Sәrsenbi, 24 Shilde 2024
Óz sózi 8459 0 pikir 11 Shilde, 2014 saghat 18:16

SÁDIBEK TÝGEL: ÚLTQA QYZMET ETUDEN JALYQPAYMYN

- Bizding biluimizshe, Siz shygharyp otyrghan «Qazanat» jurnalyna Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi aq batasyn berdi. Sol iygi júmys búl kýnde qalay jalghasyn tauyp jatyr?

-2006 jyly Týrkiyanyng Stambul qalasyna Kenes Raqyshev ekeumiz jazghan «QAZANAT» kitaby ýsh tilde basylyp jaryqqa shyqty. Basylym birden oqyrmandardyng zor qúrmetine bólendi. Atbegilerding qolynan týspeytin, izdep oqityn shygharmasyna ai­naldy. Sol kezde ýlken ýidegi tilektes aghalardan: « Jylqy sharuashylyghy men at sporty ýlken taqyryp. Tek, kitap shygharumen toqtalmay, osy attas jurnal shygharyndar»-degen úsynys týsti. Aytyldy, boldy, biz birden «Qazanat» jurnalyn shygharugha kiristik. «Búl jәy ghana qaghaz emes, manyzdy qújat, Elbasynyng senderge bergen MANDATY men senimi әri jauapty tapsyrmasy. Senim biyiginen kórininder!» – dep aghalarym mandatty qolyma ústatty. 2007 jyly Elbasy: «Ejelden sәigýlik baptaghan elding úrpaghymyz. Elimiz egemendik alghaly túlparlar taghdyry qazaqy qany bar azamattardyng qolyna kóshti. «Zamana jelimen jarysqan – Qazanat» jurnaly últtyq sportty, sonyng ishinde, jylqy sharuashylyghy men at sportynyng damuyna basa zer salady dep oilaymyn. Iske sәt jigitter!" dep aq batasyn berdi.
Búdan shyghatyn qorytyndy men osy salada QR túnghysh Preziydenti, Elbasy N. Á. Nazarbaevtyng tikeley tap­syrmasyn oryndap jýrgen azamattardyng birimin. Mine, sol "Qazanattyn" jalghasy "Últtyq sport" jurnalyn shygharudy qolgha aldyq. 

-Sәke, «Últtyq sport» jurnalynyz qútty bolsyn.  Júrt Sizdi últtyq sporttyng úiymdastyrushysy, nasihatshysy, belsendi qayratkeri retinde taniy­dy. Aytynyzshy, Siz últtyq sportpen qashannan beri shúghyldanyp kelesiz? Qarajaty mýldem joq últtyq sportty úiymdastyru, basshylyq jasau onay sharua emes ekeni belgili. Sizdi kim qoldaydy jәne kýsh-quatty qaydan alasyz?

-Jalpy últtyq qúndylyqtarmen shúghyldanudy maghan Alla taghala mandayyma jazghan dep oilaymyn. Úly Dala oiyndarymen bala jastan ainalysyp kelemin. 7 jasymnan bastap bәigege qatystym, bertin kele at baptaumen, últtyq at oiyn­daryn úiymdastyrumen belsene ainalystym. Sodan beri, jylqy sharuashylyghy men at sportynyng bel ortasynda jýrmin. Kóptegen bedeldi halyqaralyq, respublikalyq, aimaqtyq jarystardyng úiymdastyrushysy boldym. Ákem Týgelge alghysym sheksiz. Eng alghash atqa mingizip, keyin tay, qúnan jarystargha qatystyryp, shyndaghan әkem bolatyn.

Marqúm erekshe at qúmar jan edi. «Qazanat» sózin 1961 jyly alty jasymda әkemnen estidim. Ákem – belgili jylqyshy edi. Ózining kórgen bilgenin, oigha týigenin qalaghan kirpishtey etip, jýielep aityp oty­ratyn kóregen kisi edi.

Ol kisi aityp otyrushy edi:

– «Qazanatqa qazaqtar qaryz. Óitkeni, Qazanat – qazaqtyng qazynasy.Osynau úlanghayyr qazaqtyng jerin babalarymyz qalay qorghady, qalay saqtap qaldy? Búl qasiyetti jerdi qazaq batyry qúr shoqpardy sýiretip, jayau qorghaghan joq qoy. Túlparlardyn, Qazanattardyng ýstinde, ýlkendigi esik pen tórdey azynaghan aighyrlardyng jәne qazaq halqynyng qaysarlyghy men myqtylyghynyng arqasynda qorghady. Qazanat – erding qanaty. Yaghni, azamattyng ary men namysyn qoldan bermeytin qazaqtyng Qazanattary bolghan.»

Býgin tariyhqa kóz jýgirtsek, ras solay bolghan. Sondyqtan da, men qazanattardy izdeushi, últtyq qúndylyqtardy úlyqtaushynyng birimin. Men qazaghymnyng qazanatyn izdep jýrgen janmyn! Qazanat halqymyzdyng qanaty, qorghany, aibyny bolghany ras. Qazanaty bolghanda halyq qor bolmaghan!

Áygili filosof, jazushy aghamyz Asqar Sýleymenov: «Osy basqa halyq qaytadan jaralsyn, meyli maymyl­dan bolsyn, shataghym joq. Dәl bizding qazaq – jylqydan, túlpardan tughan!» – dep aitqan eken. Jazushy sózining jany bar. Qazaq – jylqy minezdi, ruhy biyik, Er halyq! Qazanat – qazaqtyng saharasy. Úly dalasynyng ekinshi esimi. Osynshama keng dalany mengeru ýshin, osynshama kenistikti qausyru ýshin tek qazanattyng ghana jaly men beli, túyaghynyng jeli kerek boldy. Búl sózime tarih – kuә.

Ol jóninde Berel, Botay qorymdarynan tabylghan búltartpas әlemning mandayaldy ghalymdary moyyndaghan dәlelderimiz ben faktilerimiz bar. Bala kezimde «Astynghy erni jer tirep, ýstingi erni kók tirep…», «kóldeneng jatqan kók tasty tiktep tiygen túyaghy saz balshyqtay iylegen…» túlpar týligin elestetetinmin. Sәby qiyalmen Qazanatty tauyp alyp, erttep minsem degen arman payda boldy. Eseye kele búl azamattyq pozisiyagha auysty. Tipti at sportyn damytu joly­na týbegeyli den qoy maqsatynda 1994 jyly Shyghys Qazaqstan oblysynan Almatygha arnayy kóship keldim.

Al endi súraghyna kelsek, qazaqtyng Qazanaty qazaq dalasynda bar. Oghan bizding talay bәige kezinde kózimiz jetti. Ataqty Aday jylqysyn, Qostanay jylqylaryn qalaysha Qazanat dey almaymyz. Bile bilseniz, qazir әlemge tanymal aghylshyn jylqylarynda Qazanattyng qany bar. Aghylshyndar ertede asyl túqymdy arghymaqtardy bizding sayyn daladan alyp ketken. Olardyng útqany sol – Qazanattyng úrpaghyn kóbeytip, asyldan­dyra bildi. Sonyng arqasynda olar әlemge tanyldy.

Qazir әlemde jylqynyng 200-den astam asyl túqymy bar. Olar: aghylshyn, arab, amerika, gannover, orlov, aqalteke, t.b. dep kete beredi. Bizding Qazanatymyz búlardyng bәrinen artyq bolmasa, kem emes. Óitkeni, qazaq Qazanatynyng boyynda tózimdilik, jýiriktik jәne manghazdyq bar. Búl jaghynan kelgende Qazanat qazaq halqynyng minezine, bolmysyna úqsaydy. Ata-ba­balarymyz ózderin «jylqy tektes halyqpyz» dep be­ker aitpaghan. «Jigitte de jigit bar, azamaty bir bólek, Jylqyda da jylqy bar, Qazanaty bir bólek» – de­gen atalarymyz.

-Búrynghy zamandarda jylqynyng sany kóp bolghan ghoy…

-IYә, kóp bolghan. Bir-aq, mәlimet keltireyik. 1916 jylghy sanaq boyynsha qazaqtarda 5 million 640 myng bas jylqy bolghan. Jalpy qazaq dalasynda 1928 jylgha deyin 60 millionnan astam tórt týlik maldyng týrleri jayylyp jýrgen. Halqymyzdyng sany 6 milliongha juyq bolatyn.

-Siz jylqy sharuashylyghynyng tarihyn zerttep jýrgen azamatsyz… Maldyng sany nege kýrt kemidi?

-Súraq dúrys. Jylqynyng kýrt azangynyng asta­rynda súrqiya sayasat jatyr. Bir sózben týiindesem, әdeyi qazaqty jer betinen joghaltu jәne ruhany janshu ýshin istelingen qoldan jasalghan qylmys.

Degenmen, arghy betke ótip, túqymy saqtalghan túlparlarymyz da bar.

Býkil Qytaydy moyyndatqan Beyjinger sol qasiyetti qazanattardan qalghan úrpaq. Oghan da shýkir deymiz.

Biz, qazaqtar – qazanattar desek, Alpamystyng – Bayshúbaryn, Qobylandynyng – Tayburylyn, Qambardyng – Qaraqasqasyn, Isataydyng – Aqtabanyn, Abylayhannyng – Shalqúiryghyn, Qabanbaydyng – Qúbasyn, Aqan serining – Qúlagerin, Boshaydyng – Ýsh qarasyn aitamyz.

– Qazanattar turaly jaqsy aittynyz. Búl ýlken taqyryp qoy. Qalghanyn kelesi sandarda jalghastyrarmyz. Endi, últtyq at sportyna oralsaq dúrys bolar edi. Sәke, últtyq sport týrlerining negizgi oiyny at oiyndary emes pe?

– Shynynda, bizding últtyq sport týrlerining 90 pay­yzy atqa qatysty oinalady. Búl salanyng qiyndyghy da, qyzyghy da osynda. Sportshy qanday shymyr, myqty bolsa, onyng alaman bәigege nemese kókpargha qosatyn aty da myqty, jaramdy boluy shart. Basqa sportta bapker tek sportshyny dayyndasa, últtyq sportta birneshe bapker, bireui sportshyny, endi bireui atty baptaydy. Men biletin últtyq at sportynyng 15 týri bar: alaman bәige, toq bәige, qúnan bәige, jorgha jarys, kókpar, audaryspaq, tenge alu, qyz quu, tay ja­rys, dónen jarys, jamby atu, at omyrau­lastyru, at qúlaghynda oinaytyn «er jigit oiyndary» degen siyaqty.

– Sәke, osy jerde últtyq sporttyng tarihymen tanystyryp ótseniz. 

– Qazaq últynyng úlylyghyn, qazaq halqynyng danalyghyn, qazaq elining eldigin әlemge pash etetin mәdeniyeti men salt-dәstýri bolsa, sonyng eng basty­sy últtyq sport týrleri, últtyq sport oiyndary bolyp tabylady. Últtyq sporttyng myng jyldan beri kóp tarihy bar. Alaman bәige, toq bәige, jorgha jarys, qúnan bәige, kókpar, qyz quu, at ýstindegi sayys (audaryspaq oiyny), tenge alu, jam­by atu, qamshygerlik, sayasatkerlik, týie jarys – jel­maya, qazaqsha kýres, jekpe-jek, toghyzqúmalaq jәne taghy basqa sport týrleri sonau yqylym zamannan beri tughan halqymyzben birge jasap, úly aqynymyz Júban Moldaghaliyev aitqanday «Myng ólip, myng tirilip» keledi.

Týiindep aitsaq, Últtyq sport – Úly dala mәdeniyetining temirqazyghy. Al, mәdeniyet – últ ruhy, bolmysy!

Últtyq sportymyz – eki mynjyldyq tarihynda, mening zertteuimde 4 kezendi bastan keshirip otyr.

1-kezen: Dәuirimizding VI ghasyrynan – XVIII ghasyr aralyghyn qamtidy. Týrik qaghanaty, Deshti Qypshaq, Altyn orda, Qazaq handyghynyng damu túsy 13 ghasyrgha sozylghan kóshpendiler sportynyng qalyptasu kezeni.

2-kezen: Resey imperiyasynyng qaramaghynda bodan bolghan túsymyzdaghy últtyq sport týrlerining damuy. Tolyq XVIII – XIX ghasyrlarmen men XX ghasyrdyng basyna deyingi – 217 jyl. Baytal túrghy bas qayghy zaman.

3-kezen: Qazan tónkerisi bolghan 1917 jyldan – 1991 jyldar Sovetter odaghy taraghangha deyin – 74 jyl aralyghy. Últtyq sportymyzdyng – kólenkedegi shóp siyaqty damuy.

4-kezen: Qazaqtyng tәuelsizdik alghan 1991 jyldyng 16 jeltoqsannan býgingi kýnge deyingi aralyq.

Últtyq sporttyng aiynyng onynan tuyp, júldyzynyng jarqyray bastauy.

– Dúrys aitasyz. «At sporty» oiyndarynyng jandanghan kezi songhy jyldary ghana emes pe? Últtyq at sporty týrlerining federasiyasy qashan qúryldy? Túnghysh atbegiler qúryltayy qashan ótkizildi?

– Jogharyda aityp ótkenimdey últtyq at spor­ty El tәuelsizdigining arqasynda ótken toqsanynshy jyldardyng basynda qolgha alyna bastaldy. Ony kótergen Ayyp Qúsayynov, Boshay Kitapbaev, Anatóli Qúlnazarov, Saylau Túryskeldiyn, Berdibek Saparbaev, Imanghaly Tasmaghambetov, Amalbek Tshanov, Serik Ýmbetov syn­dy azamattar. Sonyng arqasynda elimizding kóptegen ob­lystarynda at sporty oiyndary jii ótkizile basta­dy. Sol tústa últtyq ónerge susap qalghan qauymnyng tamashalaghany asa bir keremet bolatyn.

Óz basym sonday iri jarystardyng bel ortasynda jýrdim, birtalayyn úiymdastyrdym. Sol uaqyttarda belgili adamdardyng me­reytoylaryn ótkizu dәstýrge ainaldy da, at oiyndary jandandy. Qayta týlep jatqan últtyq oiyndardyng belgili jýiesi, bekitilgen erejesi bolmaghandyqtan, kóptegen olqylyqtar ketti. Audaryspaq, kókpar oi­yndary ótkizuge qarsylar da tabylyp, ayaqtan shalu­shylar kóp boldy. Búlay jýre berse, at sporty ja­stardy qyzyqtyrudan qala ma dep qoryqtyq.

Belgili bir jýie, erejege baghynbaghan isting keteui ketetinin týsinip, 1995 jyldyng qantarynda Jastar isi, turizm jәne sport Ministrine hat jazdym.

Abyroy bolghanda búl hat ministrlikting sol kezdegi bólim mengerushisi Elsiyar Qanaghatovtyng qolyna tiydi. Bizderge sol tústa shyn niyetimen kómek jasaghan Elsiyar bauyrgha әli kýni alghysymyz sheksiz. Men jaryqqa shyqqan eki kitabymda ol turaly ja­zyp, rahmetimdi bildirdim. Áli de jýrgen jerde, ga­zet, jurnaldarda, radio, televiydeniyalarda aityp kelemin. Óitkeni, ol úmytylmaytyn jaghday. Al, óz kezeninde Elsiyar bauyrymyz mening osy úsynysha­tym turaly jýrekjardy tilegin elge jetkizude. Ol ýshin de oghan myng da bir alghys aitamyn. Búl degeniniz onyng әdildigin, adaldyghyn bildiredi. Tilegim, balalary men nemerelerining qyzyghyn kórsin.

Sonymen, mening hatymnyng negizinde Qilan Núrtazinov, Kendebay Ábishev syndy birqatar jigitter tize qosyp, aqyrynda últtyq oiyndar Erejelerining alghashqy núsqasyn jazdyq. Sosyn erejeler dayyn bolghanan keyin 1996 jyldyng 1 nauryzynda Almaty qalasynda túnghysh ret qazaq atbegilerining Qúryltay konferensiyasy úiymdastyrdyq. Búl kýn – Últtyq at sporty týrlerining Federasiyasy ýshin tarihy data bo­lyp este qaldy.

– Últtyq At Sporty federasiyasyn Almatydan – Astanagha qalay әkelgeniniz turaly da bilgimiz keledi.

– Eki ghasyrdyng toghysynda halqymyzdyng tariy­hynda erekshe oryn alatyn Úly oqigha boldy. Ol Elordamyzdyng Almatydan – Astanagha kóshui edi. Men sol úly kóshpen alghashqylardyng biri bolyp Almaty­dan Astanagha qyzmet auystyrdym. Astana qalasynyng túnghysh baspasóz hatshysy bolyp taghayyndaldym. Osy kezende Federasiyamyzdyng júmysy toqyrap, jetimsirep qaldy. Óitkeni, adamdarsyz júmys jýre me? Ne isteu kerek? Oilanyp, aqyldasyp federasiyanyng ofiysin Almatydan – Astanagha әkelu kerek dep sheshim qabyldadym. Búl sәtte maghan aghalyq kómegin berip, qoldau kórsetip, qazaqtyng birtuar aza­maty, tau túlgha Qúlnazarov Anatóli Qojykenúly. Ol kisige federasiyadaghy jaghdaydy aityp, telefon soqtym. Agham birden qolday ketti. Osy aitqandarymdy qaghazgha týsirip, maghan jiber, men qoldaymyn dedi. Men A.Q. Qúlnazarovtyng atyna orys tilinde joldadym. Anatóli aghamyz aitqan sózinde túrdy. 1999 jyldyng aqpan aiynyng ol Almatydan Elsiyar Qanaghatov pen Nәbidolla Kiykebaevty jiberdi. Men olardy temirjol vokzalynan tosyp aldym, ornalastyrdym. Sosyn bәrimiz birigip, birlesip, tize qosyp, auyz birlikpen Últtyq At sporty federasiyasynyng sezin 1998 jyldyng 7 sәuiri kýni ótkizip, әdilet ministrliginen tirkeuden ótkizdik. Sezd delegattary – Qayrat Nazarbaevty – federa­siya preziydenti, meni – bas hatshy, Erlan Atamkúlov pen Elsiyar Qanaghatovty – viyse preziydent, Nәbidolla Kiykebaevty – atqarushy diyrektor, Abay Jýsipovty – qarjylyq  diyrektor retinde birauyzdan saylady. Júmys jandandy. Jer-jerde federasiyanyng filiy­aldary ashyldy. Federasiya turaly jaghymdy pikirler qalyptasty. Barlyq jarystar Federasiyanyng aty­men, sonyng erejesimen ótkizildi.

El bizding júmysymyzgha ong bagha berdi.

Osylaysha, últqa jany ashityn azamattardyng arqasynda biraz sharualardy atqardyq. Alghashynda bir ghana Últtyq At Sporty federasiyasy bolsa, qazir búl ýlken Últtyq sport týrleri Qauymdastyghyna ainalyp, ol óz qúramyna 27 federasiyany biriktirdi. Olardyng ózinde oblystyq, audandyq filialdary bar. Qúrylghannan beri myndaghan halyqaralyq, respublikalyq, oblystyq, audandyq jarystar ótkizdik. Respublika boyynsha 11 últtyq sport mektebi, 17 at sportynyng klubtary men ortalyqtary, 27 ippodrom­dar júmys isteydi. 22 jyldyng ishinde býkil Qazaqstan boyynsha últtyq sporttyng barlyq týrlerine 18475 әrtýrli jarystar, sharalar, basqosular ótkizilgen. Halyqaralyq «Kókbóri» Federasiyasyn qúrdyq. Últtyq sportymyzdy әlemge pash ettik. Búl – zor jetistik dep oilaymyn. Qauymdastyqtyng qúramynda 1 milliy­onday adamdar bar.

– Sәke, senimdi dostarynyzben jәne el­men Últtyq At sporty Federasiyasyna qatysty qyruar sharualar tyndyrypsyzdar. Kóp rahmet. Halyq aitsa qalt aitpaydy ghoy. El sizderding osy eren enbekterinizdi joghary baghalaydy. Federa­siyany, odan keyin Qauymdastyqty qúruda jәne onyng júmysyn kýndelikti jýrgizude kedergiler men qiynshylyqtar da bolghan shyghar. Olay dep otyrghanym biylgha deyin basqa sport týrlerimen salystyrghanda, últtyq sportqa memleket tarapy­nan qarjy bólinbedi emes pe?

– Iya, tek songhy bir – eki  jyl kóleminde «Samúryq- Qazyna» tarapynan qarjylay kómek kórsetile bastal­dy. Ol degeniniz – jýzdegen, myndaghan bizdi qoldaghan bauyrlardyng enbekterining aqtalghany ghoy dep oi­laymyn. Siz dúrys aitasyz biz búrynnan qoghamdyq, patriottyq, fanattyq negizde júmys istep kelemiz. Bizdi dostarymyz «jalantóster» dep atap ketken. Ol ýlken tariyh. Al, kedergiler men qiynshylyqtar óte kóp boldy. Federasiyany da, Qauymdastyqty da ja­byludan, jabudan alyp qalghanymyz kópke ayan dýniye. Oghan bolashaq baghasyn beretin bolar.

– Keybir aghalarymyz «Últtyq sport týrlerimen әlemdik arenagha shygha almaymyz» degen de kýstanalaushylyq әngimelerin aityp jatady. Keyde dәiekti dәlelder keltirgende, shynymen de osy is-әreketteriniz beker emes pe degen oy keledi…

– «Últtyq sportpen әlemdik arenagha shygha almay­myz» degender, últ degen úghymnan maqúrym, ory­stanyp, europalanyp ketkenderding bos dalbasasy. At sporty arqyly bizding qazirding ózinde qanshama el tanydy. Olar qazaq degen últtyng at qúlaghynda oinaghan halyq ekenin moyyndady. Últtyq sportty әlemge tanytu arqyly biz qazaqtyng mәdeniyetin, salt- sanasyn, sportyn, etnografiyasyn, tarihyn nasihat­taymyz. Bizding sportshylar shetelge barghanda jay ghana attaryn jetektep bara salmaydy. Er – túrmany, últtyq kiyimi, jasau-jabdyghymen barady. Olardy kórgen sheteldikterding talayy esterinen tandy. Bir ghana qamshynyng ózi mәlimet beredi. Er-túrman men at әbzilderi – naghyz qazaqtyng tarihy men ónerin pash etedi. Al kýres pen boksqa qatysatyn sportshydan osynyng qaysysyn kóre alasyz? Sondyqtan, últtyq sport arqyly biz elimizdin, últymyzdyng salt-sanasyn shetelge tanytamyz. Úly dala mәdeniyetin pash etemiz.

Europany mәshiyne, tehnika jasaudan oza alma­uymyz mýmkin, al endi qazaqtyng Qazanaty arqyly últtyq sporttyn damytsaq, onda kýlli Batysty artta qaldyrar edik.

– Shetelderde ótetin dýbirli dodalargha qatysyp jýrsizder, nәtiyje qanday?

- Eng alghash ret 1996 jyly Vengriya Respublika­sy úiymdastyrghan әlem shabandozdarynyng birinshi festivaline qatystyq. Álem shabandozdarynyng túnghysh festivalining bas jýldesinen dәmeli 23 mem­leket ishinen qazaqtyng júldyzy onynan tudy. Kókpar, qyz quu, audaryspaq, tenge alu syndy tól oiyn týrleri boyynsha oq boyy ozyp shyqtyq. Búryn-sondy múndaydy kórmegen europalyqtar ja­pyrylyp qúlady. Aqyrynda festivali tóreshileri men qazylar alqasy bas jýldeni bizding jigitterding qanjyghasyna baylady. Bizge deyin majarlyqtar: «Bizdi dýniyede at ýstinen audaryp týsiretin úl tughan joq» dep maqtanyp jýredi eken. Osy majar jigitterin bizding Qahar Qiyantaev, Shadiyar Shoqanov, Janys Saev siyaqty jigitterimiz qas-qaghymda at ýstinen júlyp-júlyp alyp, laqtyryp jiberdi. Vengrlik gusarlardyng salmaqtarynyng ózi 120-130 keli, boy­lary eki metrden asady. Bizding jigitter orta boy­ly, әlgilerding iyqtaryna da jetpeydi. Biraq, әdis- aila men taqym myqty bolghanda, salmaq pen kýshting dәrmensiz bolatynyn sonda kórdik.

-2001 jyly Halyqaralyq «Kókbóri» Federasiya­sy qúryldy, oghan әlemning 17 eli mýshelikke endi. Búl bizding kókparymyzdyng әlemdik sipatqa ie boluy de­gen sóz. Sol 17 memleketting ishinde Japon, Týrkiya, Qytay, Resey, Vengriya syndy iri memleketter de bar. Birneshe jyldyng aldynda Úlybritaniyagha barghan býrkitshilerimiz zor tabysqa kenelgenin bilemiz. Sol turaly tolyghyraq aityp ótseniz…

– 2007 jyldyng shilde aiynyng ortasynda Europanyng tóri London qalasynda bizding býrkitshiler ta­rihy jeniske qol jetkizdi. 33 memleketting ishinen su­yrylyp algha shyqty. Búl elimiz ýshin ýlken abyroy. Úlybritaniyagha túnghysh ret barlyq jasauymen, onyng ishinde sandyq, qylysh, nayza, ertoqym, alasha, teke­met, qamshydan tartyp, segiz qanat kiyiz ýy aparghan bizding jigitter – býkil festivalige qatysushylardy tang qaldyrdy. Fransiya, Germaniya, Beligiya, Brita­niya, Braziliya, Japoniya, Qytay sekildi memleketter qatysqan búl festivalgha 5000-day adam qatysty. «Briy­tan qúsbegileri» úiymynyng basshysy, halyqaralyq qúsbegiler Federasiyasynyng preziydenti Djim Chiyk­pen kezdesu ótkizdik. Mәdeniy-sport salasyna qatysty ekijaqty yntymaqtastyq jasau mýmkindikteri talqylandy. Biz aparghan kiyiz ýidi Birikken Arab Ámirlikterining Premier-Ministrining orynbasary, BAÁ Qúsbegiler klubynyng tóraghasy Sheyh Hamdan bin Zaed Ál-Nahyannyng ózi kelip tamashalady. Kiyiz ýy Brita­niya múrajayyna tabys etildi.

– Siz bastaghan qazaq kókparshylyrynyng Týrkiyadan jenispen oralghany jóninde aityp berseniz?

-2012 jyldyng 12-14 qazanynda Týrkiyanyng De­nizly qalasynda әlem elderining últtyq oiynda­rynan festivali joghary dengeyde ótkizildi. Oghan dýniyejýzining 25 memleketteri qatysty. Olar: Amerika, Japoniya, Majarstan, Slovakiya, Ukraina, Qazaqstan, Qyrghyzstan, Ózbekstan, Mongholiya, Albaniya, Germa­niya, Avstriya, Bolgariya, Gruziya, Azerbaydjan, Litva, Aughanstan, Latviya, Estoniya, Chehiya, Fransiya, Italiya, Malayziya, Indiya jәne Týrkiya. Festivalige 500-den astam últtyq oiyndardyng sheberleri, sportshyla­ry, shabandozdary, kókparshylary, paluandary, әrtýrli auyr zattardy kóteretin, auyr avtokólikterdi sýireytin kýshtileri kýsh synasyp, qatysty. Árbir últtardyng últtyq oiyndarynyng 25 týrinen qyzyqty jarystar, әserli kórsetuler boldy. Qazaqstan kókpardan qúrama komanda apardy. Elimizge atta­ry mәlim, Qazaqstannyng birneshe dýrkin chempionda­ry, kókpardan sport sheberleri: Dәuletbek Ombaev, Temirqan Aytbaev, Qazbek Amangelidinov, Mústafa Uataev, Baqtybay Shyrynkulov, Erkeghaly Myrzabaev. Bas bapker әri alandaghy oiynshy bolyp Quan Qúramaev bardy. 12 qazan kýni Qyrghyz Respublikasynyng qúrama komandasymen oinadyq. Match óte tartysty әri qyzyqty ótti. Óitkeni qyrghyzdar búl jarysqa qatty dayyndalyp, qaytsek de jenemiz dep kelgen eken. Ol jóninde maghan sol aimaqta túratyn qyrghyz bauyrlar aitty. Bizding jigitter namysty bermedi, she­ber oinady. Nәtiyjesinde biz 10:5 esebimen jeniske jettik. Ekinshi oiyn Tursiyanyng kókparshylarymen boldy. Ol da keremet ótti. Esep 7:2 qazaqtar jendi. Búl degeniniz qazaq kókparshylarynyng halyqaralyq dengeydegi aituly jenisi bolyp tabylady. Festivali óte joghary dengeyde ótkizildi. Ýsh kýn tolyghymen 500 myng adamdar túratyn Denizly qalasy últtyq ruhta ómir sýrdi. Myndaghan týrikter oiyndardy tamashala­dy, qol soghyp qoshamet kórsetti. Qazaqtyng kókparyna degen qúrmetteri men qúlshynystary erekshe boldy. Týrkiya ýkimetine alghysymnan basqa aitarym joq. Bizding barlyq shyghyndarymyzdy, baruymyz ben keluimizdi solar kóterdi. Kókpargha attar berdi. Eng ba­stysy olar Últtyq oiyndargha arnalghan «Qyzyl ja­lau» atty sayys arenasyn salyp, iske qosqan. Bizding kókpar oiynyna óte ynghayly. Bir sózben aitsam týrik bauyrlar ruhty kóteretin, últtyq oiynda­ryn memleketting tolyq qarauyna alghan. Oghan qarjy ayamay júmsauda. Ýlken әser alyp qayttym.

– Siz, Úly Dala túlpary Qúlagerge eskertkish salu iydeyasynyng avtory әri úiymdastyrushysyz. IYdeya qaydan, neden tuyndady? Búl bastamanyz tek aludy, jep qaludy maqsat tútqan zamanda, dýnie mýlkinizdi lombardqa salyp, últymyzdyng maqtanyshy Qúlagerge eskertkish túrghyzuynyz ghajap oqigha boldy?

– Ashyghyn aitayyn, búl iydeya jigittik namystan, azamattyq nartәuekeldiginen shyqty. «Men bastama­sam, men istemesem kim isteydi?» degen oidan keldi. Ereymentau audanyndaghy eskertkishting úrlanuy mening namysyma tiydi. Zúlymdyqqa toytarys beru qajet boldy. Kóp sózden, naqty bir is artyq dep, osy sharuagha belsene kiristim. Halyq qoldady. Búl kýnde «Astana – Kókshetau» avtobanyna sәn berip túrghan sәulet. Adam­dar kóp barady. El únatady. Sol maghan ýlken bagha.

– Aldaghy josparlarynyz qanday?

– Alda ýlken asular men belester tosyp túr. Olar turaly kelesi kezdeskende aityp bereyin. Últqa qyzmet etuden sharshamaymyn.

– Tartymdy әngimenizge kóp rahmet.


Ángimelesken Fariza Núrjaqypova

Astana qalasy. 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1396
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2194
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2214