ÓZ ÓNIMDERIMIZDING ÓRISI KENG
Almaty oblysynyng әkimi Amandyq BATALOV júmys saparymen Talghar jәne Enbekshiqazaq audandarynda boldy. Sapar barysynda әkim ekonomikalyq quaty myghym audandardyng jay-kýiimen keninen tanysyp, birqatar agrarlyq nysanda, óndeu kәsiporyndarynda, jemis-jiydek saqtau qoymasynda bolyp, alma baqtaryn aralady dep jazady oblystyq «Jetisu» gazeti.
BALALAR TAGhAMYNA SÚRANYS BAR
Ónir basshysy alghashqy júmysyn 2010 jyly iske qosylghan Qazaq taghamtanu akademiyasynyng «Amiran» JShS zauytynan bastady. Atalghan seriktestik uaqyt kóshinen qalmay, serpindi damu ýstinde. Ýdemeli-industriyalyq baghdarlamany bayypty iske asyrghan kompaniya otandyq naryqqa óz ónimderin shygharu arqyly, túraqty tútynushylaryn tapqan. «Amiran» JShS balalargha arnalghan sýt jәne osy taghamnyng 11 týrin shygharady. Ónimning qúramynda bala densaulyghy ýshin óte paydaly dәrumender bar. Atap aitar bolsaq, bifiydobakteriya, qyshqyl sýt bakteriyalar, laktobakteriyalar, asiydofilidi mikroorganizmderding qúramy joghary. Óndiristing quattylyghy jylyna 1500 tonna. Ýstimizdegi jyldyng tórt aiynda 315, 2 tonna sýt, 203, 8 mln. tengege 394 tonna ónim óndirdi. Bir zauyt ýshin búl ýlken kórsetkish.
Atalghan sharuashylyq júmystaryn damytu ýshin auylsharuashylyq maqsatyndaghy 1528 gektar jerdi iygeruge bergen. Zaemdyq jәne jeke qarjymen salynghan sharuashylyq biraz mәselening basyn qayyruda. Negizgi baghyt sýt zauytyn óz shiykizatymen qamtamasyz etu bolghandyqtan Kanadadan asyl túqymdy sýtti baghyttaghy qara-ala siyrdan 800 bas әkelingen. «Amiyran» sýt-tauarly fermasynda sheteldik seleksiyanyng 800 sauyn siyryna layyqtalghan ýlken zamanauy sýt kesheni salynghan. Onda siyrlardy, búzaulardy ústaytyn jeke qora, veterinarlyq-sanitarlyq aimaq bar. 1450 tonna shóp siyatyn jabyq alang da qarastyrylghan. Jalpy, qoymadaghy qúrylys materialdary shetelden alynghan. Jeldetkish te ornatylghan. Sol sebepti qoymada jaghymsyz iyis te joq. Amerikandyq «BAUMATIC» firmasynan siyr sauatyn qúrylghylar alynghan. Jyl basynan beri sýt sauymy 1700 tonnagha jetken. Sonda orta eseppen alghanda 1 siyrdan tәuligine 27 litr sýt alynady. Demek, seriktestik óz-ózderin shiykizatpen tolyqtay qamtamasyz etude. Júmyssyzdyqtyng sanyn azaytu jolynda da atqarghan isteri maqtaugha túrarlyq. 87 adamdy júmyspen qamtyp keledi. Sonday-aq, byltyr ghana zauytqa Qazaq Últtyq agrarlyq uniyversiytetin bitirgen jas mamandardy júmysqa qabyldaghan. Olar aldymen shet memlekette tәjiriybe almasyp, auylsharuashylyq salasyndaghy bilimderin jetildirgen. Qazir jas mamandardyng barlyghy otandyq ónimdi kóbeytu maqsatynda bilek sybana júmys istep, ter tógude.
«Amiran» JShS-ning bas diyrektory Alla Paktyng aituynsha, zauyttaghy tehnologiyalyq qondyrghylardyng barlyghy vengriyalyq kompaniyanyng qúrylghylary. Ol Europadaghy eng ozyq tehnikalar sanatyna jatady. Sonyng nәtiyjesinde sapaly әri manyzdy sýt ónimderi shygharylady. Aldaghy uaqytta balalargha arnalghan taghamdardyng týri taghy da kóbeytilmek. Oghan zauyttyng mýmkindigi sheksiz ekendigin tilge tiyek etti. Búl quantarlyq jaghday.
ALMANYNG DÁMI TIL ÝIIREDI
Oblys әkimi Amandyq Ghabbasúly Talghar audany, Gýldala auylyndaghy bolashaghynan zor ýmit kýttirgen «Fresh Frud Qazaqstan» JShS-ning tynys-tirshiligimen de tanysty. «Amal Bio» sauda belgisimen otandyq ónim óndiretin kәsiporyn jemis-jiydekterdi saqtau men satu júmysymen tikeley ainalysatyndyqtan, seriktestikting býgingi betalysy kópshilikting kónilinen shyqty. Jemis-jiydekti qysy-jazy saqtaytyn 2 myng tonnagha layyqtalghan qoymagha atbasyn búrdyq. Onyng barlyq qúrylysy men qúrylymy avstraliyalyq tehnologiyamen salynghan. Jemisterdi bir qalypty dengeyde saqtau ýshin Germaniyanyng jogharghy tehnologiyalyq qúral-jabdyqtaryn paydalanady eken. Sonyng nәtiyjesinde jemis-jiydekter úzaq uaqyt әri búzylmay saqtalady. Sonymen qatar, jyldyng qay mezgili bolsyn, saqtauda túrghan ósimdikterdi satugha mýmkindik bar. Oblys basshysy Amandyq Batalov aldaghy uaqytta jemis-jiydekterding týrin kóbeytip, ónimning baghasy men sapasyna kónil audaru kerektigine toqtaldy. Al, kәsiporyn diyrektory Nasyr Kamalov keleshekte qoymalardy ýlkeytip, týrli jemis-jiydekterdi saqtau ýshin júmys isteytindigin jetkizdi. Almaty manynda azyq-týlik beldeuin qalyptastyru isinde jaqsy nәtiyjelerge qol jetkizip jýrgen seriktestik júmysyna oblys basshysy sәttilik tiledi.
Atalghan qoymagha negizinen saqtalatyn jemis – alma. Kәsipkerler alma ósiruding san aluan týrin paydalanady. Búdan son, Almatydan 80 shaqyrym jerde ornalasqan tau bókterindegi alma baqqa jol tarttyq. Alma baghy ýshin Enbekshiqazaq audanynan 60 gektar jerdi alghan. Mamandardyng aituynsha, múnda almanyng 14 týri shet elden әkelingen. Jersindiru prosesi de jospardan tys oryndalghan. Tipti, sheteldik mamandardy alma aghashynyng basqa aimaqqa az uaqyttyng ishinde jersingeni tanqaldyrghan. Degenmen, jerding qúnarlylyghy, klimattyng qolaylylyghy alma aghashynyng ónip-ósuine zor yqpal etken. Alma sorttarynyng ishinde «golden deliyshes» sorty eng kóp jemis berse, «grennismiyt» úzaq uaqyt saqtalatyn bolyp shyqty. «Mayrak», «futdjiy» syndy japondyq almalardyng dәmi bsqalarynan ózgeshe. Barlyq alma til ýiiredi. Sol arqyly súranysqa da iye.
Tamshylatyp suaru әdisin paydalanghan mamandar jemisti qústardan qorghau ýshin arnayy tormen kómkergen. Alma ósiruge qajetti әrbir zat shetelden alynghan. Sebebi, búl aghashtar italiyalyq әdispen ósiriledi. Jalpy, alma baqta 60 júmysshy bar. Olar әr mausym sayyn auysyp otyrady. Bir mausymda baqtan 350 tonnadan asa alma jinalady. Kәsiporyn quatyn arttyruda búl ýlken is, ýlken nәtiyje. Otandyq ónimdi kóptep óndirudi maqsat tútqan kәsiporyn bashylary kelesi jyldan bastap ónim kólemin 1000 tonnagha úlghaytudy josparlap otyr. Sonymen qatar, alma jemisinen týrli susyn dayyndaudy da qolgha almaq. Bir quantarlyghy, otandyq ónim qazirding ózinde Mongholiya, Ózbekstan, Tәjikstan, Týrkimenstan men Qyrghyzstan elderi arasynda súranysqa iye. Demek, jyl boyy tógilgen manday terding aqtalghany.
– Dýniyejýzilik sauda úiymynyng mýsheleri naryqqa óz tauarlaryn shygharghanda, solarmen teng dәrejede saudagha týse aluymyz kerek. Eng aldymen, tauardyng sapasy men baghasy nazargha alynady. Sol ýshin bәrimizdi alda ýlken júmys kýtip túr. Tynymsyz enbektenuimiz qajet. Túraqty damyp kele jatqan kompaniyalargha mindetti týrde memleket tarapynan kómek kórsetiledi. Qoldau bolady. Tek júmysty tiyanaqty, útymdy atqarghan jón. Halyqty barlyq qajettilikpen qamtamasyz etu jolynda ayanyp qalmayyq, – degen oblys әkimi Amandyq BATALOV otandyq ónimdi arttyru maqsatynda joghary nәtiyjege qol jetkizgen seriktestikterding júmystaryna tabys tiledi.
Enlik SAGhYNDYQOVA
Talghar – Enbekshiqazaq audandary.
Almaty oblysy
Abai.kz