Basqa oblysty qaydam, Atyrauda qazyna qarjysyn jymqyrudyng neshe týrli aila-sharghysy jasaluda. Birneshe milliondardyng iz-týssiz ketu «tarihy» sonau 2000 jyldardan beri jalghasyp otyr. Bir ghana sugha bólingen qarjyda esep joq. 2000-2001 jj. taza su jýrgizuding әlegimen qazyna qarjysy ashyq týrde tonalyp, tipti, jer astyndaghy plastik qúbyrlardyng ózi shirip ketip edi. Aynalghanda Atyrau oblysyndaghy audan, auyl-selolardyng kópshiligi taza sudy kәdimgi vodovozben tasymaldap ishedi. Oblysta kógildir otyn jýrgizu hikayasy da qyzyqty, óitkeni, jel bolyp shashylghan qarjynyng qúmgha singendey joghaluyna býginde Preziydent әkimshiligining jetekshisi, búrynghy Atyrau oblysynyng әkimi Aslan MUSINNING ózi sebepshi bolsa qaytersin.

AUYLDAR ATAMEKENNEN ERIKSIZ KÓShIRILMEK

Basqa oblysty qaydam, Atyrauda qazyna qarjysyn jymqyrudyng neshe týrli aila-sharghysy jasaluda. Birneshe milliondardyng iz-týssiz ketu «tarihy» sonau 2000 jyldardan beri jalghasyp otyr. Bir ghana sugha bólingen qarjyda esep joq. 2000-2001 jj. taza su jýrgizuding әlegimen qazyna qarjysy ashyq týrde tonalyp, tipti, jer astyndaghy plastik qúbyrlardyng ózi shirip ketip edi. Aynalghanda Atyrau oblysyndaghy audan, auyl-selolardyng kópshiligi taza sudy kәdimgi vodovozben tasymaldap ishedi. Oblysta kógildir otyn jýrgizu hikayasy da qyzyqty, óitkeni, jel bolyp shashylghan qarjynyng qúmgha singendey joghaluyna býginde Preziydent әkimshiligining jetekshisi, búrynghy Atyrau oblysynyng әkimi Aslan MUSINNING ózi sebepshi bolsa qaytersin.

AUYLDAR ATAMEKENNEN ERIKSIZ KÓShIRILMEK

Gaz jýrgizuding qorytyndysyn aitpas búryn kógildir otyndy armandap, qoly jetpey qalghan auyldardyng halin jetkizelik. Baghy janbaghan auyldardyng qatarynda Maqat audanyna qarasty Qoshqar, Eskene, Bayshonas, Komsomolisk atalady. Maqatty aitqanda osy audangha qarasty Dossor poselkesi eske týsedi. «Qara altynymen» Odaqqa tanylghanyna ghasyrgha juyqtaghan audanda ekining biri qol jetken kәdimgi gaz saghym kýiinde qaldy. 1911 jyly Dossorda, al 1915 jyly Maqatta múnay óndirilip, baghaly baylyghymen kýlli eldi asyrap, tamsantqanymen sory bes eli bolyp shyqty. Biylik basyndaghylar atalghan audannyng problemasyn sheshuge kelgende anyq dәrmensizdik tanytyp edi. Onyng ýstine gaz jýredi dep dәmelendirip, keyin milliondardyng súrausyz ketui kimning kinәsi sonda? Komsomolisk selosynyng bayyrghy túrghyny Núry Núrjanovtyng jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey, «aqsha jep ketkenderdin» qiyampúrysyna kýiinip ashpaghan esigi qalmady. Aynalghanda osy Komsomolisk, búdan basqa Qoshqar, Eskene, Bayshonas auyldary (3635 túrghyn) eriksiz týrde atamekeninen kóshirilmekshi. Búghan túrghyndar quanyp otyrghan joq, óitkeni, kim-kimge óz auyly ystyq sanalatyny sózsiz, onyng syrtynda júrt mal baghyp kýneltip otyr.
«Biylik basyndaghylar qazynanyng aqshasyn jep ketti, endi barlyq problemany sheshu mýmkin emes qoy. Sol sebepti bizdi auylymyzdan týre quyp shyqpaq. Biylik basyndaghylar halyqtyng qamyn oilap otyr deysing be, jasaghan qoyyrtpaqtaryn jasyrudyng amaly da. Áytpese, su men gazymyz bolsa, kóship nemiz bar. Tipti, biylikting ýy salyp beremiz degen uәdesine senip otyrghan joqpyz. Jer-jerdi әlemdik daghdarys jaylap jatqanda múnyng arty qalay bolyp ketedi, kim bilsin», - deydi Núry Núrjanov.
Aqsaqaldyng qobaljuy orynsyz dey almaysyn, óitkeni, sheneunikter búghan deyin de milliondardy qylghytyp, qalyng júrtshylyqty taqyrgha otyrghyzyp ketip edi. 2006 jyly Komsomoliskige búrma gaz qúbyrynyng jәne avtomattandyrylghan gaz tartu stansiyasynyng (AGTS) qúrylysyna 134, 75 mln. tenge bólindi. Aqyry búl qyruar qarjy tek qaghaz jýzinde iygerilgen bolyp shyqty. Sonyng esteligindey AGTS ornatyldy qalqiyp. Al biylikting mәlimdeuinshe auyzsha da, qújat boyynsha da «komsomoldyqtar» 2 jyldan beri arqasyn gazgha jylytyp otyr-mys. Al әkimder búl selogha gaz jýrgeni jóninde esten tandyratynday esep berdi. Sol kezdegi audan әkimi Núrlan JANTOQOV júmystyng tolyq ayaqtalghany jóninde resmy mәlimdegen bolatyn. Ile-shala sol kezdegi oblys әkimi Aslan MUSIN 2006 jyldyng jarty jyldyghynda atqarylghan júmystyng qorytyndy bayandamasynda: «Maqat audanynyng Komsomolisk selosynda búrma-gaz qúbyrynyng jәne avtomattandyrylghan gaz tartu stansiyasynyng qúrylysyna 134,75 mln. tenge bólinip, iygerildi jәne Inder audany Jarsuat selosynda kentishilik gaz qúbyrlarynyng qúrylysyna 64, 75 mln. tenge bólinip iygerildi» degendi jariya etkende, basqalar qatty qoshamettegen. Búdan keyin úyaldy ma, joq, basqa sebepteri boldy ma, Aslan Musin júmysyn jogharygha auystyrdy. Onyng ornyna kelgen qazirgi oblys әkimi Bergey Rysqaliyev te gazetterde beti býlk etpesten «komsomoldyqtar» kógildir otyngha jarydy dep jariyalaumen boldy. Tipti, sonda biyliktegi sheneunikter osynshama qarjynyng iygerilmey, aqshanyng susha shashyluyn qalay angharmaghan?! Býtindey bir auyldyng gazsyz qalghanyn estimeytindey sanyrau ma edi? Mýmkin búl jay jabuly qazan kýiinde qalatyn ba edi?! «Komsomoldyqtar» qarap jatpay, týrli oryndargha shaghynumen boldy. Kimning jútqynshaghynan qalay ótsin, osy milliondar biraz sheneunikting qaltasyn qompaytqany anyq edi. Osynday soraqylyqtardan keyin júrtshylyq biylikke qaydan sensin?! Endi kelip, tynysh otyrghan eldi kóshiru jayyn oilap tapqan biylikting masqara tirligine búqaranyng qarny ashyp otyr. 2009-2011 jyldar aralyghynda atalghan auyldardy búl manaydan kóshiru jóninde resmy habarlandy. Auyldar biylghy qysty qatty qiyndyqpen ótkizdi, Qoshqardaghy mektep qúlau qaupinde túr. Basqa da problemalar jetip artylady. 3 jylgha deyin tózimdilik tanytu...onay emes, әriyne.

QIYTÚRQYLYQ

Jogharda Aslan Musinning esepti bayandamasynda Inder audany Jarsuat selosy beker aitylghan joq. Jarsuatqa da budjetten 2006 jyly 64,74 mln. tengening gaz jýrgizui «qoldan» jýrdi. «Osynshama qarjyny jymqyrudyng amaly osy» dedi me, gazy bar auylgha taghy da qarjy bólgeni qay sasqandyq? Jarsuatta 2003 jyly gaz jýrgizu tolyq ayaqtalyp edi. Osyny eskermegen sheneunikter naghyz masqara boldy. Júrt jaghasyn ústady. «Aq ýidin» ainalasynda talan-tarajgha týsken qayran qarjy bireulerding óneshinen ótti de ketti. Ony tipti eshkim basynda sezbedi de, yzyn-yzyng әngimening aqyry qylmystyq isterding kóteriluine sebep boldy. Tipti, stahanovsha atqarylghan gaz jýrgizu júmysy tek qaghaz jýzinde oryndalyp jatqany keyin belgili boldy. Ásheyinde bólingen qarjyny iygere almay sormanday bolatyndardyng búlay jedeldik tanytuy tang qalarlyq edi. Memlekettik qabyldau aktisine tóragha retinde sol kezdegi de, qazirgi de Inder audany әkimining orynbasary Dosjan Mendigereev qol qoyady. Mendigereevting ýstinen QR QIK 314 baby 2 bóligi boyynsha qylmystyq is kóteriledi. 2006 jyldyng 9-mamyrynda ol qatty syrqattanyp, oblystyq auruhanagha týsedi, al memlekettik komissiya tóraghasy retinde Mendigerev 2006 jyldyng 17-mamyrynda qol qoyghan. Úzaq tekserulerden keyin sot saraptamasy onyng qolyn aiqyndap beredi. Enbekke jaramsyz dep tanylghan Mendigereev 3 toptaghy mýgedek atanady. Biraq ol aqtalyp shyqty. 2008 jyly ótken Inder audandyq soty men Atyrau oblystyq sot alqasy psihatriyalyq saraptama qorytyndysynda Mendigereev óz әreketining is jýzinde sipaty men qoghamdyq qauiptiligin úghynu, ne olardy iygeru mýmkindiginen airylghan kýide bolghan, onyng búl kýiin esi dúrys emes dep sanau kerek dep kórsetipti. Ákim orynbasarynyng esi kirmese, oghan qol qoyghyzghan kim? Auruhanagha qalay kirdi? Eshkimning kórmeui qalay? Jansaqtau bólimine ekining biri kire almaydy. Onyng ýstine gazy bar auylgha qyruar aqsha bólingenin sol kezge deyin Mendigereev bilmedi deu beker. 30 mynday halqy bar alaqanday audandaghy jaydy sol kezdegi audannyng atqaminerleri qalay bilmeydi? Nege ekeni belgisiz, búl súraqtardy resmy oryndar jabuly qazan kýiinde qaldyrdy. Býginde audan әkimining orynbasary Mendigereev sap-sau kýide júmysynda otyr. Al, gazy bar auylgha gaz tartqan atyraulyq sheneunikterding isine bylayghylar tanyrqady da qoydy. Ótken jyly oblystyq әkimdikting sheneunikteri men merdigerlerding birazynyng týrmege jabyluymen búl qylmystyq is tәmamdalghan boldy. Biyresmy mәlimetter boyynsha milliondaghan qarjyny úrlaghandardyng qatarynda sol kezdegi oblys tizginin ústaghan atqaminerler de bolsa kerek. Sybaylas jemqorlyqpen kýresti Elbasymyz búdan eki jyl búryn qolgha aldy. Ázirge shabaqtar iligip, shortandar bayaghysha tayrandap jýr. Jemqorlarmen kýres tolastamaytyny sózsiz. Kýres jýre beredi, tek sol kýres qalay jýrip jatyr, gәp sonda...

Lәzzat QARAJANOVA,
Rubrika. Ekonomika:
AES salu – atqa shabu emes