Qyzghaldaghy Torghaydyn

Qyzghaldaghy Torghaydyn,
Tang núrymen býr jardy.
Sәule shashqan bir sezim,
Sәnge bólendi qyr aldy.

Qasqaldaghy Aqkóldin,
Án salyp jýr tang atpay,
Mazasy ketken bir adam,
Múndanyp jýr, til qatpay!

Bir perne

Janghyryghy ma bir kýidin,
Bir pernesi dombyranyn
Dyng etti.
Dyng etti, taghy dyng etti,
Shalqyp dalany kýy ketti.
Qiyalda bar qiyanda,
Qiyalmen dýniyege siyam ba,
Keshegi kýnmen syr ketti,
Jýrekpen shertken jyr ketti.
Kelmeske ketken kýnderdi
Saghyndym ba, әlde múng ba,
Jýregim sәl dir etti.

Dialog

- Kimsin, balam?
- Azamatpyn, ata!
- Eling bar ma?,
- Elim bar au,
Erim bar dep aita almay...
- Jering bar ma?
- Jerim bar au,
Biraq, iyesimin dep aita almay...
- Ýiing bar ma, qaraghym?
- "Ýiin" deysiz be, ata,
Jýrmin sol, Astananyng shetinde,
Bir qos salyp, 
erkin kósilip, 
jata almay...
Shal bayghús әlsizdigine kýiindi,
Balagha júbatu aita almay,
Kózi toymaghan baylargha
toqtau aita almay!

Itting dialogy

- Búralqyday jýrmesem,
It bolam ba,
- Árnәrsege ýrmesem,
It bolam ba,
- Ýru basqa,
Arsyldau basqa,
Azuymdy kórsetpesem,
It bolam ba,
- Sarymasam týbirge
It bolam ba,
- Jaghynbasam, iyeme,
It bolam ba,
- "Qasqyr" dep meni oilasyn,
Áytpese,
It bolam ba!

Súrqyltay

Súrqyltay qús,
Sýikimsiz qús.
Aqyly joq,
Týisiksiz qús.
Bireuding jemin qaghyp alyp,
Aram ómir sýretin qús.
Bәleli qús,
Jalaly qús,
Adaldyqtan aramdyqty órgish,
Túmsyghy sýiir,
Boqty sýzgish,
IYisi jaman,
Sasyq qús!

 ***

Múnymdy saghan shagham ba
Shyndyqty aitu qiyn,
Ádil de bolu qiyn,
Syngha týsken zamanda.
Ádildikti sýisem, eger de,
Shyndyqty qalasam, eger de,
Qyl kópirden ótu jazam ba!
Ádil zaman bolsa, eger,
Shynshyl qogham bolsa, eger,
Múnymdy saghan shagham ba!

Sýiip alsam...

Aytyp salsam, 
jýregimdi tolghaghan bir sherimdi,
aityp salsam.
Bayaghyda jazylghan bir hatymdy,
qaytedi, qaytyp salsam!
Bir sezim,
kýiiginen ystyghy kóp,
jayyp salsam.
Saghynamyn men seni,
alystasyn,
Ádeyi baryp,
bir seni, sýiip alsam!

Ne dýr?
Dana bolyp tughan son,
danalarmen jýrgen dýr.
Aqyldy bop tughan son,
Aqylman bop jýrgen dýr.
Bilimdi bop tanylsan
Shәkirtindi kórgen dýr.
Shayqy bolsang egerde,
Kýldirgening jәne dýr.
Aqymaqtyghyn bilmese,
Aqyl aitu kimge dýr.
Zamannyng syn shaghynda 
Aqyldy da -dýr,
Aqymaq ta- dýr,
Jaghympazda- dýr,
Úry da -dýr.
Kimning kim ekeni bilmesen,
Sandalghan qúr!

Qara óleng - jan sayam

Almatygha kelgende,
әli balamyn.
Dalanyng taghysy-
daramyn.
Avtobusta "platy za dorogu" dese,
Júdyryqpen jýretin "saramyn".
Sonda da zamanmen jarystym,
jaqsygha júghysyp,
jamanmen alystym.
Sonda da jetelegen bizdi
Armany edi Arystyn.
Sodan ba, oryssha týsinbesem de,
Pushkindi oqydym,
Úqpasamda,
Mayakovskiydi taldadym,
Esenin men Mandelishtamdy jattadym.
Al, Blokty hattadym.
Biraq, bәri elikteu eken,
Bәrinen birtindep, attadymda,
Qazaghymnyng qara ólenine toqtadym.
Qara búlttyng arasynan
Jarqyrap shyqsa, bir sәule,
ol da -qara ólen!
Taudan aqqan móldir búlaq ta-
qara ólen!
Qara óleni qazaqtyn,
Jýregimning sәttik dýrsili,
Jan syrymnyng dirili.
Eldigimdi oilasam,
Kónilimning bir kýii!
Kýn men Ayy ghoy ol -
últymnyn!
Býgini men mәngilikting jalghasy!
Ei, qazaqtyng qara óleni!
Kýnde oqimyn men seni,
Tórdegi jastyqta shyntaqtap jatyp,

Týn men tandy atyryp!

Júmat ÁNESÚLY

Abai.kz