Jeksenbi, 5 Jeltoqsan 2021
Qúiylsyn kóshing 7859 0 pikir 2 Qazan, 2014 saghat 18:10

M. BAQTIYaRÚLY: ETNIKALYQ KÓShI-QONGhA JENILDIKTER JASALUY TIYIS

Býgin qúramy janartylghan Parlament Senatynyng jalpy otyrysynda

Senator Múrat Baqtiyarúly Qazaqstan Respublikasy

Premier-ministri K. Q. Mәsimovtyng atyna deputattyq saual joldap kóshi-qon mәselesin kóterdi. Deputat kóshi-qongha kedergi bolyp túrghan Ýkimet qaulylary men әkimshilik-qúqytyq burokratiyany algha tarta otyryp «Tәuelsiz elimizding últtyq qauipsizdigi týptep kelgende memleket qúrushy últtyng  óz  jerinde  mýlde  basymdylyghyna   tikeley  tәueldi ekendigin  týbi  bir tuysqan eki el: Resey men Ukraina  arasyndaghy halyqaralyq janjal aiqyn dәleldep berdi» dep qadap aitty. Múrat Baqtiyarúlynyng saualyn әriptesteri: Q. Aytahanov, Q. Baymahanov, J. Erghaliyev, N. Orazalin qoldady.

 

Qúrmetti Kәrim Qajymqanúly!

Osy deputattyq saualdyng joldauyna Qytay Halyq Respublikasynyng Ýrimshi aimaghyndaghy túratyn qandastarymyzdyng hal-jaghdaylaryn kózben kórip tanysu men elimizge Qytaydan kóship kelgen bir top oralmandarmen kezdesip pikir alysu sebep boldy. Onyng ýstine Ýkimette búryn qabyldanghan «Halyqtyng Kóshi-qon turaly» zanyna baylanysty ózgerister men tolyqtyrular engizuge júmys jasalyp jatqanyn bilemiz.

Tәuelsizdigimizdi alghaly beri alystaghy qandastarymyzdyng Atajúrtqa oraluyna, olardyng Qazaqstan azamaty atanuyna Elbasy N.Nazarbaev orasan zor roli atqardy. Preziydentimiz Ýkimetke sheteldegi qazaq diasporasyn qoldau jóninde strategiyalyq mindetti belgilep, der kezinde naqty baghdarlamalar jasattyryp, onyng zandyq-qúqyqtyq negizin dúrys qalyptastyrugha ýlken qoldau kórsetti. Nәtiyjesinde Ata qonysqa oralghan qandastarymyz elimizding ósip-órkendeuine,mәdeniyetimiz ben ana tilimizding damuyna sýbeli ýlesterin qosyp keledi.

Alayda kóshi-qon salasyndaghy atqarylghan júmystardy taldau barysy kórsetip otyrghanday, songhy jyldary búl mәselede kóptegen kemshilikter men olqylyqtar oryn alghanyn aituymyz kerek. El ómirindegi kýngeyli tarihy sheshimge songhy kezderi «kólenke týsiru» әreketteri bayqalady. Preziydent pәrmenimen jýzege asa bastaghan el kóshin toqtatugha bolmaydy.

Sondyqtan tómendegi jaylargha nazar audaru qajet  dep oilaymyz:

1. Kóshi-qon mәselelerin keshendi sheshu maqsatynda tikeley ainalysatyn memlekettik basqaru organdarynyng is-qimyly tolyqqandy ýilestirilmegendikten, osy sala boyynsha sheshimder qabyldaudaghy  sabaqtastyq pen birizidilikting bolmauy - qonys audaru sharalaryna memleket tarapynan bólingen mol qarjyny talan-tarajygha salyp, sybaylas jemqorlyq kórinisteri oryn aldy. Aldaghy uaqytta múndaydy boldyrmas ýshin, kóshi-qongha qatysty bar mәselelerdi ýilestirip, sheship otyratyn naqty bir ortalyq ne qoghamdyq kenes qúru qajet dep esepteymiz.

2. Songhy jyldarda elge oralyp jatqan óz qandastarymyzdyng QR azmattyghyn alyp, túraqty túruy ýshin qúqyqtyq jәne әkimshilik kedergilerding aitarlyqtay kóbeyip ketkendigi sebepti olardyng óz elinde qonystanuy mýlde   qiyndap ketti.

Jaqynda  Respublika Ýkimeti qoldanystaghy zandar men qúqyqtyq aktilerge qajetti ózgerister men tolyqtyrular engizu arqyly qazaq kóshin qayta týletuge sheshim qabyldady. Múny da el-júrt últtyq memleketimizdi mәngilikke bekemdeu jolyndaghy Elbasy sayasatymen tikeley baylanysty dep biledi.

Biz búl barysta óz kýshine engen qúqyqtyq jýieni janghyrtudyng belgili merzimge sozylatyndyghyn jaqsy týsinemiz. Al, әkimshilik kedergilerdi tez arada jonggha tek Ýkimet basshysy Sizding óz qúziretiniz shegindegi sheshiminizding ózi sheshushi betbúrys jasay alady. Atalghan kedergiler Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2012 jylghy 28 nauryzdaghy №362 Qaulysy men  2014 jylghy 19 aqpandaghy №111 qaulysy negizinde songhy jyldarda túraqty túrugha jәne azamattyq aluda óz qandastarymyzgha jasalghan eng basty kedergige ainaldy.

Atalghan qaulylargha sәikes, túraqty túrugha jәne QR azamattyghyna ótinish bergen óz qandastarymyzdan «onyng azamattyghy memleketining jazbasha kelisimi retinde boluy mýmkin ketu paraghy ne shetelge túraqty túru ýshin shyghugha rúqsatty rastaytyn basqa qújat» jәne «kelgen elinde sottylyghynyng bar boluyn ne joqtyghyn rastaytyn qújatty» talap ete bastaghan bolatyn.

Al, kelgen elinen alyp kelgen sol qújatqa sol elding osyndaghy diplomatiyalyq ókildikteri mór basyp maqúldaytyn bolghan. Ashyghyn aitqanda, atalghan eki týrli qújatty әkelu qarapayym oralmandar ýshin qúqyqtyq túrghydan mýmkin bolghanymen, is jýzinde mýlde mýmkin emes. Qazaq kóshining jiyrma jyldan asa tarihynda elge oralghan qandastarymyz dәl osynday qoldan qiyndatylghan kedergige kezdesken joq edi. Áriyne,  QR Ýkimetining atalghan qaulylary elimizge syrttan keletin kelimsekterding kóshi-qon aghynynan tuyndaytyn qauip–qaterlerding aldyn alu maqsatynda qabyldaghandyghyn týsinuge bolady. Biraq, búdan búryn múnday talaptardyng etnikalyq qazaqtargha qatysy joq bolatyn. Jәne búghan deyingi Ýkimet Qaulylarynyn   kóbinde mәsele sheteldegi qazaqtargha qatysty bolghan jaghdayda, «etnikalyq qazaq ókilderinen ózge» degen tirkes arnayy qosylatyn. Ókinishke qaray, songhy birneshe jyldyng kóleminde sheteldegi qazaqtar mýddesi kóbinde úmyt qalyp, olardyng qúqyqtyq dәrejesi ózge de sheteldikterding dәrejesine deyin qúldyrap ketti.

Elbasymyz 2011 jyly Dýniyejýzi qazaqtarynyng tórtinshi qúryltayynda «qandastarymyzdyng qújat tapsyruda, tirkeuge túruda, azamattyq aluda kezdesetin týrli kedergilerdi jongdy» qadap tapsyrghan bolatyn. Eng ókinerligi, qazir qazaq kóshinde qalyptasqan kýrdeli jaghday Elbasymyzdyng sol tapsyrmasynyng mýlde oryndalmaghandyghyn kórsetedi.

         Tәuelsiz elimizding últtyq qauipsizdigi týptep kelgende memleket qúrushy últtyng  óz  jerinde  mýlde  basymdylyghyna   tikeley  tәueldi ekendigin  týbi  bir tuysqan eki el: Resey men Ukraina  arasyndaghy halyqaralyq janjal aiqyn dәleldep berdi. Sol sebepti, shetelderde túratyn óz qandastarymyzdy ózderining birden-bir tәuelsiz otany Qazaqstangha toptau kezek kýttirmeytin qasiyetti mindet.

         Sol sebepti Sizden Ýkimetting atalghan qaulysynyng (2014 jylghy 19 aqpandaghy №111qauly) qandastarymyz túraqty túruyna eng basty kedergige ainalghan sol eki týrli qújattyng aldyna «etnikalyq qazaq ókilderinen ózge» degen bir auyz tirkesti qosyp tolyqtyruynyzdy súraymyz.

3.  Otanyna kóship kelgen qandastarymyzgha azamattyq beruding merzimin bir jylgha deyin sozbay әuelgidey ýsh aidyng kóleminde beru qolgha                      alynsa. Elimizge enbek kóshi-qonymen kelushilerge qoyylatyn shart-talaptardy býgingi uaqyt talaptaryna say qayta qarap, jetildiru kezinde, etnikalyq qazaqtar yaghny oralmandar kóshine esh ziyany tiymeui kerek. Kóptegen órkeniyetti elder enbek kóshi-qony men etnikalyq kóshi-qongha eki týrli kózqaraspen qarap, enbek kóshi-qonynyng talaptaryn barynsha qataytyp, al etnikalyq kóshi-qongha barynsha jenildikter jasaydy. Sondyqtan da, aldaghy uaqytta etnikalyq kóshi-qonymen keletin qandastarymyzgha barynsha jenildikter jasaluy tiyis.

  1. Oralmandar men olardyng otbasy mýshelerin beyimdeu men yqpaldastyru tetigin jetildiru, olargha qarjylay jәne basqa da týrli kómekter berilgende olarmen naqty kelisim shart jasau mәselesin de qolgha alu kerek.
  2. Kóship kelgen jәne kóship keletin oralmandardy әleumettik qoldau jýiesi jetildirudi qajet etedi. Olardy túrghyn ýimen qamtamassyz etu býgingi kýnning talaptaryna sәikes kelmeydi. Sondyqtan da otandastarymyzdy  baspanamen qamtamassyz etuding jana tetikterin qarastyru qajet.
  3. Qazaqstangha oqu maqsatymen keletin shetelderdegi etnikalyq qazaq ókilderi úl-qyzdarynyng Elimizde túraqty túruyna jәne azamattyq aluyna barynsha qolayly jaghday jasaugha, sonday-aq Almaty jәne Astana qalalaryndaghy oqu oryndarynyng jataqhanalaryna tirkelip, túraqty túrghyzyp jәne Qazaqstan azamattyghyna qol jetkizuge qolayly mýmkindik jasaluy qajet dep bilemiz.

Qúrmetti Kәrim Qajymqanúly! Biz kóterip otyrghan osy mәselege ýkimet barynsha nazar audara otyryp, shet elderdegi qandastarymyzdy kóshirip aludyng býgingi kýnning talaptaryna say jauap beretin jana jýiesin tez arada jasalatynyna senemiz.

 

Qúrmetpen,                                                                 M. Baqtiyarúly,

                                                                                     Q. Aytahanov,

                                                                                     Q. Baymahanov,

                                                                                     J. Erghaliyev,

                                                                                     N. Orazaliyn.

Abai.kz 

0 pikir