Týs kórippin! Týsimde «Baspalar ýiindegi» ózim júmys istegen «El-shejire» baspasynda otyr ekenmin. Didagham men otyrghan bólmege kirip keldi.

Janarym ong jaq kózine qadaldy. Kóp-kónbek. Bireu úrghanday kýp bolyp isip ketipti. Týri sharshanqy. Shashy úipa-túipa!

«Agham búlay jýrmeushi edi ghoy. Men qyzyghatyn symbaty men seriligi qayda ketken?. Oi, Didagha qaytys boldy demep pe edi? Tiri eken ghoy. Bәse, sezip edim. Tiri eken. Tiri eken»...

Aghanyng jýdeu jýzine jýregim auyrsa da, «tiriligin» janyma medet tútyp, kónilim alyp-úshty. Osy bir quanyshty habardy ózgelerge aitpaq bolyp, әlgi bólmeden atyp shyghyp, dәlizde jýgirip kele jatyrmyn. Qas qylghanda aldymnan bireu shyqsashy... Eshkim joq.

Oyansam, týs eken...

Songhy bir jylda osy tektes týsterdi jii kóremin. Áriyne, onyng bәrin qaghazgha týsirip, oqyrmangha jorytu oiymda joq. Tipti, sol bir shym-shytyryq týster jayly eshkimge tis jarmaymyn da.

Mening ishki әlemimdegi kýizelisti syrtqa shygharghannan ne tappaqpyn?!

«Meni de mýsirkenizder, men de zar iylep, zapyran qústym» dep aighaylaghanday bolmaymyn ba?

Búl qayghy mening ghana emes, «әdebiyetti ardyng isine» balaytyn әr qazaqtyng qabyrghasyna batqanyn bilemin!

Sondyqtan da, Altay men Atyraudyng arasy bozdap jatqanda, ózimmen-ózim sayaq ketudi jón sanadym. Óitkeni el qazaqtyng qabyrghaly jazushysynan aiyryldy. Bú paqyrynyz qabyrghaly jazushydan – bir, janashyr aghadan – eki aiyryldy.

Býkil baspasóz últym dep tughan túlghany joqtap, estelikter jazyp jatty.

Men de sol túlghadan kóppen birge kóz jazyp qaldym.

Biraq, moyyndaghym kelgen joq.

«Baspalar ýiine» barsam, agham qúshaghyn aiqara ashyp, kýtip alatynday sezimde boldym.

Mine, «Baspalar ýiinin» altynshy qabatyndaghy temir esikting tútqasyn jýreksine ústadym. Aghamnyng «kýrek ústaghan» qoly san mәrte ayalaghan tútqanyng ózi súp-suyq bolyp, әldebir jamanatty sezdirgisi kelgendey týksie qalypty. Ony da mening «jýirik kónilim» elegisi kelmedi. Múnyng ar jaghynda agham otyr. Sózsiz, qazir men keldi dep quanyp qalady. Esikti bar kýshimmen tartyp qaldym... Jabyq túr. «E, agham júmysqa kelmegen eken» dep oiladym.

Didagha ýiinde shyghar. Ýiine barayyn dep, Rayymbekke tarttym. Qasymda Beybit Sarybay, Jadyra Narmahanova jәne Júldyz Ábdildәlar bar. Didagha bizdi esik aldynan kýtip alatynday asyghyp-aq jetkenimmen, múnda da joq eken. Aghamnyng ýii iyesin kýtkendey túnjyrap túrdy. Júmys bólmesindegi jazu ýstelining ózi jazushyny saghynghanday jetimsirep qalypty. Ýidegi әr jihaz agham jayly estelik aitqysy kelgendey jabyrqau kónilmen ýnsizdikting pernesin basyp-basyp qoyady. Bayqústarda til joq, әitpese, әzir-aq ah úrar edi.

Didaghamnyng jary Liza tәte maghan «Aghannyng kózindey kórip jýr dep keudeshe men kýrteshesin syigha tartty.

Sonda da meni «Didagham, Katongha ketken shyghar» degen aldamshy ýmit mendep aldy. Sol soqyr ýmitting jetegine erip, eki mәrte Altaygha bardym. Tek eski estelikter ghana kóz aldymnan kólbendep ótkeni bolmasa, ol jaqtan da Didaghamdy taba almadym.

Dәulet әkesining basyn qaraytypty. Tasqa qashalghan aghamnyng suretine úzaq qaradym. Didaghagha aitsam-au degen ishtegi bar sherimdi aqtarghym keldi. Aqtara almadym.

Óitkeni, Didagha tiri, ol kisi kóz júmugha tiyis emes. Sondyqtan da, o dýniyelik bolghan jaqynyma aitar estelikti aghama baghyshtap eshqashan aitpaq emespin. Aytqym kelmeydi.

Osydan on shaqty jyl búryn jariyalanghan bir súhbatyma bola meni bauyryna basyp edi. Sol ystyq bauyr әli suyghan joq. Ol kisi úzaq uaqytqa issapargha ketip qaldy. Erten, erten-aq ortamyzgha oralady.

Ortamyzgha oralmaghannyng ózinde, biz baramyz...

Áyteuir, basy bar, ayaghy joq, shym-shytyryq týs kórip jýrgendeymin. Erteng oyanghanda biz últ pen dinnin, dil men tilding әngimesin aityp, qyzyl-kýren  shaydy soraptap iship otyramyz. Men kenet, aghanyng shygharmashylyghy jayly әngimening shetin shyghara qoyamyn. Ol kisi dereu tyiyp tastaydy. Ózin maqtaghandy qalamaydy ghoy, sebebi.

Ol kisi sózsiz oralady. Sosyn biz ekeumiz ghana Ayagózding tósin qaq jaryp, jenil kólikpen Altaygha qaray zymyrap bara jatamyz. Múndayda eki adam emes, bir adam, bir jan, bir jýrekting iyesine ainalyp ketetinimizdi sezemiz. Búryn da solay edi. Janyng men jýreging bir adam bolghasyn ishte býguli syr qala ma?

Mening bar syrymdy biletin adam, kóz kórmes, qúlaq estimes sapargha ketip qaldy. Onyng biraz ishke býkken әngimesi mening kókeyimde sayrap jatyr.

Búl – kór-kókey. Aghanyng barlyq syryn ishke jútty da, joq qyldy. Bәlkim, osylay bolghany dúrys ta shyghar.

Últy ýshin zar eniregen alyp jýrekti toqtatqan zamanagha laghynet aitqannan ne tabamyz? Abaydan bastap, Didahmetke deyingi san qalamgerding keudesine úyalaghan sher – qazaqtyng jayy, alashtyng zary edi. Keri ketip bara jatqan sayasat, últyn oilamaytyn shendiler, el men jerding taghdyry Didaghamnyng jýregine auyr jýk arqalatatyn-dy. Oghan ózi jaqsy kóretin Qalihan aghasynyng qayghysy jamaldy.

Joq, men bәribir senbeymin. Agha, tiri... Issapargha keter aldynda maghan qonyrau shalyp: «Men seni saghynam ghoy» dedi auyr kýrsinip. Keyin Dәulet maghan «әkemning songhy sóilesken adamdarynyng biri sen ekensin» dep, aghanyng telefonyndaghy qonyraular tizbegin kórsetti.   

Agha, meni emes, men ony saghyndym... Sol saghynysh birneshe ret qolyma qalam alghyzdy. Didagham jayly jazbaq bolyp, neshe ret oqtaldym. Biraq, dәl jelkemnen bir ótkir kóz qadalyp, qarap túrghan siyaqty bolady. Ol ótkir kózding iyesi – Didagham sekildi, ol meni kórip túrghanday...

«Men ózim jayly emes, Didagham jayly jazugha tiyispin. Mening jazghanymnan Didaghanyng túlghasy anyq kórinui qajet». Osynday oy sanany myng mәrte shyrmaghanmen, ekeumizding aramyzdaghy san týrli әngimelerding nobayy qaghazgha týskende ýilespey, qiiy qasha berdi. Búghan sebep, aghany o dýniyege qimaghandyghym bolar... Áyteuir, ózim úqpaytyn kónil-kýy ishki әlemimning astan-kestenin shygharyp jatyr.

Sóitsem, Didagham shyndyghynda tiri eken!

Men ony júmysynan, ýiinen, tughan jerinen tekke izdeppin.

Qalay bayqamaghanmyn «Tasqalasynan» bastap, songhy jazylghan «Kesh» atty shygharmasyna deyingi әr tuyndysy Didahmet bolyp tynystap, qazaqqa aitaryn aityp túr eken ghoy.

Didahmetti izdegen әr adam onyng shygharmalaryna ýnilgeni jón. Óitkeni, aghamnyng bar bolmysy sol әngimelerinde menmúndalap kórinip túr... Kez kelgen adamnyng saghynyshy men mauqyn basugha Didahmet múrasy tolyghymen jaraydy.

Sol sebepti de ol kisi jayly ótken shaqta estelik aitugha bolmaydy.

Býgin Didagham taghy týsime kiretin shyghar... Búl joly symbatty, syrbaz qalpymen ener dep ýmittenemin. Men Didaghanyng tiri ekenin aitpaq bolyp, dәlizge jýgirip shyqqanda aldymnan Jadyra (Narmahanova) shygha keler...

Kim bilsin?! Áyteuir bir jylda suymaghan kónilim, mәngilikke ystyq tabynda qalatynday kórinedi.

Didahmet Áshimhanúly ólgen joq...

Qanat Ábilqayyr

Abai.kz