EKI OTAN

nemese nәnge hat

 

Sizden maghan esh payda joq, ei, agha!

Aspanym bar, zәru emen sayana.

Jylap keldim, jylap ótem ómirden –

Aqsyn qanym!

Shyqsyn janym!

Ayama!

 

Ayamaysyn!

Ayamasyng bilgenmin,

Sen Esikti teuip ashyp kirgen kýn.

Tesiginen kijingenmen Týrmemnin,

Jortqan Baqqa ere almaydy Ýrgen Mún.

 

Kәr qylar dep men de ygha alman, ai, taqsyr!

Endi mende jay qalghan joq tayqaqsyr.

Ataqtaryn art jalaumen shygharghan,

Kóp jәreuke jasay bersin aitaqshyl!

 

Qyzarmaugha ýirengesin bet eptep,

Er basyna shatyr bolghan etek kóp.

Enbeginiz tóte singen,

jýre ber

Tekesingen aq shybyshty jetektep.

 

Ánshing – әrli.

Zanshyng – zәrli.

Aqyn – shat.

Ay-hay, zaman, túrsyz taqqa taqym sap.

Siz úrsasyz – kýnirensek, ah úrsaq,

Biz siyaqty bolmaysyn, – dep, – satymsaq.

 

Tek sizdiki – ordamyz ben qordamyz,

Tek sizdiki – dorbamyz ben jorghamyz.

Sizben birge shygha almaymyz jolgha biz,

Eling – eru!

Elendeushi bolmanyz.

 

By ornyna kil jelghauyz boldy abyz,

Jýregimde – órt,

kózimde – kýl,

qolda – múz.

 ...«Jýrek» degen boztorghaydy qorghanyz,

«Izgi qala» jayyndaghy, Sorly Anyz!.. 

 

Órip shyqqan qúbyjyq pen jalmauyz

Ar-amanat-qazynama saldy auyz.

Degenmenen abaylanyz, armanyz,

Qandy auyzda Siz de ketip qalmanyz! 

 

Tórinizdi toltyrghasyn kil kezbe,

Bilinushi ed, ilinushi ed kim kózge!

Otan jayly tebirene kórme tek,

Bizding Otan sizdikinen mýlde ózge. 

 

Bizding Otan – órtke ýitilu, sharpylu,

Sizding otan: basy – gu-gu, arty – du.

Bizding Otan – óksu menen ókiru,

Sizding otan – ynyrsu men alqynu. 

 

Bizding Otan – әruaq qonghan beyitte,

Sizding otan – jarmaq tolghan seyfte.

Bizding Otan – arman býrgen Jýrekte,

Sizding otan – jalghan kýlgen keyipte.

 

Birde – orysqa, birde – shýrshit, shtatqa

Birdey búlghap, qúiryghyndy ústatpa!

Sizding otan – qoldan soqqan úshpaqta,

Bizding Otan – sordan soqqan qystaqta. 

 

Tulaq bolghan búralqy men ógeyge,

Erten: «Mynau kimning jeri?» – demey me...

Sizding otan – Astana men Almaty,

Bizding Otan – Aral menen Semeyde.

 

Zәuzatymnyng Esesinen tólengen,

Sizding otan – jasalghan shart kóp elmen.

Bizding Otan – Úlytau men Bayghonyr,

Su ornyna u jauatyn tóbennen!

 

Sizding otan – alghys, qauma... kók orman,

Bizding Otan qarghys, dauda joghalghan.

Sizding otan – shet elderding bankinde,

Bizding Otan – Manghystauda tonalghan!

 

Habaryng kem, bizding Otan jútay ma?..

Sizding otan úttyrmaytyn úpayda.

Bizding Otan – qora, mola adyra

Qalghan jerde – ketken keshe Qytaygha!

 

Bizding Otan – qysqy qyrda túl qalghan,

Sizding otan – kýshti jyrda jýlde alghan.

Bizding Otan – aryn satqan nan tappay

Arulardyng yshqyrynda bylghanghan!

 

Sizding otan – atqaly túr jel berse,

Bizding Otan – qorghaydy elin ólgenshe!

Bizding Otan – múhit asyp joghalghan

Tumay tua shókken baqsyz kórdemshe!..

 

Bizding Otan – «dana týrde» sheshilgen

Myilau zannyng monshasynda sheshingen.

Sizding otan – qara týrme halyqqa,

Bizding Otan: Ana tilde – kesilgen! 

 

Sizding otan – mәrmәr ýiler qozdaghan,

Bizding Otan – boz torghayly boz dalam.

Sizding otan – ibilister әninde,

Bizding Otan – qyl qobyzda bozdaghan.

 

Bizding Otan – bershimek zar tumaghan,

Sizding otan – Shәddad-baqtay shulaghan.

Bizding Otan – Qazaqstan-bekire,

Qúlqyn atty qyzghylt auda tulaghan... 

 

Jә! 

Kýizelme,

kýnirenbe,

sarqylma! –

Mola baghyp otyrghan joq nar túlgha:

Qoldanbaghan aqyl bar-dy qartymda,

Joldanbaghan hatym qaldy artymda. 

 

Sarqylmaytyn jymysqy arbap, jau ishsin,

Nesibem bar – kýnim búltqa qauyssyn!

Men shydaymyn –

tyrymdy úrlap tauyssyn,

Sizding otan jyryn jyrlap tauyssyn!

 

Sәbiy-halqym!

Jәutendegen qúldyqta,

Myng jút kórdin,

Shydashy endi Syn-Jútqa.

Bizding Otan jetkizedi habaryn,

Erteng degen – órtenbegen Shyndykqa! 

 

Qashyp jatyr – aldap-arbap tudy alghan

Zyr-zybyldar – aqsha-masy tughannan.

Bizding Otan alady Erteng Azattyq,

Tәuelsizdik Týrmesinde ulanghan.

 

Dalam menin!

Orda tikken myng atam,

Kók bayraqtay aspanyndy únatam.

...Eshqashanda Otan ekeu bolmaydy:

Qalady әli Jalghyz Otan – Shyn Otan!

 

Úly Otan!..

 

15.07.1999 j.

Aqtau.

 

HALYQ PA SOL DA?..

 

Halyq pa sol da – sonynda ýni qalmaghan –

Óz órkenderin ózderi tiri jalmaghan?!

Saldaqy satqyn sol bolar –

Babanyng Dilin

Belinen tamghan tamshygha sinire almaghan!

 

Ordamdy qansha ozbyrlar qiratqany anyq,

Súrarmyn ketken qúnymdy Siratqa baryp...

Pút-«qúdaylardy» jitirgen has músylmanday,

Jútqy baylardy ylaqtyrsaq siraqtan alyp!..

 

Nege men ghana tartamyn azaptyng zaryn,

Keshpekpin nege arsyzdyng mazaq qylghanyn?!

Qazaqtyng qamyn jemegen jelókpe tobyr,

Nelikten jeuge tiyisti qazaqtyng nanyn?!

 

Alyp em nәrem halqymnyng qanbay jyrynan,

Dabysy qaldy tek qana tandayda úlyghan.

Borbay qúlynan,

Mansaptyng NÁN maymylynan,

Qorghauym kerek Arymdy – qanday da úrydan!

 

Atady qashan dalamnyng aqsyrgha-әn tany?

Shygharam qashan shynyna pәk syrdy arqaly?

Tabyt-týnekke –

Últymnyng Sýldesin taptap,

Sinip barady taltandap «taqsyrlar» Taby.

 

Qandy jas tóged shyghyp ap qiya betke Ayym,

Atady kimdi júldyzdar – úyaly oqtayyn?..

Sýldeler órip baratyn Qúday Sotyna,

Qalghany haq pa jaqyndap – Qiyametqayym?

 

Qúdaysyz tobyr – sol Sotta qúnyghy qanyp,

Tozaqtyng týrmelerinde shybyny janyp,

Otyrar ma eken shygha almay tyrday jalanash, –

Halqymnyng mýrdelerine tyghylyp alyp?

 

Qarghystyng qara tanbasy keyipterinde,

Shoyynqúlaqtar jýr – jandary seyfterinde.

...Kókireginen Sýldemning tútanar bir kýn,

Sónbegen shyraq – Babamnyng Beyitterinde!..

 

08.12.2001 j.

Shynjyr.

 

 

Bizdik ahual

 

Qaghady, ә, balaq dalada qahandar shany,

Shaghala qanat samala – shaharlar shamy...

Ýptep keterdey ýiimdi janygham elge,

Sarqylghan shaqta jarqyldy saparlar sәni.

 

Sarjasyl tolqyn dalany – bókeni boyap

Aghatyn edi –

býginde mekeni qayaq?

Alystan qaytyp oralsam –

                                            bir týrli qyrdy,

Ezile jazdap jýregim, ketemin ayap.

 

Aldymnan ansap shyqqanda ot janarly aq tan,

Audaram barlyq kinәni aptalargha aqqan.

...Jetim elikke su tiymey qaptaghan qaqtan,

Taltandap jandy janshidy jat taban – batpan.

 

Jalama jartas bәz dala,

                                          qúlama qúzdy

Bauyrdan saumal búrqyrap – búlaq aghyzdy.

...Itting bir júty tiygender iytinip kelip,

Súramay alyp barady sybaghamyzdy!

 

Kelgendey bolam shetine arannyng keyde,

Qúsarday ishten zәr-shynyn haram bir Beyne:

«Úrdym da qoydym erligin babannyn!» – dey me, –

«Qasiyetine týkirdim dalannyn!..» – dey me?..

 

«Uaqytym joq jatatyn qayghy-múndy elep,

Topylghan tobyr!

Senderden ai-kýnim bólek.

Biyene qosyp jýre ber aighyryndy erek,

Aydynnyng kerek, al maghan –

Baylyghyng kerek!..»

 

Osylay deydi kil súrbet ishinen maghan,

Ishimen aitqan sózdi de týsinem jaman!

Shoqidy qansha, Qúday-au, qanqamdy menin,

Túmsyghy boqty,

kózi oqty kýshigen-zaman!?.

 

Qahandar shany elestep qonamyz dara,

Shaharlar shamy shaghylyp qara qúzgha ana.

...Myna dalada barlyghy – basqalardiki,

Ózimizdiki әzirge –

Molamyz ghana!..

 

Ázirge!..

 

08.12.2001 j.

Shynjyr.

 

 

«KÓNILINE KELIP QALAR...»

 

«...Bizding Dala kónbistikten kónge ainalghan tәrizdi, –

«Edinisa – jaqsylary» Nólge ainalghan tәrizdi!

Óz úldary ógey shyghyp, tәrik qyldy Paryzdy!

Keler úrpaq, ótken әruaq aldyndaghy Qaryzdy!» –

 

Dep em, kenet búghyp jatqan shyghyp ketti tastan ýn:

«Oybay, tynysh!

Kóniline kelip qalar basqanyn...»

 

«Al kóneyik.

Sonda bizding kim qaraydy kónilge?

Esekten de essizdenip mityndau da ómir me?!

Qanmen jighan qazynamdy tegin berip teksizge,

Qúl men Qútan biylik aitty Abyz góiler tórimde...»

 

Álgi Dauys Jannyng kózin jarq etkizdi qas-qaghym:

«Oybay, tynysh!

Kóniline kelip qalar basqanyn...»

 

«Bizdey samas, erensizdi esi dúrys keketti el –

Sәl sanylau qalsa Basta sol mazaqqa tótep ber.

Otan jayly úghymyna úryp qolyn qoyady –

Qotanyna qasqyr ertip kelip jýrgen kópekter!»

 

Taghy da әlgi ýn estildi:

«Jaq jappauyn qasqanyn! –

Oybay, tynysh!

Kóniline kelip qalar basqanyn...»

 

«Bostandyqtyng bozasyna toyyp alyp otalap,

Sóilese erler, júrt qaraydy janarlary botalap.  

Elding qamyn jegensinip,

Jerding Qanyn qylghytad – 

Qyzghylt kúlqyn,

súrghylt tәbet,

bozghylt yndyn – mahabbat».

 

Tap janaghy Ýn:

«Qozghau mýmkin emes Sordyng tas-taghyn,

Oybay, tynysh!

Kóniline kelip qalar basqanyn...»

 

«Búl neghylghan kereng týisik,

kerdeng úghym, ker sana?..

Sýiegimde Tiri et qalsa júl, otyna borshala!

Úly Tózim úiyqtap jatyr bizding men-zeng dalada,

Selt etpeytin – kózin oiyp, tilin kesip alsa da».

 

Tastyng dausy túr estilip:

«Jaghyndy endi ashpaghyn,

Oybay, tynysh!

Kóniline kelip qalar basqanyn...»

 

«Mening jerim qaza-qaza kórge ainalghan syqyldy,

Jighan yrzyq-nesibesi kónge ainalghan syqyldy.

Ólikti de úiqysynan shoshytarday keshegi

Kórgen Týsim, shynymenen, Ónge ainalghan syqyldy».

 

Tastyng dausy qatty shyqty:

«Oylau kerek bas qamyn,

Oybay, tynysh!

Kóniline kelip qalar basqanyn...»

 

«Zorgha jetken Azattyghym ghasyr jalghap ghasyrgha,

Búlyng etip joghalarday ýreylenem, yrasynda...

Babalardyng Sýiekterin satyp bayyp alghandar,

Toylap jatyr –

Bolashaqtyng Molasynyng basynda!..»

 

Bozdap qoya berdi kenet mening Basyr Aspanym:

«Tynysh, oibay!

Kóniline kelip qalar Basqanyn...»

 

Taghy sóiley bergenimde, tasty aldy da Aspanym,

Tas tóbemnen úrdy aqyryp:

«Ýni óshkirding shash qanyn!..»

Mylja-mylja bolar dep em – qor kónilim, pәs tәnim,

Qaldy qaghyp әlgi tasty ShYNY QARLY ASQARYM!

 

«Endi ózekke qol súghugha haqysy joq Basqanyn!..» –

Aspan astyn ketti sharlap ESKIRMEYTIN ESKI ÁNIM!!!

 

17.11.96 j.

Aqtau shәri.

 

 

BABATÝKTI BOZ DALA

 

Babatýkti boz dala,

kógesem qyr,

Byltyrghydan jusanyng nege seldir?..

Ózing jayly múnym kóp kókirekte,

Jenilder me bireui tólesem jyr?

 

Kók bútalar kóktemde shulap shyghyp,

Jaz ótpey-aq qúrydy qurap shybyq.

Shyt-shyt bolyp sortang jer jarylady,

Kýnde qalghan, mәselen, tulaq synyp.

 

Qyr erini kezerip shany shyghyp,

Qol sozady quraylar jan úshyryp.

Kýltildeydi kók saghym kókjiyekte,

Sol bayaghy jetkizbes alys ýmit...

 

Babatýkti boz dala, kógesem qyr,

Mojap qapty jel mýjip kóne sengir.

Tapqan shaqta babamyz jaudan jazym,

Kózde ketken eng songhy eles eng bir.

 

Kemiyek qúm shygharsa kemsiygen ýn,

Zamananyng boljaymyn kersiygenin.

Kelgen sayyn qiya almay jylap ketem,

Men de seni babamnan kem sýimedim.

 

Sekseuilder sókkende kóbe-kýidi,

Kýidi tyndap qabaghyn tóbe týidi.

Kýirep qalghan qyrdaghy kýmbezderge

Elden búryn ayatty jel oqidy...

 

Babatýkti boz dala-ay,

kógesem qyr,

Kógindegi qayda әlgi eresen núr?..

Agham bayghús kish-kishtep bes eshkisin,

Tezek tappay daladan jeneshem jýr.

 

Qalar ma eken, shynymen, qyr oyanbay?

Saghan qyzymet qylady kim ayanbay?...

Topyraqty jyn qaghyp ketti deydi,

Qúiyn bolyp –

qorlyqqa shyday almay...

 

Ruhyndy qay zaual qúrtqan ezip? –

Otyramyn sony oilap, júrtta mezip.

Merez basqan tәnindi kórgen kezde,

Aspanynnan ketedi búlt ta bezip.

 

Babatýkti boz dala-ay,

kógesem qyr,

Perzenting bop qoltyqtan demesem bir.

Seni oilasam,

jau da joq jarghylasar, –

Ylghy eles-súlbamen egesem kil.

 

Kim tilektes, bilermiz kim bilektes,

Búl týrindi kórse tek jyn dir etpes.

Sosyn –

sening qanyndy úrttap ishken

Myighúrttardyng mynghyry dynghyr etpes...

 

Kentke qashqan boz ýiler dódegeli,

Maldan ada – qyrpuy, tóbeleri...

Seni súmdyq ayaymyn, jazghan dalam,

Odan basqa qolymnan ne keledi?!.

 

Babatýkti boz dalam,

kógesem qyr,

Júbatarmyn jýrekti ne desem búl?..

Biz de zaman tútqyny... 

Japandaghy

Jalghyz bostan – aq kiyik, sen esen jýr!.

 

Kóz jazyp qap jónkilgen kóp elikten,

Aq saghymnyng sonynan nege elikkem?..

Qalghyp ketem týrmemde...

Týsimde ylghiy

Qashyp bara jatady tóbe bitken...

 

Óng menen Týs oinatyp sanamda jay,

Qúbylady, Qúday-ay, zaman qalay! –

Qashyp ketken kóp tóbe –

taulardy ertip

Kóship kele jatady maghan qaray!..

 

Babatýkti boz dala-ay...

 

05.05.1997 j.

Shynjyr qystaghy.

 

 

BOZDALAMEN BAQÚLDASU                    

 

Ketti eserlik, oraldy esti shaghym,

Jaramaydy bizge endi eski saryn.

Pendelikting toyyna toyyp boldym,

JAR Júparyn saghynam, DOS Qúshaghyn!

 

Kelemin men kózimnen әn shyqtatyp,

Etegimdi jalaydy qanshyq-baqyt.

Qanshyq-baqyt degenim – pendelik mún,

Bәri mәnsiz – taghar shen, tansyq taqyt.

 

Sher tolghandym, –

                           jatsa da qúptalghan bop,

Astary men qatparyn úqqan jan joq.

Kórdim bәrin – ótkizdim jýregimnen,

Men qaraylar jalghanda týk qalghan joq.

 

Tek, bozdala... shomylghan boz múnargha,

Seni Tәnir baqida kez qylar ma?..

Osy suret qinaydy-au qimasym bop,

Kóz aldymda túryp ap kóz júmarda.

 

Boz dalamnan basqa endi qimasym joq,

Qalady, yras, úl-qyzym mirasym bop.

Al otannyng qayghysy – baqida da

Jyrtyp shyghyp jýrekti, myigha sinbek...

 

Isteytin is qalmady aqyngha týk,

Jaqtym – baghym, jýrekti lapyldatyp.

Fәny menen baqidyng shegarasyn

Ár dem sayyn kelemin jaqyndatyp.

 

Baghyshtasam aqyrghy sózdi JARGhA,

Bir qararmyn artyma kóz júmarda. –

Janym – HAQQA amanat,

Tәnim – taqta,

Terbetedi boz dalam boz múnarda...

 

08.02.2008 j.

Shynjyr.

 

KENSEDEGI KESIR JYR

 

Mynau kense qay kense, mәrmәr kense,

Engizbeytin esigi anghaldy ólse.

Kenselerding jelkesi kýjireymek,

Ker zaman men sherli adam kermar kelse.

 

Jorgha ghoy dep jýrgenim – kiyting shyghyp,

Qoramda ýrgen kópek kóp iytimsinip.

Qor bolasyng búl jerde «iyting shyghyp»,

Silenine batyrsa qiy-tirshilik.

 

El-júrtymnyng aughasyn qút basynan,

Qútyla almay zamannyng jútpasynan,

Men de kirem kensege, agham bar dep,

Ústap túrghan dәurenning tútqasynan.

 

Tar sanasyn jau menen jat túsaghan,

Teuip tyqqan qalpy bar qap qúsaghan.

Tura barsam tanymay dýrdiyedi,

Toy-topyrda arqamnan qaqqysh agham.

 

Qamdaytyny qashanda qút-qara bas,

Qaryn bolyp boyyna júqty aram as.

Qúny qymbat jihazdyng tasasynan

Qandasyna kýledi ol tút jalanash.

 

Kýlmey endi óle me qandasyna? –

Qazyna bar qymtaghan qambasyna!

Bólteberden siqynda aiyrma joq,

Baylyq basyp jatatyn jambasyna.

 

Qaharlansa – jyn shashqan kәri bura,

Jalynugha qorqasyn, jaghynugha.

El men jerding yrzyghyn jatqa satyp,

Endi az jýrse dayyn túr jarylugha.

 

Sharuasy joq, ketse de últyng qúryp,

Túrqyn tanyp tynasyn, qúlqyn bilip.

Men de amalsyz shylymyn tútatamyn,

Ishim jylap túrsa da, syrtym kýlip.

 

Eki etpeysing kәr qylsa búl aghanyz,

Shoyyn ezu, gýrzi qol, mine, naghyz.

Múnday agha mende de, sende de bar,

Meken-jayyn, at-jónin súramanyz.

 

Bir tamyrdan ozalda dýregenmen,

Bólek bol, dep, qabirden tiler em men.

(Hal mýshkil-au, qapyda kózin salyp,

Ózin tanyp qoysa olar búl ólennen...)

 

Hal-jayy osy el sengen úlyghynnyn,

Qamytyna jegilgen qúl-úghymnyn.

Qinalasyng әlde bir obyr kelip,

Mayyn soryp jatqanday jiliginnin...

 

Jogharydan kәr tókse qyly jendet,

Jorghalamaq aldynda qúl iymendep.

Qyly jendet jelkesin qyryqqansha,

Ýstelderde byqsidy kil ýigen boq.

 

...Esigimde shiqyldap topsa-shydam,

Únghydaghy key-keyde oqsha ashynam.

Búzyp, mola salghym kep ketedi-ay bir,

Kense kórsem aq mәrmәr –

boq sasyghan!.

 

28.01.98 j.

Aqtau shәri.

 

 

QAZAQSTAN BAR MA EKEN?..

 

                                 «Basqa jerde «Qazaqstan» degen

                                 el bar ma eken? Bolsa, keter edim!..»

                                                         Ermúhan Toghyzbayúly.

 

Tirshiligi,

tynysy,

aspany ónge –

Qazaqstan bar ma eken basqa jerde?..

Qazanymnyng kirpigin ashyp tastap,

Shymyr-shymyr qaynaydy jas terende.

...Kóz jasymnyng buynan payda bolghan

Ayyqpaytyn bir búlt bar tas tóbemde!

 

«Qazaqstan bar ma eken bir qiyrda? –

Bola qalsa, – sol elge syrghiyn da!..» –

Aua jetpey alqynghan Azamattyn

Ashy dausy әli de túr myiymda.

 

Qazaqstan bar ma eken – azat qany? –

Beriletin jalghansyz taza aqpary.

Óz tilinde sóileytin qazaqtary,

Óz mýddesin satpaytyn kәzzaptary?..

 

Úldarynyng shekpegen azap tәni,

Úrynbaghan qyzdary mazaqqa әli,

Ah úrmaghan qarttary tozaqtaghy –

Qazaqstan bar ma eken – ghajap bәri?!.

 

Qazaqstan bar ma eken basqa jaqta? –

Handary da qaraytyn qas-qabaqqa;

Qurylmaghan qandary ashy araqqa,

Bәri qamqor aghanyng – jas talapqa;

 

Tasbaqaday bólenbey tas tabaqqa,

Azamaty ylayyq asqaq atqa;

Júldyz tóldep jatatyn qos qanatta –

Qazaqstan bar ma eken basqa jaqta?

 

Qazaqstan bar ma eken –

oyyp tórden

Oryn bergen qazaqqa keyip kelgen?!

Sógip ashyp sanasyn seyftengen,

Bәz bayaghy bәkiza keyipke engen!

 

Itayaqtan as ishpey jóiittermen,

Tosqauylyn shýrshitke qoyyp kennen,

Babalaryn bólispey beyitterden,

Bir toqtysyn Ýsh Jýzge soyyp bergen?!

 

Qazaqstan bar ma eken –

mayly әkimnen

Qorlyq kórmey kýn keshken –

qayratynmen!?

Qara týnge qaqalmay taygha-týrmen,

Baqtan búlbúl sayraghan sayraqy ýnmen?!

 

Bala satyp aqsha almay qay kәpirden,

Tórlerine bayraghyn jaynata ilgen;

Qyzdary joq kindigin Aygha týrgen,

Allasyna syiynghan әibat ýnmen –

Qazaqstan bar ed! – dep, –

Qayda?

Kimnen? –

Estip edin, aghasy, qay hәkimnen?

 

Bola qalsa, – sol jaqqa men de ketem,

Ghúmyr keshkim keledi pendege ten.

Búlbúl bilip mening de әnderimdi,

Júldyzgha ilip jyrymdy ermek etem.

...Úldarynyng tasynan últyna atqan

Qirap bittim! –

Ómir de shólmek eken!

 

Men de ketem, aghasy, tastap ketpe,

Týk shara joq toray-til,

baspaq-betke!

Ózderine qaldyryp batpaqtaryn,

Shyghyp jýre bereyik asqaq kókke!

 

Onday el bar! –

Key-keyde zor úrany –

Shalynady qúlaqqa onyng әni...

Kezigedi ol bir kýni Ay tuarda,

Sholpan tua nemese jolyghady.

 

Onday elding –

Balqashy, Araly anyz,

Degeleni ýstinde dem alamyz.

Enip túryp shegara – esiginen,

Kerip túryp... tynysty keng alamyz.

Tógip túryp sodan song jasymyzdy,

Osy Qazaqstangha oralamyz!..

 

11.12.2001 j.

Shynjyr.

 

ÚLT PEN BÚLT

 

Aspanym anyrady búltsyz qalyp,

Erlerim eniredi últsyz qalyp.

Jel degen jendet shyqty kýrt syzdanyp. –

Búlttardy bir taugha aidap jidy aparyp,

Últtardy bir halyqqa qúidy aparyp –

Yapyrmay, ol ne degen týpsiz halyq!?

 

Búlttarym taudy әzirge qyzyqtyrar,

Búlaghyn sausaghyna jýzik qylar,

Kemdi kýn gýli saghaq ýzip túrar.

Úgha almas jel-jendettey qyrttyng basy –

Jiylghan qasiretten búlttyng jasy

Sol taudy aqyr týbi mýjip tynar...

 

Jel-jendet әli talay oralady,

Jerinning bar asylyn tonaghaly.

Týzge úshyp eldikting aq oramaly,

Jelmenen qasiret te kýrt taraydy. –

Bilgenge búlt ta – qayghy, últ ta – qayghy,

Qayghysyz Jer men Eling ne bolady!?

 

Men ýshin taptyryp ed qay jerúiyq? –

Úlidy eski júrtta qayghy erinip,

Saylargha bu shógedi jaymen úiyp.

Búlty joq kókte kóshken shudalana,

Tu dalam ainalghanday qu molagha –

Qaraydy tóbesinde ay móliyip.

 

Jep meni tauysqan ba taghy-qúlqyn?

Jiylmay qalghany ma saghym-úrtym?

Qúry ma qayran júrtym, qalyng últym?.. –

dep edim, –

Teniz shyqty buy atylyp,

Kókte oinap qarquar qús jýr aqyryp!

Jebir tau qúlap týsti uatylyp! –

O, toba-ay, orala ma-ey, taghy búltym!?.

 

19.02.1991 j.

Qúryq kenti.

Svetqaly Núrjan

Abai.kz