Múnghúliya eline Resey Federasiyasyna qaraytyn Altay aimaghy arqyly jettik. Jol boyy tabighattyng súlulyghyna tәnti boldyq. Keremet! Qayta-qayta jýrgizushining mazasyn aldyq. Týsip kóru ýshin. Tamashalau ýshin.
Sol sebepti fotoreportajymnyng basyn Altay taularynan bastaghandy jón kórdim. Mynaday súlulyqty ózgelermen bólispeuge qalay shydarsyn?!
Alystaghy qazaqtar
Osylaysha Múnghúl shekarasyna kirdik. Keng dala múnghúlda da bar eken-au. Kartadan qaraghanda osynshama kendigi bayqalmaydy… Biraq kózben kórgen taghy basqa bolyp shyqty. Hosh, sonymen biz Bayan Ólgey degen jerding topyraghyn basyp, auasyn jútyp, 100 myng qazaqtyng arasyna enip kettik.
Qazaqtyng qonaqjaylyghy turaly az-kem sóz
Múnda kelip demalghan son, Bayan Ólgeyden 40 shaqyryp jerde kýzeude otyrghan ýilerding birinde qonaq bolyp, dәm tattyq. Men ózim Manghystauda tuyp, kishkentayymnan kiyiz ýide oinap óstim. Sodan beri qaray qanshama uaqyt ótti. Qazir eshkim arnayy kiyiz ýy tigip әlek bolmaydy. Múnyng basty sebebi – kópti kórgen, kónening kózi bolghan ata-әjelerimizding ortamyzda bolmauynan shyghar dep oilaymyn. Jә, Bay Ólke júrtynyng qonaqjaylyghy turaly aitayyqshy.
Qazaqtyng qonaqjaylyghy, kenpeyildiligi búrynnan erekshe ghoy. Al múnda tipten erekshe eken! Onyng bәrin aita bersek óz aldyna bólek bir taqyryp bolayyn dep túr.
Kelsek, ýy iyesi dastarhanyn jaynatyp qoyypty. Qymyzy balday eken! Qaymaghy men sary mayy qanday! Mal mayyna pisken bauyrsaghy qanday! Qúrt-irimshik… Kóp sózding keregi ne, odan da suretterdi tamashalanyzdarshy
Sarykól jaylauyndaghy úlan-asyr toy
Er Jәnibekting tughanyna 300 jyl toluyna oray Sarykól jaylauynda ótken toygha qatysyp, múndaghy әleumetting túrmys-tirshiliginen habardar boldyq. Týske qaray toy qyza týsti. Býrkitshiler sayysyn kórip bir serpildik. Audaryspaq tamashalap bir serpildik. Sóitip jýrgende «et pisti» dep shaqyrdy. Júrt tegis kiyiz ýilerge qaray bettedi. Ary qaray ne bolghany belgili ghoy
Búdan song mereke-duman taghy jalghasty. Qyzyq, oiyn-sauyq keshenine kirip ketkendey kýy keshtik.
Toygha kelushilermen súhbattasyp, qal-jaghday súrasyp jýrmiz. Sondaghy mening bayqaghanym – múndaghy qazaqtarda til tazalyghy saqtalghan eken. Birtýrli júmsaq sóileydi, mәdeniyetti. Ózge tildi aralastyrmay sóileydi. Nesin jasyrayyn, júrttyng namysyna sýisindim. Ary qaray suretterge kezek berelik.
Sheberding qoly ortaq…
Bayan Ólgey qazaqtary qolónerdi әbden mengergen eken. Tipti otbasylyq bizneske ainaldyryp alghan. Búghan tómendegi suretter dәlel bola alady.
Búl osyndaghy bir qazaq sheberining qolynan shyqqan kiyiz ýi. Kýmis әshekeylermen bezendirilgen. Tolyq jabdyghymen qúny 15 000 dollar.
Qorytyndy sóz. Basynda jazyp óktkenimizdey, búl jolghy saparymyzdyng jóni tym bólek boldy. Talay jerdi kórdik, talay eldi araladyq. Bastysy alystaghy aghayynmen didarlasyp, súhbattasyp, túrmys-tirshiligimen tanysyp qayttyq. Bauyrlarymyz din aman eken. Salt-dәstýrine berik eken. Kýndiz-týni Qazaq elining tynyshtyghyn tileydi eken. Jigitteri jigerli, qyzdary úyatty eken. Tuysqandar barlyghynyzgha da sәlem aitty.
Astana – Bay Ólke – Astana
