmaydy. Elektr energetikalyq kompaniyalargha qarjy tartudyng ózge mehanizmderin izdeu qajet, búl – jekeshelendiru, úzaq zaymdar, kepildemeler, payyzdyq mólsherlemeni subsidiyalau týrindegi memlekettik qoldau. Eger qor naryghy qayta jandansa, birjagha aksiya, infraqúrylymdyq obligasiyalar ornalastyru jәne t.b.

Aytpaqshy, infraqúrylymdyq obligasiyalargha kelsek. Qazaqstanda respublikanyng elektr energetikalyq salasyna investisiya tartudyng tabysty mysaly bar. Memleket-jeke menshik әriptestik arqyly «Batys tranziyt» AQ energiyagha bay Soltýstik Qazaqstandy Aqtóbe oblysymen baylanystyratyn 500 shaqyrym elektr jelilerin (500 kV) saldy. Investor 20 mlrd tengeden astam qarjy qúidy, al memleket búl kólemdi jobagha bir tiyn da júmsaghan joq. Qajet qarjyny tartu ýshin kompaniya qor naryghyna infraqúrylymdyq obligasiyalardy shyghardy. Qazir «Batys tranziyt» alghashqy kupondyq tólemderdi jauyp, biyl taghy 3 mlrd tengeden astam qarjyny tólep ýlgerdi.

- Daghdarys «KEGOC» AQ-nyng qyzmetinen qalay kórinis tapty, biylghy jyldyng qorytyndysy boyynsha kompaniyanyng kiristiligi boyynsha boljamynyz qanday?

- Daghdarys, salqyny bәrine tiydi, energetikterge de. Byltyrghy jyldy KEGOC 33 mlrd tenge kirispen japty, al tabys 7,5 mlrd tengeni qúrady. Biraq 2009 jyly ekonomikadaghy daghdarystyq qúbylystargha baylanysty biz kiristing 20 payyzyn joghaltyp otyrmyz. Búghan qosa, últtyq valutanyng devalivasiyasy nәtiyjesinde baghamdaghy aiyrmashylyq saldarynan kompaniya taghy 25-30% joghaltady. Eske sala keteyin, búghan deyingi jyldary investisiyalyq belsendilikti ústap túru ýshin biz euro jәne dollar týrinde zaymdar tartatynbyz. Nәtiyjesinde, barlyq boljamdar boyynsha, biylghy jyl kompaniya ýshin shyghyndy bolady.

-  El basshylyghy jariya etken «Samúryq-Qazyna» ÚÁQ-nyng qúrylymyna kiretin kompaniyalar qyzmetkerlerining sanyn qysqartu jónindegi sharalary ayasynda sizding kompaniyada qansha jәne qanday sanattardaghy qyzmetkerlerdi qysqartu josparlanyp otyr?

- Jaqyn uaqytta KEGOC-tyng 305 qyzmetkerining 33-i qysqartylady. Biz kómekshi qyzmetkerlerdi autsorsingke engizip jatyrmyz, búl – kanselyariya, auarmashylar jәne t.b. Sonday-aq, әkimshilik qyzmetkerlerdi de qysqartamyz. Tehnikalyq qyzmetkerlerge tiyispeymiz. Jalaqyny da azaytpaymyz, óitkeni KEGOC-ta basqa últtyq kompaniyalarmen salystyrghanda jalaqynyng dengeyi joghary emes. Sonymen qatar, daghdarys saldarynan, ortalyq kensede syiaqylardy, bonustardy jәne t.b. tóleuden bas tartyq. 

- Kompaniyanyng biylghy jylgha kózdegen investisiyalyq josparlary turaly aityp ketseniz. Olar qanday qarjy kózderinen qarjylandyrylmaq? Qayta qarau josparlanyp otyrghan jobalar bar ma?

- KEGOC –tyng daghdarysqa deyin josparlaghan barlyq jobalardy tabysty jýzege asyryp jatqanyn erekshe atap ótkim keledi.

Olardyng oryndaluy respublikanyng últtyq elektr jelisining senimdi, ýzilissiz jәne qauipsiz qyzmeti ýshin qajet. Álemdik tәjiriybe kórsetip bergendey, daghdarys kezeninde elektr jelilerin damytu jónindegi jobalar da kiretin iri infraqúrylymdyq jobalardy bastau jәne jýzege asyru, mulitiplikativtik ekonomikalyq nәtiyje beredi.  Kompaniyanyng barlyq jobalary «daghdarysqa qarsy» júmys istep, odan shyghudy jedeldetip, ekonomikanyng daghdarystan keyingi júmysy ýshin tehnologiyalyq negiz qamtamasyz etuge mýmkindik beredi.

Biylghy jyly KEGOC ÚEJ janartu jónindegi baghdarlamanyng birinshi kezenin ayaqtaydy. Qazaqstanda júmys istep túrghan 74 kishi stansiyanyng 43-indegi jabdyqtardy tolyghymen janarttyq.

Baghdarlamanyng ekinshi kezenin jýzege asyru ýshin kompaniya ótken jyly Europalyq qayta qúru jәne damu bankimen (EQDB) $400 mln –gha nesiyelik kelisimge qol qoydy. Búl -tendessiz kelisim, óitkeni bank bizge zaemdy kepildik qamtamasyz etusiz berip otyr.

 Qazir osy joba boyynsha tehnikalyq qújattar dayyndalyp jatyr. Kelesi jyldan bastap biz qalghan kishi stansiyalardy janartugha jәne onda songhy europalyq jabdyqtardy ornatugha kirisemiz. Ol jabdyqtar kýrdeli jóndeusiz kem degende 20-30 jyl júmys isteydi, búl bizge paydalanu shyghyndaryn azaytugha mýmkindik beredi.

«Qazaqstannyng Soltýstik-Ontýstigi» tranziytining 500 kVt elektr jetkizetin ekinshi jelisining qúrylysy – qúny 43 mlrd tengeden asatyn bizding eng kólemdi jobamyz. Byltyr kýzde biz «QOGRES-Shu» uchaskesin paydalanugha berdik, búl ontýstik oblystargha qysqy mausymdy qiyndyqsyz ótkizuge mýmkindik berdi. Kelesi aptada premier-ministrding qatysuymen «Aghadyr-QOGRES» ekinshi uchaskesin saltanatty týrde iske qosamyz jәne kýzding sonyna qaray ýshinshi uchaskeni paydalanugha beremiz.

Biylghy jyly KEGOC-qa eki iri jobany jýzege asyru ýshin nesiyelik resurstar qajet. Birinshisi – «Alma» kishi stansiyasynyng jәne oghan 500 kV elektr jelilerining qúrylysy. Búl maqsattargha $250 mln qajet.

Ekinshi joba – «Moynaq GES-ining quatyn beru súlbasy»  (220 kV-tan eki elektr jelisining jәne kishi stansiyanyng qúrylysy). Búl júmystargha $70 mln qajet. Biz osy jazda nesiyelik kelisimderge qol qoyamyz dep oilaymyz. Ýkimet KEGOC-qa memlekettik kepildemeler bermek, búghan qosa, biz aksionerlerimiz kompaniyanyng kapitalizasiyasyn azdap arttyruy ýshin júmys istep jatyrmyz. 2009 jyly biz Batystaghy bir bankten, mýmkin birneshe bankten tikeley qaryz almaqpyz.