Keshe Últtyq akademiyalyq kitaphanada “JZL” (“Jizni zamechateli¬nyh ludey”)seriyasy boyynsha “Molodaya gvardiya” (Mәskeu) men “Foliant” (Astana) baspalarynyng atsalysuymen jaryq kórgen “Abay” kitabynyng túsaukeseri ótti. Oghan Mәdeniyet jәne aqparat ministri Múhtar Qúl-Múhammed, sonymen qatar әdebiyet pen mәdeniyetting tanymal ókilderi qatysty. 
“Abay” kitabynyng avtory resey¬lik Nikolay Anastasiev aqyn turaly ghylymy enbekke qalay ter tókkenin әserli әngimelese,  kitaptyng jazy¬luyna tikeley ózi atsalysyp, úiytqy bolghan Mәdeniyet jәne aqparat ministri Múhtar Qúl-Múhammed búl enbek bәrimizding kópten beri ansaghan úly múrattarymyzdyng biri ekenin aitty. 

Áueli qazaq qoghamy ýshin búl kitaptyng qúndylyghy nede degen súraqqa toqtalyp kóreyik. “JZL” seriyasy boyynsha kórkem-ómirbayandyq kitaptardyng negizin alghash 1890 jyly orys aghartushysy F.Pavlenkov qalaghanyn eskersek, sol dәuirden bermen qaray adamzat aqyl-oyynyng kemenger túlghalarymen ýzdiksiz tolyqqan seriya endigi ke¬ze¬kte HHI ghasyr kókiregine ja¬ryq qúyatyn qúndylyqtardy úlyqtaudy qúnttap otyr.

Keshe Últtyq akademiyalyq kitaphanada “JZL” (“Jizni zamechateli¬nyh ludey”)seriyasy boyynsha “Molodaya gvardiya” (Mәskeu) men “Foliant” (Astana) baspalarynyng atsalysuymen jaryq kórgen “Abay” kitabynyng túsaukeseri ótti. Oghan Mәdeniyet jәne aqparat ministri Múhtar Qúl-Múhammed, sonymen qatar әdebiyet pen mәdeniyetting tanymal ókilderi qatysty. 
“Abay” kitabynyng avtory resey¬lik Nikolay Anastasiev aqyn turaly ghylymy enbekke qalay ter tókkenin әserli әngimelese,  kitaptyng jazy¬luyna tikeley ózi atsalysyp, úiytqy bolghan Mәdeniyet jәne aqparat ministri Múhtar Qúl-Múhammed búl enbek bәrimizding kópten beri ansaghan úly múrattarymyzdyng biri ekenin aitty. 

Áueli qazaq qoghamy ýshin búl kitaptyng qúndylyghy nede degen súraqqa toqtalyp kóreyik. “JZL” seriyasy boyynsha kórkem-ómirbayandyq kitaptardyng negizin alghash 1890 jyly orys aghartushysy F.Pavlenkov qalaghanyn eskersek, sol dәuirden bermen qaray adamzat aqyl-oyynyng kemenger túlghalarymen ýzdiksiz tolyqqan seriya endigi ke¬ze¬kte HHI ghasyr kókiregine ja¬ryq qúyatyn qúndylyqtardy úlyqtaudy qúnttap otyr.
Tarihtyng taghy bir shyndyghy – kezinde әdeby jobanyng damuyna M.Gorikiy de qolúshyn berip, 1933 jyldan bastap seriyaly kitaptardyng jýieli basylyp shyghuyna atsalysqan kórinedi. Odan tipti Reseyding sol kezdegi birde-bir ziyaly qauym ókili tys qalmaghanyn, әigili adamdar әle¬mi¬nen oryn tebu talaylargha ar¬man bolyp qala bergenin sezinu qiyn emes-tin. Ol 1938 jyly “Molodaya gvardiya” basylymynyng iyeligine berilgen son, óz órisin tapqanday mýdirmey jyl¬jyp jýre berdi. Ony keshegi Otan soghysynyng jaraqattary da jaba almady. Tarihy túlghalargha arnalghan seriya boyynsha jyl sayyn 20-30 ómirbayandyq kitap shygharylady eken. Zaman ózining nebir ghajap taghdyrlaryn dýniyege әkelip jatsa da ózining bastapqy mazmúnyn ózgertpegen seriyanyng qashanda ústanatyn ýsh qaghidasy bar. Ol: ghylymy dәldik, joghary әdeby dengey jәne qyzyqty jaq¬tary¬nyng kóp boluy. Osy talaptargha qosa oqyrman jýregine tike jol tapqan kitaptardyng jalpy taraly¬my 100 millionnan asyp jyghy¬lyp, býginde әdebiyet biyigindegi ten¬dessiz qúbylys ekenin moyyndatuda. Sol sheksiz ghúmyrdy shebine shegelegen mәskeulik joba nazaryn tәuelsiz qazaq dalasyna da saluy tegin emes. Al búl tandau qazaqtyng bas aqynyna týsip jatsa, ol jalpy qazaq elining ruhany dýniyesine, qa¬siyetti dalasyna aua bastaghan ozyq órkeniyetting nazary dep oy týyge tiyistimiz. Jasyratyn nesi bar, búl danqqa bir halyqtyng qoly erteleu jetip, endi birining tipti kesh bóle¬nip jatuy bir elding әdebiyeti men mә¬deniyetinen ekinshi bir eldiki artyq ne kem boludan emes, әriyne. Biraq qashanda halyq aitatyn “Altyndy tot baspaydy”, degen qanatty úghym osyndayda taghy da eske oralady. Adamzattyng aqyl-oyy men parasat-paryghyna tendessiz ýles qosqan jannyng ishki әlemine ýnilgen zertteushi enbegin bir paraqtap qaraghanda, sol asyldyng býgin jarqyrap kórinetin shaghy tughanyn, әlem órkeniyetindegi qol¬tanbasy әldeqashan tarih betine qashalyp týsip qoyghanyn angharu qiyn emes.
Sonymen, Abay aqyndy aituly seriyagha engizgen adam kim? Ol – “Kulitura” baspasynyng bas re¬dak¬tory, M.V.Lomonosov atyndaghy Mәskeu memlekettik uniy¬ver¬siy¬te¬ti¬ning professory, filologiya ghy¬lymdarynyng doktory Nikolay Anastasiev. HH ghasyrdaghy Amerika әdebiyetining mamany 20-dan astam monografiyalyq enbek, mynnan asa maqalalar jazghan. Qalamger ózining shygharmashylyghynda әlem әdebiyetindegi әigili túlghalargha, qaytalanbas qúbylys iyelerine kóp kónil bólip, múnday taghdyrlar men taghy¬lym¬dardy údayy oi-oshaghyna tamyzyq etip otyrghan. Qalamger tuyn¬dylarynyng qay kezde de ózining mәn-mazmúnyn joghaltpauy mine, osynday qoghamnyng ýni men sarynyn dóp basyp taba biluinde bolsa kerek. Onyng Reseyde, AQSh-ta, sonday-aq Europanyng birtalay elderinde enbekteri basylyp shyqqan. “Fenomen Nabokova” , “Tvorchestvo Ernesta Hemingueya”, “Vladeles Yoknapatofy”, “Nebo v chashechke svetka: Abdijamil Nurpeisov y ego knigy v mirovom liyteraturnom peyzaje” siyaqty shoqtyghy biyik shygharmalaryn atasaq ta búl esimning qanshalyq keng jayylyp ketkenin angharu qiyngha soqpaydy.
Nikolay Anastasievti qazaq halqyna jaqyndata týsetin taghy bir enbegi – Múhtar Áuezov turaly jazghan ómirbayandyq kitaby. Túsaukeserde osy jiyngha qa¬tysushylardyng biri: “Qazaq qalamgerlerinen endi kimdi jazbaq oiynyz bar?” dep súrady. “Dәl myna jazushy turaly dep bireuding atyn atap kórsetuge sәl erteleu. Biraq meni Ábish Kekil¬baevtyng shygharmashylyghy qatty qyzyqtyrady” degen mәskeulik qonaqtyng oy astarynan taghy bir ýmit oty jylt etip qaldy.

Avtory: Qarashash TOQSANBAY, Suretterdi týsirgender S.MAGhZÚMOV pen A.AYaPBERGENOV.
“Egemen Qazaqstan” gazeti №184-187 (25584) 26 mamyr 2009 jyl