Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 6218 0 pikir 15 Tamyz, 2015 saghat 11:49

ÓZ ÓNIMDERIMIZDING ÓRISI KENG

Almaty oblysynyng  әkimi Amandyq BATALOV júmys saparymen Talghar jәne Enbekshi­qazaq audanda­ryn­da boldy.  Sapar barysynda әkim  ekonomikalyq quaty myghym audan­dardyng jay-kýiimen keninen tanysyp, birqatar agrarlyq nysanda, óndeu kәsip­oryndarynda, jemis-jiydek saqtau qoyma­synda bolyp, alma baqtaryn aralady dep jazady oblystyq «Jetisu» gazeti.

BALALAR TAGhAMYNA SÚRANYS BAR

Ónir basshysy al­ghashqy jú­mysyn 2010 jyly iske qo­sylghan Qazaq ta­gham­tanu akade­miya­synyng «Amiran» JShS zauy­tynan bas­­ta­dy. Atalghan seriktestik uaqyt kóshinen qal­may, serpindi da­mu ýstinde. Ýde­meli-indus­triya­lyq baghdar­la­many bayypty iske asyr­ghan kom­paniya otandyq naryqqa óz ónimderin shygharu arqyly, tú­raqty tútynu­shy­la­ryn tap­qan. «Amiran» JShS ba­la­lar­gha ar­nalghan sýt jәne osy ta­gham­­nyng 11 týrin shygha­rady. Ónim­­ning qú­ramynda bala den­sau­lyghy ýshin óte paydaly dә­ru­mender bar. Atap aitar bol­saq, bifiy­do­bak­teriya, qyshqyl sýt bak­te­riya­lar, laktobak­te­riya­lar, asiy­do­filidi mikro­or­ga­nizm­­derding qúramy joghary. Ón­diristing quat­tylyghy jylyna 1500 ton­na. Ýsti­mizdegi jyldyng tórt aiyn­da 315, 2 ton­na sýt, 203, 8 mln. tengege 394 tonna ónim ón­dirdi. Bir zauyt ýshin búl ýlken kór­set­kish.

Atalghan sharuashylyq jú­my­s­taryn damytu ýshin auyl­sha­ruashy­lyq maqsatyndaghy 1528 gektar jerdi iygeruge ber­gen. Zaem­dyq jә­ne jeke qar­jymen salynghan sharuashylyq biraz mәselening basyn qayy­ruda. Ne­gizgi baghyt sýt zauytyn óz shiy­ki­zatymen qamta­masyz etu bol­ghan­dyqtan Kanada­dan asyl tú­qym­dy sýtti baghyt­taghy qara-ala siyrdan 800 bas әke­lingen. «Amiy­ran» sýt-tauarly fer­ma­syn­da sheteldik selek­siya­nyng 800 sauyn siyryna layyq­tal­ghan ýlken zamanauy sýt kesheni sa­lynghan. Onda siyrlardy, búzau­lardy ústay­tyn jeke qora, vete­rinarlyq-sanitarlyq ai­maq bar. 1450 tonna shóp siyatyn jabyq alang da qarastyrylghan. Jalpy, qoymadaghy qúrylys mate­rial­dary shetelden alyn­ghan. Jel­detkish te ornatylghan. Sol sebepti qoymada jaghymsyz iyis te joq. Amerikandyq «BAU­MATIC» firma­synan siyr saua­tyn qúryl­ghylar alynghan. Jyl basynan beri sýt sauymy 1700 tonnagha jetken. Sonda orta eseppen alghanda 1 siyr­dan tәuligine 27 litr sýt aly­nady. Demek, seriktestik óz-ózderin shiykizatpen tolyqtay qam­ta­ma­syz etude. Júmys­syz­dyqtyng sa­nyn azaytu jolynda da at­qar­ghan isteri maqtaugha túrarlyq. 87 adamdy júmys­pen qamtyp ke­ledi. Sonday-aq, byltyr ghana zauytqa Qazaq Últtyq agrarlyq uniyversiy­tetin bitirgen jas ma­man­dardy júmysqa qabyldaghan. Olar aldy­men shet memlekette tәji­riybe al­masyp, auylsharua­shy­lyq sala­syn­daghy bilimderin jetildirgen. Qazir jas ma­man­dardyng barlyghy otan­dyq ónim­di kóbeytu maqsatynda bilek sy­bana júmys istep, ter tó­gude.

«Amiran» JShS-ning bas diy­rektory Alla Paktyng ai­tuyn­sha, zauyttaghy tehno­lo­giyalyq qon­dyrghylardyng bar­lyghy ven­griya­lyq kompaniya­nyng qúryl­ghy­lary. Ol Euro­padaghy eng ozyq teh­nika­lar sanatyna jatady. Sonyng nәtiy­jesinde sapaly әri manyzdy sýt ónimderi shygha­ry­lady. Al­daghy uaqytta bala­lar­gha arnal­ghan ta­gham­dardyng týri taghy da kóbey­til­mek. Oghan zauyt­tyng mýmkindigi shek­siz eken­digin til­ge tiyek etti. Búl quan­tarlyq jaghday.

ALMANYNG DÁMI TIL ÝIIREDI


Oblys әkimi Amandyq Ghab­bas­úly Talghar audany, Gýl­dala auylyndaghy bolasha­ghy­nan zor ýmit kýttirgen «Fresh Frud Qa­­zaqstan» JShS-ning tynys-tir­shiligimen de ta­nys­ty. «Amal Bio» sauda bel­gi­simen otandyq ónim óndiretin kә­sip­oryn jemis-jiydekterdi saqtau men satu jú­mysymen tikeley ai­nalysa­tyn­dyqtan, serik­tes­tikting bý­gingi bet­aly­sy kóp­shilikting kónilinen shyq­ty. Je­mis-jiydekti qysy-jazy saq­tay­tyn 2 myng ton­na­gha layyq­tal­ghan qoymagha atba­syn búr­dyq. Onyng barlyq qú­ry­ly­sy men qúrylymy av­stra­­­­liya­lyq tehnologiyamen sa­lynghan. Je­misterdi bir qalyp­ty den­gey­de saqtau ýshin Ger­maniyanyng jo­gharghy tehnolo­giya­lyq qúral-jabdyqtaryn paydalanady eken. Sonyng nә­tiy­jesinde je­mis-jiydekter úzaq uaqyt әri bú­zyl­­may saq­talady. Sonymen qatar, jyl­dyng qay mezgili bol­syn, saq­tauda túrghan ósim­dikterdi sa­tu­gha mýmkindik bar. Oblys bas­shysy Amandyq Ba­ta­lov al­daghy uaqytta jemis-jiydek­ter­ding týrin kóbeytip, ónimning baghasy men sapasyna kónil audaru kerektigine toq­taldy. Al, kәsiporyn diyrek­tory Na­syr Kamalov kele­shek­te qoy­ma­­lardy ýlkeytip, týrli je­mis-jiydekterdi saqtau ýshin jú­­mys isteytindigin jet­kizdi. Almaty manynda azyq-týlik beldeuin qalyptastyru isinde jaqsy nәtiyjelerge qol jet­kizip jýrgen seriktestik jú­­my­syna oblys basshysy sәt­tilik tiledi.

Atalghan qoymagha negizinen saqtalatyn jemis – alma. Kә­sip­kerler alma ósiruding san aluan týrin paydalanady. Bú­dan son, Almatydan 80 shaqy­rym jerde ornalasqan tau bók­­terindegi alma baqqa jol tart­tyq. Alma baghy ýshin En­bek­­shi­qazaq audanynan 60 gek­tar jer­di alghan. Mamandardyng ai­tuyn­­sha, múnda almanyng 14 tý­ri shet elden әkelingen. Jer­sin­diru prosesi de jospardan tys oryndalghan. Tipti, shet­el­dik mamandardy alma agha­shy­nyng basqa aimaqqa az uaqyt­tyng ishin­­de jersingeni tanqal­dyr­ghan. Degenmen, jerding qú­nar­­ly­lyghy, klimattyng qolay­ly­lyghy alma aghashynyng ónip-ósuine zor yqpal etken. Alma sorttarynyng ishinde «golden deliyshes» sorty eng kóp jemis berse, «grennismiyt» úzaq ua­qyt saqtalatyn bolyp shyqty. «Mayrak», «futdjiy» syndy japondyq almalardyng dәmi bsqalarynan ózgeshe. Barlyq alma til ýiiredi. Sol arqyly súranysqa da iye.

Tamshylatyp suaru әdi­sin paydalanghan mamandar jemisti qústardan qorghau ýshin arnayy tormen kóm­ker­gen. Alma ósi­ru­ge qajetti әrbir zat shet­el­den alynghan. Sebebi, búl aghashtar italiya­lyq әdispen ósiriledi. Jal­py, alma baqta 60 júmys­shy bar. Olar әr mausym sayyn auysyp oty­rady. Bir mau­sym­da baqtan 350 tonnadan asa al­ma jina­lady. Kәsip­oryn qua­tyn art­tyruda búl ýlken is, ýlken nә­tiyje. Otan­­dyq ónimdi kóp­­tep óndi­rudi maqsat tút­qan kәsip­oryn bashylary kelesi jyl­dan bastap ónim kólemin 1000 tonnagha úl­ghaytudy jo­s­par­lap otyr. Sonymen qa­tar, al­ma je­misinen týrli susyn dayyn­daudy da qolgha almaq. Bir quantarlyghy, otan­dyq ónim qazirding ózinde Mon­gho­liya, Óz­bek­stan, Tә­jik­stan, Týr­kimen­stan men Qyrghyz­stan elderi arasynda súra­nysqa iye. Demek, jyl boyy tó­gil­gen manday ter­ding aq­tal­ghany.

– Dýniyejýzilik sauda úiy­mynyng mýsheleri na­ryqqa óz tauarlaryn shygharghanda, so­lar­men teng dәrejede saudagha tý­se aluymyz kerek. Eng aldy­men, tauardyng sapasy men bagha­sy na­zargha alynady. Sol ýshin bә­rimizdi alda ýlken júmys kýtip túr. Tynymsyz enbektenuimiz qajet. Túraqty damyp ke­le jatqan kompaniyalargha mindetti týrde memleket ta­ra­pynan kó­mek kórsetiledi. Qoldau bola­dy. Tek júmysty tiya­naqty, útymdy atqarghan jón. Halyq­ty barlyq qajet­tilik­pen qam­tamasyz etu jolynda ayanyp qal­mayyq, – degen ob­lys әkimi Amandyq BATALOV otandyq ónimdi arttyru maq­satynda jo­ghary nәtiy­jege qol jetkizgen seriktestikterding jú­mys­ta­ryna tabys tiledi.

Enlik SAGhYNDYQOVA

Talghar – Enbekshiqazaq audandary.

Almaty oblysy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5437