Áuen- әuelde jaratylghan Jaratushynyng sheksiz múghjizasynyng biri. Jeti nota adamzat sanasy tereng qatparyna jasyrghan psihikalyq terbelisterdi (kýiinish-sýiinishti, qayghy-múndy, quanysh-shattyqty) beynelep, әn bolyp shalqyp, kýy bolyp tógiledi. Osy qúdiret - sózge syimaydy, kózge kórinbeydi, yaghny adamzatqa ortaq muzyka tiline ainalady. Áuen - adam ómirinde manyzdy ról atqarady. Adam ómirge kelgen kýnnen bastap sazdyng sana-sezimge, oi-óriske әser etetinin, besik jyrynan bastalatyn alghashqy tәrbiyeden-aq bayqaugha bolady. Biraq bizding aitpaghymyz, qúrlyqtar men memleketterdi bólgen shekara atauly bóget boludan qalghan jahandanu kezenindegi ómirge kelip jatqan bolmys-bitimnen júrday «Saytany әuenderdin» halyq sanasyna jasap jatqan kereghar әseri haqynda.

Áuen- әuelde jaratylghan Jaratushynyng sheksiz múghjizasynyng biri. Jeti nota adamzat sanasy tereng qatparyna jasyrghan psihikalyq terbelisterdi (kýiinish-sýiinishti, qayghy-múndy, quanysh-shattyqty) beynelep, әn bolyp shalqyp, kýy bolyp tógiledi. Osy qúdiret - sózge syimaydy, kózge kórinbeydi, yaghny adamzatqa ortaq muzyka tiline ainalady. Áuen - adam ómirinde manyzdy ról atqarady. Adam ómirge kelgen kýnnen bastap sazdyng sana-sezimge, oi-óriske әser etetinin, besik jyrynan bastalatyn alghashqy tәrbiyeden-aq bayqaugha bolady. Biraq bizding aitpaghymyz, qúrlyqtar men memleketterdi bólgen shekara atauly bóget boludan qalghan jahandanu kezenindegi ómirge kelip jatqan bolmys-bitimnen júrday «Saytany әuenderdin» halyq sanasyna jasap jatqan kereghar әseri haqynda.
Áuen - halyqtyng ruhani-estetikalyq, mәdeny qúndylyqtarynyng asyl arnasy. Halyqtyng әn-kýy óneri - últtyng dýniyetanymy men sana-sezimine tikeley qatysty. Býgingi bizge jetken anyz-әngimelerden tughan әn-kýiler mysaly, Syrdariyagha kilem jayyp, qobyzdyng siqyrly әuenimen ajaldy aldausyratqan Qorqyt jayyndaghy әfsanalar, qazaq dalasyn qaharymen qaymyqtyrghan qatygez qaghannyng «qulyghyna qúryq boylamaytyn» súrqiyalyghyn «Aqsaq qúlanmen» aiparaday ashyp, shúrq-shúrq qaynap túrghan qorghasyndy dombyra shanaghymen tosyp alghan Ketbúgha jayyndaghy anyzdar bolsyn, últ tarihynyng әn-kýy ónerimen bite qaynasyp jatqandyghynan derek beredi. Halyq ómirinen bastau alghan «Boztorghay», «Anshynyng zary», «Jalghyz jigitting zary» t.b epostyq kýilerdi jәne tarihy oqighalargha, jonghar shapqynshylyghyna baylanysty «Elim-ay», «Jeti aral jerim-ay», «Aghajay Altay» sekildi jýzdegen әnderdi mysal retinde kóldeneng tartugha bolady. Al keyingi 18-19-ghasyrda qazaq dalasynda jalghasyn tapqan sal-serilik dәstýr, әnshi-kýishiler (Qúrmanghazy, Tәttimbet, Segiz seri, Aqan seri, Birjan sal t.b) qazaq ónerining arnasyn keneytip, baghyn asyrdy. Ásirese 19-ghasyrdyng ayaghy men 20-ghasyrdyng basy últtyq ruhtyn, últtyq ónerding kemeline kelgen kezeni boldy. Abay men Shәkәrim әnderindegi ózgeshelik pen syrshyldyq, izgilik pen iyirimdilik óz aldyna bir tóbe. Sebebi «Jelsiz týnde jaryq ai» men «Búl әn búrynghy әnnen ózgerek» (búl eki әn ghana degen sóz emes, barlyq әnderin ataugha bolady) әnderining qazaq saharasynda qalyqtauy ruhtyng týlegen shaghy yaghny kóshpendilerding ruhani-estetikalyq talghamdaryna sәikes últtyq mәdeniyetimizding jana beleske kóterilgen kezeni. Osy dәstýrli mәdeniyetting jalghasy, qazaq muzyka ónerin jana biyikterge kótergen: A.Júbanov, S.Múhamedjanov, M.Tólebaev, Gh.Júbanova, B.Bayqadamov, Ó.Baydildәev, L.Hamidi, N.Tilendiyev, Sh.Qaldayaqov, Á.Beyseuov, A.Espaevtar qazaq әuenderin jana qyrynan janghyrtyp, qazaqy sarynnyng ghylymy negizin qalyptastyrdy. Qazaqy saryn degenimizding ózi - qazaqtyng dәstýrli әnderi men kýileri músylmanshylyqqa say, adamgershilik qaghidalaryn boyyna sinirgen, izgilikti dәripteytin ejelgi qazaqy bolmysqa ie degen sóz. Payghambarymyzdyng hadisterinde de siqyrly sazgha qatysty kóp jaylar aitylghan. Áuen - eger adam balasynyng uaqytyn bosqa ótkizuge, týrli izgi amaldar jasaugha kedergi jasasa, nәpsini qozdyryp, oiyna haram nәrselerdi salyp, jaman pighyldargha jeteleytin bolsa, danghaza dauystar midaghy kletkalardy óltirip, adam minezin úshqalaqtyqqa tәrbiyelese, naqúrys iydeyalar tudyrsa, onda - haram delingen. Al erlikke, otanshyldyqqa, izgilikke baulityn әuenderdi tyndaugha payghambarymyz rúhsat etken. Ábunasyr әl-Faraby әuenderdi tyndau-tyndamau turaly ústazdarynan kenes súraghanda, bir ústazy tyndamaugha, bir ústazy tyndaugha kenes bergen. Taghy bir ústazy Ábu Mәlik aldynghy eki ústazynyng jauabyn qorytyndylay kelip: «Ekeui de dúrys aitady. Jamandyq ta, jaqsylyq ta adamnyng óz boyyndaghy qasiyetke sýienedi. Azghyndyq pen izgilik ejelden egiz emes pe? Án-kýiding әuenine erip, basqa óner-bilimnen qol ýzsen, sonymen ómirindi ghapyl ótkizsen, ókinish emey nemene. Ásem әuen alpys eki tamyrdy birdey qozghaytyn keremet, qúdiretti nәrse. Onyng seni biylep әketui ghajap emes. Alghashqy aitushy seni sodan saqtandyrdy. Qúdiretti ónerdi kerekti jerinde ólsheumen ústap, tizgindi aqyl-oygha berip izgilik iske qossaq, onan keler payda taghy kóp. Kókirek kenip, kónil oyatar, qiyal qozdyryp, qayrat berer taghy sol...Ghylymnyng ata tegi әr nening ólshemin bilude emes pe. Sen әn-kýy ýirensen, onan mening qaupim joq. Qúdiretti kýiding siqyrly ýnin tejep otyrugha sening aqyl-qabileting mol jetedi», - dep kenes bergen. Úly ghúlamanyng ózin siqyrly sazdyng aldynda osylay saqtandyrghan eken. Múny aityp otyrghanymyz qazirgi halyqtyng intellektualdyq dengeyine әserin tiygizip otyrghan eser estradany tórimizden oryn berip, tóbemizge shyghardyq. Beyshara halimizge janymyz auyrmaytyn, toghyshar qoghamda ómir sýrip jatqanymyzdy, tym qúrysa, seziner týisikti, uly әuenderge ulatyp, eshteneni eskermeytin, qúr әuenge búlghaqtaghan salghyrt sanagha tejeu salmadyq. Qazir ghasyrlar boyy qalyptasyp, bizge jetken halyqtyng dәstýrli әn-kýileri jeke instituttyn, jeke toptyn, jeke adamnyng ghana zertteu, oryndau obiektisine ainaldy da, estrada halyqtyq sipat aldy. Endigi buynnyng týp-tamyrynan ajyrap, ruhsyz, masang halge týsuine airyqsha әserin tiygizip otyrghan jayttyng biregeyi osy. Óitkeni biz ózimizding últtyq mentaliytetke say últtyq әuennen kýn ótken sayyn ajyrap baramyz. Búghan sheteldik danghaza әuender men jalanash әnshilerding jәne ózimizding «zamangha ilesken júldyzdarymyzdyn» sәulesin jalpaq júrtqa shashqanyn eskerip, efirden 24 saghat qaqsaytyn «HitTV» sekildi arnalardyng yqpaly orasan. Búl jerde sheteldik әuender degende mentaliytetimizge jat dep barlyghynan bas tartu emes, keshegi úly sazgerler L.V.Bethoven, IY.S.Bah, IY.Gaydn, V.A.Mosart, F.Shopen, R.Shuman sekildi klassikter shygharmashylyghyndaghyday izgilikke, adamgershilikke shaqyratyn, jan dýniyenning nәzik pernelerin dóp basatyn tústaryna talghammen qarau degen sóz. Adamzattyng úly oishyly Aristoteli de adamnyng jan-jaqty mәdeny jәne ruhany damuyna mәn berip, óner, sonyng ishinde әuen, adamdy tәrbiyeleuding negizgi qúraly dep tanyghan. Gitlerding «danghaza әuendermen mәngýrttendiru» jospary da muzykanyng qiratqysh әserin tereng sezingennen tusa kerek.
Qazir biz mýgedek sananyng «júldyz qúrttaryn» dәripteuden, jarnamalaudan esh ayanyp jatqan joqpyz. Teledidar, internet, radio, gazet- jurnal deysing be, solardyng menshigine ótken. Onsyz da qazirgi zaman tudyrghan «mәdeniyetter qaqtyghysynda» qúrdymgha ketip bara jatqan qazaq óneri tal qarmap, auyr jaghdaygha dushar boldy. Al ol últtyq sana-sezimge әser etti. «Saryarqany» tyndap ósken úrpaq pen әueyi әuender arasynan órbip kele jatqan buynnyng otanshyl, últshyl jәne de basqa ruhany qasiyetterin esh salystyrugha kelmeydi. Adamnyng ishki dýniyesine aghyla qúiylyp, kóz aldyna ken-baytaq jer men ondaghy әsemdikti tartatyn qonyr әnder men kýiler sanadan sәl sayaz tartsa, as batpaytyn ata-babamyzdyng izgi qasiyetinde ýlken mәn jatsa kerek. Óitkeni, estetikalyq aqsau - tútas úrpaqtyng býlinuin tudyratyn jayt. Búl ózi әlemdik sipat alghan ruhany toqyraudyng adamzat qoghamynda saltanat qúrghan kezeni. Keshe Abay men Shәkәrimdi tudyrghan, alashtyng astanasy bolghan qart Semeyde Maykl Djeksondy eske alu sharasy ótti. «Qalada tansәrige deyin Maykl Djeksonnyng әnderi janghyryp túrdy» dep jazdy BAQ. Mine paradoks! Búl arada Pop-muzykasynyng koroline emes, sharagha jinalghan jәne úiymdastyrghan júrtqa auzyng ashylyp antarylasyn. Bizding Maykldy әspetteuimizding astary - milliondaghan adamnyng qúrmetine bólengen korolige degen qyzyghushylyqtan tughan jay ghana әuestik. Áypese, «...ghayyp bolghan taypalardyng biyleri men kýilerine toly mening jýregim», - dep shyrqaghan әnshining týp tamyryna baylanghan erekshe qasiyetin tereng týsinip, tereng sezingennen emes. Til taghdyry qyl ýstinde túrghan sol oblystarda, sol Semeyde «Memlekettik tilding taghdyryna alandaushylyq bildirgen júrt tansәrige deyin beybit sheru ótkizdi, Abay әnderi tansәrige deyin ýzilmey jalghasty nemese poligonnyng zardabyn kýni býginge deyin tartyp otyrghan júrt Reseyden ótem-aqy talap etken sheru tang atqansha sayabyrsymady» dese, esh sókettigi bolmas edi. Payghambarymyz rúhsat bermegen «uaqytyn bosqa ótkizgen, naqúrys iydeyalar tudyrghan» degen zamangha bizding tap bolyp otyrghanymyz osydan-aq bayqalar. Júrttyng әleumettik, qoghamdyq qordalanghan mәselelermen júmysy joq, intellektualdyq dengeyi әlsiregeni búl. Qay auylgha barsanyz gu-gu әngimening ózegi osy «júldyzdar» tónireginde, solardyng jeke basyna qatysty bos sózderding úyasyna ainalghan. Siz sol «halyq qalaulylarymen» jolynyz týsip jolyqqanynyz nemese dәmdes bolghanynyz turaly biler bolsa, Qydyrdy kezdestirgen jalghyz janday qadyrynyz artyp, mәrtebeniz ósedi. Kýndelikti efirding sol «mәrtebeli qonaqtary da» «óner adamy bolghan son» dep bastalatyn myljyng sózimen halyqtyng aqylmanyna ainalghaly qashan. Jas úrpaqty óner arqyly, kórkemdik bilim men shygharmashylyq oi-órisin, ruhany mәdeniyetting «súlulyq qaghidalaryna» sәikes damytu, últtyq pedagogika negizinde - halyqtyng taghylymdyq ónerin nasihattau degen sekildi iydeyalar, estrada júldyzdarynyng aspany ghúmyry bastalghannan beri qúrdymgha ketken tәrizdi. «Qazaqstan» últtyq arnasynda jýrilip jatqan «Eki júldyz» atty dumandy shoudyng efirden neshe saghat boyy kórsetilip jatqandyghy - halyqtyng estetikalyq talghamy kýireuge bet alghanyn jәne kýiretuge rúhsat etilgendigining aiqyn belgisi. Sonda búl qay óner, ózeginen bezgen qay óner júldyzy degen zandy saual tuyndaydy. Biraq oghan jauap berer jandy tappaysyz.
Últ mәdeniyetining úly joqtaushylary, keshegi alash azamattary estetikalyq tәrbie - últtyq әuen, әn-kýy ónerine bey-jay qaramaghan. Shetel sahnasynda túnghysh ret әn salghan Ámire Qashaubaevtyng Parij sahnasynda qazaq әnining júldyzyn jarqyratuyna tikeley Álihan Bókeyhanov pen Mústafa Shoqay jetekshilik etken. Mәskeude ýy qamaqta otyryp-aq Álihan Ámirege repertuaryndaghy әnderding dúrys aityluy men sahnalyq mәdeniyetting manyzdylyghy jónindegi tereng tolghanystaryn aghynan jarylyp, shyn janashyrlyq tanytqan. Altyn qordaghy Ámirening altyn dauysy, Bókeyhanovtyng enbegining arqasynda ýn taspagha jazylyp, býginge jetip otyr. Mine, últtyq әuen dýbәralanbaghan, qazaqy sózding qaymaghy búzylmaghan shaqta últ kósemderining últtyq ónerge degen janashyrlyghy. Qazirgi kompozitorsymaqtardyng jazyp jýrgen әnderi (olardan klassikalyk muzyka nemese epostyq kýy dәmetpey-aq qoyynyz) ne últtyq sazdyn, ne sózding mәieginen júrday dýbәra birdeneler. «Áy deytin ajanyn, qoy deytin qojanyn» joqtyghy últ ónerin bar men joqtyng ólara kezenine jetkizdi. Mәselen, «Bәiterek» dep atalatyn toptyng «Jan sәulem» әnining sózi mynaday:  
Sen nәzik jýregimdi ózing jylyttyn,
Men jan jýregimdi әnmen júbattym,
Jan sәulem.
Sen nәzik jýregindi ózing jylatpa,
Arman әni.
Búl әnning sózi me, әlde hal ýstinde jatqan adamnyng sandyraghy ma? Sol siyaqty «AlDAVAY» tobynyng myna әni de kóptegen jastyng «baghyn» ashqan, solardyng tilimen aitqanda «Hit óleni»:
Meni aldadyn, amalym qansha, biraq ta sen
Endi qaytip eshbir jandy ókpeletpe
Nege aldadyn, janym, sýiemin dep,
Sýiemin dep, otqa kýiemin dep,
Oylap edim..., qatelestim,
Mahabbatymyz bizding mәngilik dep.
Mahabbatymyz sozylmady bizding kópke,
Sen ysyryp tastadyng meni shetke.
Nege qaramadyng sen,
Nege jaraladyng sen,
Kózim jasqa toly,
Jýregim múngha toly,
Nege, janym, nege, nege?
Qazirgi jastar arasyndaghy keng taralghan, súranysqa ie dýniyelerding deni osynday qoqyr-soqyrdan túratyn, tatymsyz, últtyq boyauyn joghaltqan, jenil-jelpi estrada. «Qúlaqtan kirip, boydy alar» ónerding talghamy tarazygha tartylar bayaghysynan alshaqtap, osy bir ruhany azyp-tozudy tudyryp otyr.
Keyde Maghjan Júmabaevtyng Aqan seri turaly jazylghan ocherkin oqyp otyryp, «Qaratorghay» әnining qalay tughany turaly tragediyalyq sujetke airyqsha ansaryng ketedi. Balapanynan baghyp-qaghyp ósirgen qyran býrkiti, kóz aldynda qanat-qúiryghy júlmalanyp qartayyp, tipti jerge qonugha dәrmeni bolmay, serining ýstinen ainalyp úshqanda, «qaratorghay» bolyp jýreginen sorghalaytyn sol bir әuenge Maghjannyng airyqsha toqtaluy - dala aristokratiyasynyn, qazan tónkerisinen keyingi qazaqtyng tarihy sanasyna selkeu týser aldyndaghy jazylmas jarany anyq sezingennen shyghar degen oigha qalasyn. 70 jyl qúrtyp jongha, qúldanugha qadam jasaghan Kenes zamanynyng halyqtyng estetikalyq tәrbiyesine airyqsha «kónil bólgenin», tәuelsizdikten keyingi ruhany qúldyraudan bólip qaraugha bolmaydy. Týbegeyli qúrtty degen sóz emes, óship bara jatqan aqparattyq-genetikalyq baylanys Sh.Qaldayaqov, N.Tilendiyev sekildi túlghalardy tudyrdy. Bәribir qúdaysyz qoghamnan mertikken sana tәuelsizdikten keyin jahandanu dep atalatyn alapat órtting qyzyl jalynyna sharpylyp, Qaratorghay - qazaqy saryn baghzy beynesin taba almay, adasyp jýr.

Qaratorghay,
Úshtyng zorgha-ay.
Beyshara, shyryldaysyn
Jerge qonbay.

"Jalyn" jurnalynyng 2009 jylghy №11 sanynda jariyalanghan.