Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Janalyqtar 7226 0 pikir 13 Sәuir, 2010 saghat 04:40

QANYSh AGhANYNG QÚPIYaSY

Angliya saparynan oralghan song Qanysh Imantayúly qiyal qanatyna minip, Alataudyng búlt tiregen shyndaryn sharlaghanday bolyp birshama uaqyt shat-shadyman jaghdayda jýripti-mys. Teginde, búl - onyng kishipeyil bolmysyna jat qúbylu, uaqytsha jelik ekenin ózi de bilgen desedi. Desek te sol jәit - ómir shyndyghy, janyn jadyratqan, qayta týlegen dýz qyranynday túla boyyn jasartqan eliguden bas tartpay, sony mýmkindiginshe úzarta týsudi jan-tәnimen qalaghany anyq. Búl bolsa ghalymnyng tórtinshi mýsheline jaqyndap, sarkidir tartqan shaghy...

Angliya saparynan oralghan song Qanysh Imantayúly qiyal qanatyna minip, Alataudyng búlt tiregen shyndaryn sharlaghanday bolyp birshama uaqyt shat-shadyman jaghdayda jýripti-mys. Teginde, búl - onyng kishipeyil bolmysyna jat qúbylu, uaqytsha jelik ekenin ózi de bilgen desedi. Desek te sol jәit - ómir shyndyghy, janyn jadyratqan, qayta týlegen dýz qyranynday túla boyyn jasartqan eliguden bas tartpay, sony mýmkindiginshe úzarta týsudi jan-tәnimen qalaghany anyq. Búl bolsa ghalymnyng tórtinshi mýsheline jaqyndap, sarkidir tartqan shaghy...

Sonymen, mәimónkesiz aitqanda, 1947 jyldyng kókteminde ol kórik-kelbetimen de, bekzat qylyghymen de óz ortasynan dara shyqqan perizat bir jangha ghashyq ekenin sezgen; sol jannyng ózine ketәri emesin de angharghan. Ol - Kәmila Dosmúhammedqyzy (qújaty boyynsha Dosqyzy) Ótegenova. Sol jyly otyz eki jasta. Almatylyq dәrigerler qauymynyng aldynghy leginde jýrgen ghylym iyesi, oghan qosa ózin kórikti sanaytyn jýz әiel bas qosa qalsa, asa talghampaz serilerding kózine bәrinen de búryn iliger has súlu, móldiregen qaraqattay kóz janary ótkir, orta boylynyng taldyrmashy, qypsha beli tal shybyqtay búralghan, qonyrqay bet-jýzine ashyq mandayy, kómirdey qara qoy shashy jarasqan, parasatty bolmysy sún­ghyla aqyldan ada emesin әigilep túrghanday jarastyqqa iye. Áriyne, ózining qadir-qúrmetin shamalay biletin tәkapparlyghy jәne bar. Eng ghajaby, dýiim júrtty tamsantqan bekzat әielding basy bos, ghylym sonynda úzaq jýrip túrmys qúrmaghan, әlde sәtsiz bolghan. Qúrbylarynyng aituynsha, eng alghash jýregi qalaghan jigiti R... daryndy suretshi eken, alipinist atanypty. Han-Tәnirining basyna shyqqan, odan da biyigirek aqbas shyndardy iygerudi armandap jýrgende әsker qataryna shaqyrylyp, keshegi alapat soghystyng alghashqy aiynda jau oghynan ajal qúshypty-mys...

Kәmila súlu sodan beri ózi tandaghan akusher-giynekolog mamandyghyna jan-tәnimen berilip (Almatydaghy dәrigerler institutyna ol 16 jasynda týsip, 1936 jyly tәmamdaghan), Týstiktegi Ashysay kenishining emhanasynda enbek jolyn bastap, Almatynyng 1-shi perzenthanasynda ordiy­nator bolypty. Soghystyng aldynda Mәs­keuge baryp, akusherlik-giynekologiya ins­titutynda ghylymy izdenisin jalghastyrady. 1945 jyly medisina ilimining kandidaty ataghyn iyelenip, Almatygha oralghan betinde dәrigerler institutynyng arnayy kafedrasynda ústazdyq etken.

Shamalauymyzsha, Qanysh Imantayúly Kәmila súlumen nemere aghasy Ábikey Zeyinúly Sәtbaevtyng túrmys qúrghan eresek qyzdary Rayhan (onyng eri akademiya jýie­sindegi Himiya-metallurgiya institutynyng túnghysh diyrektory Hәm qúrushysy, akade­mik Ábiken Bektúrov), әlde ghalym-arheolog Álkey Marghúlannyng jary Raushannyng otbasynda tanysqan. (Marghúlan men Sәtbaevtar otbasy Kalinin kóshesindegi 83-ýide kóp jyl boyy birge túrghan. Kәmiy­la Dosqyzy da naq osy ýiden eki bólmeli pәter iyelengen). Al, Rayhan men Raushan Ábikeyqyzdary bilikti dәriger retinde, әri ghylym terenine boylau jolynda da Kәmiy­lamen syrlas ta, syilas ta bolghan jandar (bizding qolymyzdaghy kólemdi estelikte búl jayynda neshe aluan hikayat bayandalghan, estelik iyesin sәl keyinirek ataymyz). Ýsheuining jastary da shamalas.

Qanysh Imantayúly Londonnan 1947 jylghy sәuirding ekinshi jartysynda oralghan, búl endi o kýnde aituly oqigha. Marghúlan men Bektúrov otbasylary qadirmendi tuy­synyng shetelde kórgen-bilgenin óz ýile­rinde tyndaugha yqylas bildirgen. Qonaqjay otbasynan tәrbie alghan Raushan men Ray­han, sirә, sol basqosugha ózderimen tilektes, niyettes qúrbylaryn da shaqyrghan. Solar­dyng biri - Kәmila Dosqyzy... Óitkeni, Kәmila qanday qauymdy bolsyn súlu kórkimen ghana emes, jan-jaqty ónerimen de qyzyqtyra biletin sauyqqoy jan. Ol qazaq әnderin ghana emes, orys pen tatar әuenderin de syzylta salyp, birneshe muzyka aspap­­ta­rynda jap-jaqsy oinaydy. Biydi de kelis­tire biylegen (K. D. Ótegenovanyng tuyp-ósken jeri - Reseyding teriskey shebindegi sauda-sattyghy órkendegen, músylmansha oqugha dindarlyghy da Arqa qazaghyna erteden tanys Troisk qalasy. Búl jerdi tatarlar jaylaghan, ishinara qazaqtar da qonystanghan. Solardyng biri - Syr boyynyng bayyrghy túrghyny Ótegen otaghasy. Alayda, jasy egde tartqan kezde ol tughan eline oraludy jón kórip, 1930 jyly Almatygha qonys audarghan. Otbasynda Óser, Mensúlu, Kәmila esimdi ýsh qyzy bolypty, kenjesi - Kәmila).

Aytyp-aytpay ne kerek, eki jaqsy kezikse, birin-biri jatyrqamaydynyng keri boldy. Bayanauyl әnderining jan sergiter ghajap әuenin boyyna sinirumen eseygen Qanysh Imantayúly dombyra shertip, sýiikti әnderi "Shama", "Bir bala", "Býr­kitbaydy" әuelete shyrqaghanda, әnge әues Kәmila da danqty kórshisine eligip, әlde syrlas qúrbylarynyng qiyla súrauymen kәri Oral atyrabyn jaylaghan, Chelyabi, Týmen manyndaghy qazaqtardyng mәnerimen tughan halqynyng eski әnderin kelistire sal­ghan. Áredik myng búrala biylep te tyndau­shylardy sýisintken. Ónerli jandargha yqy­lasy bólek ghalym agha bir basyna sonshama qabilet-daryn daryghan jasang kórshisine, әriyne, súlu jýzine sýisine qarap otyryp (bәlkim, bir kesh emes, birneshe mәrte kez­desu sonynda), óz boyynda tútanghan yntyq sezimdi tejemegen tәrizdi. Aqyry, Kәmila Dosqyzyn jiyirek kórudi ansaytyn bolypty. (Kóldeneng júrttyng bertinde guletken sózine qaraghanda, soghan bastapqy ynta Kәmilanyng ózinen órbipti-mys. Búl da kәdik jәit: Qanysh Imantayúly - erkek ataulynyng manghazy ghana emes, naghyz darabozy; úzyn boyymen de, aqjarqyn kelbetimen de, sharaday ýlken basymen de, eresen alyp túrpatymen de myng kisining ortasynan oqshaulanyp kórinetin túlghaly azamat. Soghan endi kýlli qazaqqa maqtanysh bolghan ataq-danqyn, dýiim elge anyzgha ainalghan azamattyq parasatyn qosynyz. Olay bolsa Kәmiladay bekzat jan, Almaty ghana emes, Mәskeuding de ghylymy qauymyn jaqsy biletin (eki qalanyng da teatrlaryna jii baryp jýrip, ataqty akterlermen, óner júldyzdarymen de aralas-qúralas bolghan), óz halqynyng Qanyshtay dara túlghasyna nelikten inkәr bolmasqa?..

Búdan әri biz ekeuining qayda, qanday jaghdayda kezdesip, til tabysqanyn tәptishtep jazbaymyz. Álmisaqtan búl - eki asyqtyng jýreginde saqtaytyn qúpiyasy. Al, bizge naqty mәlim oqigha: 1948 jylghy 22 tamyzda Almatynyng 1-shi perzenthanasynda býldir­shendey qyz balanyng dýniyege kelui.

Sóitip, Qanysh Imantayúly besinshi mәrte әke atanady. Sol habardy estigende ol orauda otyrghan Kәmilagha bir qúshaq gýlmen qosa, biz esimin әzirshe atamay otyrghan estelik jazbalar iyesining aituynsha: "Qyzyng qútty bolsyn, Kәmilash! Sheksiz quanyshtamyn, búl nәreste ekeumizding qalauymyzben dýniyege kelgen. Saghan da, maghan da baqyt syilar úrpaq bolsyn! Ózinning Q..." - degen sipatta qúttyqtau hat joldaghan. Otyz ýsh jasynda túnghysh ret ana atanghan Kәmila da: "Ardaqty Qaneke! Jýrekjardy hatynyzgha sheksiz rizamyn, tәnti kónilmen rahmet aitamyn. Alayda, men uәdemnen shygha almadym, kinә - ózimnen... Sizge úl syilamay, qyz tughan song basynyz menen azat. Búl sәbiyding aldaghy tau­qymeti, tәrbiye-tәlimi - ózimning moy­nym­da. Azatsyng degenimdi solay týsininiz jәne kelis­peymin dep daulaspanyz, asyl Qaneke! Bir ghana tilegim bar: balana atyndy syila, esimin oi­lap ta qoydym: Jәmila bolady, fa­miliyasy - Ótegenova, tek kuәligine Qanysh­qyzy dep jazdyrugha rúqsat etiniz! Sizge menen búdan ózge tilek bolmaydy..." - degen hat joldanady.

Ómirding osynday da qaltarys-búltarys­tary bolady. Mynau da sonyng biri. Arada 62 jyl ótken song sony aqtap, iә dattap úzaq so­nar ejikteu qajet pe? Joq. Kim ne aitsa da әnsheyin bopsa bolmaq. Sol sebepti oqiy­gha­nyng odan bergi órbuin biz Jәmila Qanysh­qyzynyng osy hikayattyng avtoryna 2007 jyly joldaghan kólemdi esteligi boyynsha jalghastyramyz...

Jәmila (qújaty boyynsha, Djamilya, tughan anasy Djama dep ataghan) Qanyshqyzy Ótegenova qazirde alpys jasty qoralap, pay­ghambar jasyna jaqyndap otyr. 17 jasynan bylay Mәskeude túrady. Balghyn shaghyn Almatyda ótkizip, 39-shy orta mektepti tә­mam­daghan. Mәskeudegi Halyqaralyq qaty­­nas­tar institutyna (MGIMO) 1966 jyly tý­sip, diplom alghan son, sondaghy radio ha­bar­la­ry redaksiyasyna shaqyrylyp, shetelge ha­bar taratatyn Bas redaksiyanyng qytay ti­lin­degi bóliminde birneshe jyl redaktor bolyp enbek etken. Soghan qosa KSRO Ghylym akade­miya­synyng memleket jәne qúqyq ins­tiy­tutynyng aspiranturasynda bilimin kótergen.

"Sol institutqa jii qatynap jýrip, 1975 jyly Sergey Egorovpen tanystym. Eki jyl­dan song túrmys qúrdyq. Shanyraq týzeuden bir jyl búryn ekeumiz de kandidattyq dissertasiya qorghadyq... - depti Jәmila esteligining 60-betinde. - 1978 jyldyng 20 nauryzynda túnghysh úlym Timur tudy. Mamam Almatydan úshyp kelip, tolghaq bastalghan sәtte qasymda otyrdy: "Qatty shynghyrma, qazaq әieli perzentin dybysyn shygharmay tuady..." dep qayrap baqty, qayran mamam...". "Timurdyng bet-pishini - naghyz qazaq, kýieuim ekeumiz túnghysh perzentimizding kimge tartqanyn bilmey, kóp uaqytqa deyin an-tang bolyp jýrdik... Búl júmbaqtyng sheshui bertinde, Almatydaghy әpkelerim syilyqqa jibergen, jazushy Medeu Sәrsekeevting 1999 jyly jaryqqa shyqqan "Qanysh eli" alibom-kitabynyng bir betinen Ghaziz agha Imantayúly Sәtbaevtyng suretin kórgende Timurdyng sol kisige ainymay úqsaghanyn bilip qayran qaldyq. Almatylyq tuystarymnyng aituynsha, bet-pishini ghana emes, sabyrly minez-qúlqy da, manghaz qalpy da әkemning tughan aghasyn qaytalaghan deydi..."

Estelik iyesining óz ómirining әr aluan kezenderin býkpesiz bayandauyna qaraghanda, sóituine, sirә, otbasyndaghy oryssha tәrbie de әser etken tәrizdi. Jәmila býldirshin kýl­li Ótegenovter әuletining jan-tәnimen óbek­tep, qolyn eshteneden qaqpay, shat-shadyman túrmystyng raqatyn shekteusiz keship, erketotay bolyp erjetken. Qyzmet babymen Odaq qalalaryn aralaghanda, әsirese demalysqa shyqqanda anasy ony qasynan qaldyrmay, qayda bolsyn әrdayym ertip jýrgen. Mysa­ly, jeti jasynda Jәmila Leningradqa mama­symen birge baryp, anasy doktorlyq disser­tasiyasyn qorghaghan kýni mәjilis zalynda tileuqor bolyp otyrghan. On jastan asqan song sheshesine erip, Kavkaz ben Qyrymnyn, Bal­tyq boyynyng sauyqtyru oryndarynda birge demalghan. Leningrad, Mәskeu, Tbilisi, Erevanda, taghy qanshama qalalardy armansyz aqtaghan. Úghymtal daryny erte bayqalyp, estigenin esh úmytpaytyn qabiletimen de ózin óbekteushilerdi qayran qaldyrghan, shetelding birneshe tilin (eng aldymen iygergeni - qytay tili) de asa qinalmay ýirengen. Sirә, búl qabiletter Jәmilagha zeyini myqty anasy ghana emes, kemenger aqylyn dýiim júrt tanyghan әkesinen de auysqan...

"Biz túratyn ýiding Mir kóshesine qaraghan jaghynda Raushan әpkem Sәtbaeva men Álkey agha Marghúlan túratyn. Pәteri shaghyn, birinshi qabatta, nebәri eki bólme. Ol kisiler mamam­men ainymas dos jandar, al, maghan etjaqyn tuystar. Osy ýiding jalghyz qyzy Dәnel me­nen birneshe jas ýlken. Qúrtaqanday menimen oinamaydy. Ishim pysqan men ýlkenderding әngimesine qúlaq týrip, kóbine ýnsiz otyra­myn, - dep balalyq shaghyna sayahatqa beriledi Jәmila Qanyshqyzy esteligining bir túsynda. - Tap sol ýide әkemning de otbasy túrady. Ol kisining ýiindegi kishkentay qyzy Mariyam­men tatu boldym, ol da meni erekshe jaqsy kóredi, muzykagha beyim qyz edi, amal ne, әkey qaytys bolghan 1964 jyldyng ayaq sheninde kezdeysoq jaghdayda opat boldy... Raushan apaydyng ýiinde kókemmen kezde­se­miz, odan da jiyirek Ray­han әpkemning Abay dan­ghy­lynan jo­gha­ry­da, Al­maty ózenining jaghasynda­ghy sayajayynda jii bo­lamyz. Ýlkender asty kýn­qaghar shatyry bar dýn­girshekting orta­syndaghy ýstelde as ishedi, al men әkem­ning tizesine jaygha­syp alyp, ortanghy sau­saqty jasyratyn oiyndy ýirendim, bizding qazaq­tarda sonday oiyn ba­ryn ýiretken de әkemning ózi. Kókem keyde domby­ranyng sýiemeli­men әn salady. Dausy sah­na­dan aitatyn әnshi­lerden eshbir kem emes, maghan tipti artyq siyaqty kórinedi. Mening de әn-әuenge qúlqym bar (әn-muzyka mektebinde jeti jyl boyy sabaq aldym, qazirde royalida oinaymyn, balalar qatysatyn konsertterge shaqyrylyp, birneshe mәrte Qazaq radiosy studiyasynda óner kórsettim). Kókem әn aitqanda men mýldem eligip, oiyndy qoyyp, tym-tyrys tyndaymyn. Ol kisi maghan neshe týrli kitaptar syilaydy, keybirining ishindegi suretterge týsinik beredi. Keyin týrli-týsti әdemi tastar syilaytyn boldy. Keybirin tau hrustaly degeni esimde. Sol tastar qazirde qayda desenshi? Bertinge deyin óz pәterimning kórnekti jerinde tizilip túrushy edi, kózding jauyn alghanday әdemileri de bar-dy, amal qansha, saqtay almadym, onda-múnda jolaushylap jýrgende aiyrylyp qaldym...

Mamam, men, kýtushi әpkem ýsheumiz ar­nayy pәter jaldap Leningradta túrgha­nymyzda, búl endi sheshemning doktorlyq dissertasiyasyn әzirleuge den qoyghan kezi, әkem bizge birneshe mәrte kelip qaytty. Bir joly ol maghan qonyrqay barqytpen tystalghan aydyng qonjyghyn syilady. Kelgen sayyn qoraby keremet әdemi konfetter, tort, shampan sharabyn, keyde jemis әkeledi. Sirә, sodan ba, әkemning sol kezdegi saparyn eske alsam, tilime tәtti dәm ýiirilgendey bolady..."

Jәmila Qanyshqyzynyng bekem jady talay oqighany esinde saqtaghan. Sirә, sonyng bәri alpystyng asqar beline shygharda kýni keshe kórgendey bolyp, kóz aldyna elestep, qaydaghy-jaydaghy qimas jәitterdi, balghyn kýnderining quanyshty sәtterin esine alyp, qaghaz betine týsirgen...

"Birde әkeymen bir poyyzben, bir vagonda toqaylasyp elge qayttyq. Qazaqstan alqabyna ilingen son-aq әkem meni tereze aldyna sha­qy­ryp, úshy-qiyrsyz dalanyng әrbir shoqy­syn, ózen-suyn qolymen núsqap túryp, úzyn-sonar әngime shertti. Qúddy bir úshy-qiyr­syz sary jondy jayau kezip jýrgendey tóndire aitady, әr shoqynyng tarihyn bayan­dap, solardyng qoynynda jasyrynyp jatqan ken baylyqtaryn týstep sanap, sol jerlerde qanday tarihy oqighalar bolghanyn sipat­taghanda, iyә, kýni erteng qanday óndirister ornaytynyn týgendegende eshbir mýdirmeydi...

Álqissa, sodan bir sәtte kupesine shaqy­ryp, shay aldyrdy. Ýi-ishining fotosuretterin kórsetip, әpkelerimdi tanystyrdy. Aqyrynda mamamnyng meni ózine jaqyn-juyq jýrgiz­beytinine renish bildirip: "Ýlken qyzdarym siyaqty sen de maghan sýiiktisin, biraq, ómirin, tәrbiyeng mensiz ótip, shyndyghyn aitqanda, әkesi joq baladay ógeysumen erjetip kelesin, qargham. Mamannyng múnysy dúrys emes. Mine, men qasynda otyrmyn, tughan әkenmin, seni aiynda-jylynda әreng kóretinime nalimyn, biraq sony týzetuge amalym joq, Jәmilash. Búl sózimdi úmytpa, sirә, әkeng ýshin de maqtanatyn uaqyt tuady, sol kezde maghan renish aitpa, saghynyshpen esine al, jaray ma, jan balam..." - dep basymnan emirene sipady. Kónili bosap, kóz aldyn jas bughanyn anghardym. Men de jyladym.

Sol saparda ol maghan taghy da ishinde neshe týrli qara-qoralash suretter sa­lynghan qalyng kitap syi­la­dy. Kitaptyng suretteri ma­ghan únaghan joq. Qazaq­stannyng alghashqy tarihy ekenin bertinde bildim..."

Ár nәrsening ózine tiye­sili uaqyty bolmaghy da - ómir zany, yntyq kónilding aptyghy basylyp, ózgedey tirshilik әuenine auysatyn mezgili de bolady... Bizdin­she, ortaq nәrestemen be­ki­gen baylanysty ýzuge yn­ta Kәmila súludan órbigen...

Kәmila Dosqyzy sol qarsanda ghylym joly ózi ýshin - birden-bir mәrte­beli, el mýddesi ýshin de eleuli is ekenine birjola bekingen. Al onday isti qy­ryqtyng belinen aspay túr­ghanda atqaru qajet. Son­dyqtan da ol doktor­lyq dissertasiyasyn tezirek qamdau jolyna shyndap kirisip, tirlik-ty­nysyn tek qana sonyng jolyna baghyshtaghan. Búl bolsa birer aidyn, ne jyldyng әuresi emes, ol ýshin jýzdegen synaq jasau qajet, per­zent sýngdi ansaghan jýzdegen әielderdi úzaq uaqyt zertteumen, emdeumen ghana jýzege asa­tyn auyr izdenis. Ásili, múnday kýrdeli maq­satqa qúlshynys tughanda ózge sharua­lardyn, qaraqan bastyng qam-qareketining de ekinshi, ýshinshi kezekke auysary - týsinikti jәit...

"Qazirde oilaymyn, sol kýndegi qatang tәr­tip, әsirese otbasyna degen partiyalyq ýs­tem­dik әke-sheshemning emin-erkin jolyghuyna, ash­yq týrde qarym-qatynas jasauyna san aluan kedergi tughyzghan. (...) Álbette, mamam da, әkem de - kýshti túlghalar. Ekeui de úsaq-týi­ek­ke maldanbay, qanday qysym kórse de moyy­may, bir-birine qúshtarlyqtan birshama uaqytqa deyin ainymaghan. Qysqasy, óz qa­lauymen ómir sýrgen. Sóitse de... Mamam óz aitqanynan ainymaytyn birbetkey jan, әke­me de, maghan da erik bermey, ózi jón kórgen qa­ghiy­damen ómir sýrdi..." - degen joldar Jә­miy­la Qanysh­qyzynyn, bertinde, ózi de balaly-shaghaly bolyp eseygen shaghyndaghy oy týiini.

K.D.Ótegenova ghylym turasynda týu bas­tan ózine maqsat etken oi-armanyn jerine jet­kize týgendegen qayratker. 1955 jyly, 39 ja­synda ol doktorlyq dissertasiyasyn Le­niyn­gradta qorghap, bir jyldan keyin profes­sor ataghyn iyelengen, Qazaqstannyng bas giy­ne­kology mindetin úzaq jyldar sәtti atqa­ryp, respublikagha enbegi singen dәrigeri atan­­ghan, orden, medalidarmen marapattalyp danq­qa bólengen. Qysqasy, 1950-1975 jyldar aralyghynda dәrigerlik ilimning giynekologiya salasyndaghy mandayaldy bilgiri atanghan iri túlgha. Tynymsyz qayrat iyesi ýshin, әsili, búl da az. Ghylymy bilim-tanymy jetip-artylyp túrghan jan kýlli Qazaqstan atyrabyndaghy, әsirese oblys ortalyqtaryndaghy perzenthana­lardyng jibi týzu meken-jaylargha ornalasuyn talap etip, sol ýshin neshe aluan qam-qareket jasap, akusherler men giynekolog dәriger­lerding biliktiligin arttyruda, óz isin týbegeyli biluge yntasy joq әriptesterine ymyrasyz qatang sharalar qoldanarda Kәmila Dosqyzy eshkimge des bermegen, óz aitqanyn istetken. Óz qa­rau­yndaghy № 1 perzenthana bolsa sol jyl­darda shynynda da respublika boyynsha shyn mә­ninde ozat mekeme atanghan. "Sheshemdi әrip­tes­teri qatty qadirlegen, shyntuaytyn ait­qan­da, odan әley qoryqqan. Óitkeni ol - naghyz isting adamy, sol ýshin qiyn әreket jasaudan da tayynbaghan..." - deydi Jәmila Qanyshqyzy.

Kәmila Dosqyzynyng dәrigerlik danqy býkil Odaqqa mәlim bolady. Bilimdar ghalym, Kenes әielderining kórnekti ókili retinde ol Jer sharynyng bes qúrlyghynda týgel derlik bolghan. Amerika men Kanadagha birneshe mәrte barypty, Sidney, Deli, Kaiyr, Pekiyn, Pa­riyj, Berliyn, London siyaqty әlem qalala­ryn­da ótken dýnie jýzilik forumdargha qaty­syp, keybirinde bayandama jasaghan. Mysaly, Egiypetke barghanda sol elding preziydenti A. Na­serding qabyldauynda bolghan. Sol sapar­lar­dyng bәrinen de ol keudesin kernegen maq­tanysh sezimmen oralady eken. Óitkeni, ol sol jiyndarda ózin emes, qazaq әielining qanday әleumettik dәrejege kóterilgenin kórsetip qaytatyn.

Darqan ómir de aghyn su siyaqty. Uaqyt kóshi jónkile jyljyp, ataq qana emes, madaqtyng da tozatyn, baqyttyng da basynnan úshatyn kezi bolady. Medisina ghylymynyng doktory, professor, qogham qayratkeri, perzent tughyzu ilimining asqan bilgiri atanghan K. D. Ótegenovanyng da keybir әriptesterining qyzghanyshynan órbigen pәle-jalasynan, aqiqat teriske búrmalanghan jәitterden jany qatty kýizeletin mezgil tuady... Qysqasy, alpys jastyng órinen asa-aq júmysqa degen búrynghy ynta-jigeri azayyp, onyng esesine basty nazary sýiikti Jәmilasynyng ot­ba­syna auady. Al, ol Mәskeude túraqtap, ózi únat­qan salada enbek etip jýrip, ómirlik se­rigin tapty. Anasy da kýieu balasyn birden únatyp, әsirese aqyl-zerdesining terendigin, kisilik biyik nyshanyn da jazbay aiyrghan; MGU-ding tarih fakulitetin bitirgen Sergey Egorov sosiologiya ilimimen kóp jyl tynbay shúghyldanyp, Memleket jәne qúqyq instituynyng jetekshi mamany atanady.

"Serejanyng zertteui ýkimet tarapynan joghary baghalanyp, AQSh-qa jii baratyn boldy. Timurdy mamama tastap, bir jaz ekeumiz Bostonda boldyq. Sergey Garvard uniyversiytetining Qúqyq mektebinde dәris oqydy. Dәriskerlik daryny Amerikada joghary baghalanyp, Massachusets shtatynyng zang shygharatyn palatasy oghan arnaghan jiyn úiymdastyrdy. Sonynan bizdi senator Edvard Kennedy qabyldady... 1984 jyldyng 6 shildesinde ekinshi mәrte ana atandym. An­dreyim shirap, eki jasqa ilikkende taghy da shet­elge attandyq. Turasyn aitqanda, Ser­gey ekeumiz balalardyng tauqymetin mamama jýktep, ghylymy isimizben alansyz shúghyl­dandyq. Mysaly, men 1889-1990 jyldary Qytayda úzaq bolyp, Pekindegi halyq­ara­lyq baylanystar institutynda doktorlyq dissertasiyamdy dayyndadym. Sergey de B.N.Elisinning tikeley tapsyr­masymen Re­seyde preziydenttik basqarudyng konstitu­siya­lyq negizdemesin ghylymy túrghyda әzir­leumen shúghyldandy. Sol qarsanda onyng tórt kitaby shyqty. 1992 jyly doktorlyq dissertasiyasyn qorghady. Ile-shala Europa elderining qúqyqtarymen shúghyldanatyn jana institutty qúrugha qúlshyna kiristi...

Mamamnyng qos nemeresining tәrbiyesine jan-tәnimen berilgeni sonsha, emhanadaghy úlan-ghayyr júmysynan bas tartyp, Mәskeuge birjola kóshuge qamdana bastady. Qysqasy, qalghan ghúmyryn mening eki úlymdy tәrbiyeleuge arnaytynyn mәlimdedi. Bizding qarsylyghymyzgha qúlaq qoyghan joq. Teginde, mamam qartayghan sayyn óz degeninen qaytpaytyn qylyghyn kýsheytip, osy kýngi terminmen aitqanda, avtoritarlyq әmirge kóbirek erik beretin edi. Bir kýni qyzyq jaghdayatqa tap bolypty: Andreydi arbamen sýirep, Timurdy jetektep, Almatynyng Lenin alanyndaghy sayabaqta demalyp otyr­sa, bir aqsaqal kelip, balalardy qyzyqtap qarap túryp: "Bәibishe, mynaday batyr qazaqtar barda bizding halyq sirә da eshkim­nen kem bola qoymas!.." - dep qolyn jay­yp, aq tilek aityp, bata beripti. Sony da mamam әzil-shyny aralas bizge, Amerikagha habarlap: "Allanyng jazmyshyna ne shara, mine, asyl Qanekemning alyp túrpatyn ainytpay qaytalaghan qos nemeresin baqqan kempir atandym. Jasang kýndegi qyzyq-shyjyghym osynday ermekpen ayaqtalaryn sirә da oilappyn ba?!.." - dep ózine-ózi tәnti bolyp, hat jazghany esimde.

Amal qansha, baqytty jyldarym úzaqqa barmady. 1992 jyldyng 29 jeltoqsanynda Sergey avtomobili apatynan qapylysta mert boldy. Timur sol qarsanda 14, Andrey 8 jasta edi. Sol azday, mamamnyng jýregi auyratyn-dy. Qazannyng 11-inde auyruha­nada jatqanda ol kezekshi dәrigerdi qasyna shaqyryp, mening telefonymdy jazdyryp: "Mәskeuge kóship, nemerelerimdi oqytpaq bolghan armanyma jete almadym. Qyzymnan kem kórmeytin sýiikti kýieu balam, әlginde ayan berip: "Kәmila Dosovna, sizding de uaqy­tynyz bitti", - dedi. Sirә, kýn shyqqanyn kóre almaspyn, kózimdi júmghan sәtte Jәmilashyma habar beriniz. Búl mening songhy ótinishim, qyzym fәny dýniyede jalghyz qaldy, balalaryna ie bolsyn, olar da tura ózi siyaqty, qasiyetti kisining úrpaghy..." - depti.

Dәriger meni shyrt úiqydan oyatyp, asyl sheshemning tang sәride kóz júmghanyn estirtti...

*  *  *

2003 jyldyng jazynda "Sәtbaev" ghúmyrnamasynyng ekinshi basylymyn "JZL" seriyasymen shygharu maqsatynda Mәskeuge barghanymda men Jәmilany izdep tauyp, Qazaqstan elshiligining irgesindegi "Mәdeny ortalyqqa" shaqyrdym. Qazaqtyng bauyrsaghy, qúrt-irimshigi, shelpegi qoyylghan dastarqan basynda otyryp, әngime sherttik. Jogharyda keltirilgen derekterding birazy sonda aitylghan edi. Kemtigin Jәmila Qanyshqyzy bertinde ýlken esteligimen toltyrdy. Solay etuge oy salghan ózim edim: óz ómiri men sheshesi turaly derekterdi jýielep, bar bilgenin, jighan-tergenin eshqanday qospasyz anasynyng da, ózining de әkesine qarym-qatynasyn qaghazgha týsirip berse - ghúmyrnama kitabymnyng kelesi basylymynda jariyalaugha uәde ettim...

- Medeu agha, búl tileginizdi oryndaugha qúshtarmyn. Tughan elmen baylanysym siyrep, әsirese mamamnyng qúrbylary ómirden ozghan song mýldem ýziluge ainaldy. Songhy 15 jylda Qazaqstannan meni izdeushi siz ghana. Ári qanday tilekpen kelip otyrsyz... Men elimdi sirә da úmytpaymyn. Óitkeni, az bolsa da әkemning erkeletken jyly meyirin sezindim, al anam tughan elimdi, halqymdy maqtan etip, ardaq tútugha ýiretti. Áriyne, balalarym búdan maqrúm, tek apasyn ghana biledi. Ásili, olar da kimning úrpaghy ekenin biluge tiyis. Ákem de, sheshem de - qazaqtyng sorlysy emes, maqtan tútqan sýiikti túlghalary boldy. Siz endi el jadynan tasada qalghan bizding otbasylyq tarihymyzdyng bet-perdesin ashar bolsanyz, ne deymin, amandyghynyzdy tilep, kitabynyzdyng qaytadan jaryq kórer kýnin asygha tosatyn bolamyn, agha!.. - dep aghynan jarylghan edi óz tobynan adasqan qazday alystap ketip, atajúrtyn ansaumen ómirin ógeysitken Qanekeng perzenti - Jәmila qaryndasymyz.

Medeu SÁRSEKE, jazushy. Semey.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1677
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2057