Kenes dәuirinde Joshy handy merkitting úly degendi eshkim de, aitpaushy edi. Búl mәselege eshkim de mәn bermegen, óitkeni, Joshy kim bolsa, ol bolsyn, Shynghys han jauyz edi.  Sondyqtan, Joshynyng tarihyna qazirgidey eshkim de, ýnilip jatpaghan.  Men bolsam, on bes jasymda Joshynyng Shynghys qaghannyng úly ekenin naqty bilgen edim. Óitkeni, osy kezimde mening qolyma «Manghol-tatarlar jónindegi tolyq sipat» atty kitap tiydi. (Men-da Bey-lu). 

Búl kitapty, anyghyn aitqanda naghyz derekkózdi Qytaydyng elshisi Chjao Hun jazghan edi. Chjao Hun ózi týrik tektes  adam bolghan.  Qytaylargha qyzmet jasaghan son, solardyng Chjao degen әulettik (dinastiyalyq) atauyn alghan. Shyn aty Ghún bolsa kerek.  Osy kisi Shynghys hannyng mangholdaryna baryp solarmen týrik tilinde audarmashysyz sóilesken. Pekinde namestnik bolghan Múqalymen kezdesip, sodan  Shynghys hannyng әuleti jóninde kóptegen mәlimetter alghan.  Múqalynyng manghol degenderding kimder ekenin bilmegendigin Qoyshyghara aghamyz da aitqan edi. Múqaly Chjao Hungha ózderining týrik ekenderin aitqan.

Qytaylardyn  Huaydun shekara әskerlerining bas qolbasshysy Szya She, osy Chjao Hundy  manghol әskerlerine Hebeyge kelissózder jýrgizu ýshin jibergen edi.  Osy kezderde Chjao Hun manghol әskerin, halqyn, Shynghys han әuletin,  onyng qolbasshylaryn jete zertegendiginen ózining jazghandaryn «Manghol-tatarlar jónindegi tolyq sipat» dep ataghan.  Eng alghash búl enbekti orys tiline orystyng ghalymy V.P. Vasiliev biraz qatelerimen audarghan.  Mendegi derek -  N.S. Munkuevting osy qatelerdi eskere audarghany.

Aldynghy jazghandarymda men osy Chjao Hunnyn, jәne de,  qytaylardyn,  kóshpendi týrik taypalaryn ózderining derekterinde «tatar» dep, jalpy ataumen ataghandaryn aitqan edim.  Búl qytaylardyng «tatar» degenderine Shynghys hannyng qyryp tastaghan tatar taypasynyng qatysy joq.

Osy enbegindegi әngimening basynda Chjao Hun: «Plemena tatar (týrikter Q.Z.) proishodyat iz osobogo roda sha-to. Poetomu o nih nichego ne bylo izvestno v techenie ryada pokoleniy» deydi.

Yaghni, búl jerde 450 jyl tau shatqalynda jasyryn jýrgen erekshe taypa Ergenqondyqtar jóninde aitylyp túr.  Osynyng týsiniktemesinde bylay delingen: «Sha-to - konfederasiya plemen zapadnyh turkov, obitavshih po odnim dannym v rayone Fergany».  

Búl jerdegi әngime Batys týrik qaghanatynyng taypalar birlestigi jóninde aitylyp túr. Sondyqtan da, «Qúpiya shejirede» mangholdar ózderin Batsa gaannan, yaghni, Batys qaghannan taratqan.  Búl jóninde tolyghyraq Yutubtaghy menin: «Shynghys han Qiyat emes» degen leksiyamnan bile jatarsyzdar.  Men búl jerde tek Ferghana degenderining Ergene qong ekenin aityp keteyin. Ferghananyng eski atauy Ergene qonysy bolghan. Óitkeni, Ferghananyng kóne zamandardaghy soghda-tәjik tilindegi atauy Iarghana – tau shatqalyndaghy anghar degendi bildiredi. (QSE).  Osy Iarghananyng sipaty «Ergene qon» dastanyndaghy jer úiyghynyng sipatymen dәlme-dәl.  Yaghni, ýlken dariya ózen – Syrdariya bar, bau-baqsha, jýzim ósedi, kógildir taular retindegi bes jotalarmen qorshalghan qazanshúnqyr, qaqpasy bar, qaqpasy Myrzashólge qaraydy.  Mine, kýlli Týrik әlemining qasiyetti qonysy osy bolady! Óitkeni, dastanda Ergene qonnan shyqqandardyng Týrik qaghanatyn qúrghandar ekeni aitylady.

Demek, Ergene qong degenimiz jer atauyna qatysty - Iarghana qonysy degendi bildiredi. «Tik betkeyli qúz qyrat» dep Rashiyden qate aitqan eken. Rashiyden Ergene degendi týrik-qazaqtyng Ór degen sózine balaghan. Tileuberdi Ábenay da osyny aitqan. Tek qana marqúm Serikbol Qondybayúly ózining «Arghy qazaq mifologiyasy» atty ghylymy enbeginde Ergene qonnyng qonys ekenin aityp ketken edi. Allah taghala onyng jәnnattaghy janyn razy qylsyn! deymiz. Marqúm júldyzdargha qarap sóileytin, qasiyetti adam bolghan deydi. Men ayan alyp jazatyn shejire jazushymyn. Ergene qondy izdep jýrgen kezderimde ýsh kýn qatarynan osy kisige baghyshtap Qúran oqyghanym son, ýshinshi kýnning tang namazynyng aldynda aruaghy kelip: «Sha-to» degen sózdi mening ong qúlaghyma salyp ketken edi...

Endi, Joshyny aitalyq. Mangholdan kelgen zaty qazaq ghalym tarihshy  Zardyqan Qinayatúly Joshyny Bórte hanymnyng merkitten tapqanyn  aitady. Rasynda da, Zardyqan aghamyz aitqanday Bórteni on aidan keyin Temejandar merkit tútqynynan bosatyp alghanda, ol kisi jolda kele jatyp merkitting balasyn tabady. Alay da, búl bala Joshy bolmaghan. Búl bala Bórtening túnghyshy Býien edi.  Naymannyng ghúlama shejiresi Ghúlam Qadyrdyng aitqanynda: «Býiendi Shynghys hannyng sheshesi ósirip jetkizip ýilendirgennen keyin, qaghannyng tapsyrmasymen jalayyr Múqaly óltirip tastaghan.  Osydan keyin, Múqaly gәuәng Ayúlún ana men Bórtege kelip, Býienning qytay qabyrghasyna shabuyl jasaghanda qaza bolghanyn aitqan».

Ghúlama shejire jalayyrdyng tarihyn jaqsy bilgen edi. Búl әngime shejirening jalayyrlar jóninde aitqanynda tuyndaghan. Jalayyrdy biletini, ózimenen atalas, Lenin men Stalindi kórgen, «Ýsh jýz» partiyasyn qúrghan Kólbay Tógisúly men Ghúlam Qadyrdyng әkesi Jazybay  Sankt-Peterburgte oqyghan. Jazybay da, Kólbay da, Bayjigit-Tәukening qydyr qonghan Ótebinen taraydy. Qazirgi Darhan Kәletaev ta osy Ótepterden. Kólbay oqudan keyin Jetisuda naghashysy Mamannyng qasynda advokat bolyp qyzmet etken. Mataydyng Mamandary shejire jazghan adamdar, ataqty mesenattar bolghan. Jalayyrdy Kólbay jatqa bilgen, jәne de, Mamanmen birge jalayyrda biylik jýrgizgen bolghan. Osyny bilgen Jambyl atamyz jalayyrdyng aqyny Dosmaghambetpen aitysqanda:

                                 Auzyng barmay otyr ma,

                                Aytugha Kólbay, Mamandy.

                               Myrza, Kýshik – Jalayyr,

                               Andysty zúlym әmәndi.

                              Jaqsylyq izdep basyna,

                              Jolamay pende qasyna,

                              Maman berer sazandy.

                              Qarsy jauap aitugha,

                              Keltirmegen shamandy.

      - degen edi.

Mine, osy Kólbaydyng jalayyrlar jóninde aitqandaryn Ghúlam Qadyr estigen. «Súrausyz qalghan Kensarynyng kegin jalayyr alghan» degendi de, ghúlama shejire - Kólbay, Mamandardyng aitqandarynan bilgen desedi. Qazirgi jalayyrlar Syrmanaq, Shumanaq bolyp ekige bólinedi. Ghúlam Qadyr búlardyng Birmanaghynyng da, bolghanyn aitqan. Estigenim, qazirgi tanda Jalayyrdyng shejireleri ýsh tomdyq shejire kitәptaryn baspagha dayyndap jatyr eken. Bireuleri Shynghys handy shejirelerine engizgen dese, bireuleri engizbegen desedi. Ózderi maghan qatty ókpeli eken, shejiresine telefon shalyp edim, dauysymdy estip telefonyn óshirip tastady, óitkeni, mening jazghandarymda Shynghys han jalayyr bolmay túr.  Men bar bolghany: «Birmanaqty taptyndar ma?» dep súrayyn degen edim. Kitәptary shyqsyn kórelik, artyq-kemi bolsa, Naymannyng ghúlama shejiresining jalayyr jóninde aitqandaryn tolyghymen sәti kelgende, jaryqqa shyghararmyn.

Al endi, Joshynyng qarauyl jasaghyn basqaryp jýrip jetilgen Ketbúqanyng rulastarynyng aitqandarynda, Merkitting balasyn  Shynghys hannyng balalary 13 jasynda abaysyzda jardan qúlatyp óltirip alghan eken-mys.  Alay da, nayman-teristanbalylar balanyng atyn bilmegen.

Endi, Múqalynyng jogharghy Chjao Hungha bergen mәlimetin taldayyq.  Chjao Hun ózining kitәbining «Knyaziya y sarevichiy» atty tarauynda bylay deydi:

«U Chingisa vesima mnogo synovey. Sarshiy syn Bi-ini byl ubit v boi pry shturme zapadnoy stolisy szinsev Yunichjuna vo vremya razgroma gosudarstva Szini. Nyne vtoroy syn yavlyaetsya starshim sarevichem  y zovut ego  Yodji. (Joshy. Q.Z.)  Tretiego charevicha zovut Odey».  

Búl jerdegi Chjao Hunnyng Joshyny «Yodjiy» degeni, Jaushy degenge keledi. Al endi, Zardyqan Qinayatúlynyng Joshy degenning mangholsha «Zochiyn» yaghni, «syrttan kelgen qonaq» degenining eshbir qisyny joq. Shynghys han da, Ayúlún ana da, Bórte de, týrki tilinde sóilegen. Sondyqtan da, úldarynyng esimin mәnji tilinde qoymaghan bolar. Qytaylardyng «Hey-da shiy-lue», «Shen-u sini-chjen lu», «iani shiy» atty derekterinde Joshyny – Chjo chji, Chju chy dep jazady. Zochin bolsa, onda, Chjo chjiyn, Chju chin dep jazylar edi ghoy.

Osymen qatar, kitәptaghy «Odey» esimining týsiniktemesinde: «Forma A-day upotreblyaemaya nashim avtorom, ochevidno, predstavlyaet soboy deytviytelino sushestvovavshego proiznosheniya» dep aitylady.

Demek, týrik tilin biletin Chjao Hun  Ógedeydi Aday dep ataghan. Ógedey degenimiz – Aq Aday bolsa kerek. Taghy da, Aday. Shynghys han Aday bolmasa, balasynyng atyn Aday dep qoyar ma edi?

Kelesi, «Polkovodsy y zaslujennye chinovnikiy» atty tarauynda Chjao Hun bylay deydi:

«Vtoroy za nim nekto po iymeny Lu Bo-lini, urojenes okruga Yuniey v zemlyah Yani. Ranishe on byl nachalinikom – komanduishim voyskamy u szinsev y perebejal  k tatarskomu vladetelu.  U nego esti syn. On vesima hrabr, i, kogda pogib starshiy syn tatarskogo vladetelya Temodjina, posledniy  vydal zamuj za syna Bo-linya jenu starshego syna».

Búl jerde Chjao Hun «starshiy syn» dep, әriyne, Býiendi aityp otyr.  Osydan bizding úqqanymyz, Býien qaza bolghannan keyin Joshynyng «Ýlken hanzada» atalghany, Shynghys qaghannyng Býienning jesirin qytaylargha berip qútylghany.  Derekting aty derek.  Býien turaly Chjao Hungha Shynghys qaghannyng eng senimdi adamy Múqaly aitqan.

Ol zamanda Býien degen endi bir adam bolghan. Ol adam, Shynghys hannyng qúdasy onghyt hany Alakýsh teginning úly Býien-Siban edi. Búl Býien-Sibandy naymandardy jaqtaghan onghyttardyng ózderi óltirgen. Al endi, merkitting balasy Býiendi bolsa, Chjao Hun «pogiyb», yaghni, qaza tapty demeydi, «byl ubiyt», yaghni, óltirligen deydi. Osyghan qaraghanda Chjao Hun bir nәrsening sybysyn bilgendey. Áriyne, ol zamanda Shynghys qaghannyng qaharynan seskengender Býienning merkitting balasy ekenin ashyqtan-ashyq aita almaghan. Sondyqtan, Býien turaly habar basqa eshbir derekterde joq, óitkeni, Býien óltirildi, is jabyldy. «Qúpiya shejirenin» jazyluyn qadaghalaghan keyingi handar, shejire-bayanda  Býienning atyn atatpaghan bolsa kerek.

Qazirgi tanda Joshynyng merkitting balasy ekenin aittyryp jýrgender, әriyne, qazirgi mangholdardyng kósemderi. Óitkeni, Joshydan taraghan tóre bitkenning bәri de, qazaq elinde. Sondyqtan, olar bizding tórelerding týbin merkitke tartyp, Shynghys qaghanymyzdan aulaq etpekshi bolghan.  Osydan keyin, Joshyny merkit degenning betine týkirersizder dep senemin. Qazirgi halha-mangholdardyng anyzdaryn taldaytyn bolsaq, onda, Shynghys handy osylardyng ózderining óltirgenderin týsinemiz. (Tanghút súluy). Shynghys handy óltirip, kommunizmning buymen ózderindegi tórelerding birin qaltyrmay qyryp tastap, endi, Joshyny merkitke jazdyryp bylyqtyryp otyr.

Bizder, naymandar, Joshynyng tarihyn bәrinen de, artyq bilemiz, óitkeni, Joshynyng qasynda jýrgen Ketbúqa - nayman edi.  Nayman shejiresinde teristanbalydan Ketbúqa, shýrsheyitten Kerbúghy taratylady.  Nayman shejiresin bilmeytin «bilgishter» osy ekeuin ýnemi shatastyryp jýredi. Joshyny qúlan tepkende qasynda Ketbúqa noyan bolghan. Arashalay almaghan, óitkeni, ayaq astynan qalyng túman basqanda, Joshydan kóz jazyp qalghan.  Sondyqtan, ózin kinәli sanap, shýrsheyit Kerbúghygha kelgen. Kerbúghy Ketbúqamen birge kelip Shynghys hannyng aldynda «Aqsaq qúlan» kýiin tartyp bergen.  Osydan keyin Shynghys qaghan Ketbúqagha: «Kózime kórinbe!» dep, ony Mysyrgha jóneltken.  Kerbúghyny qasynda alyp qalghan.  Shynghys qaghan ózining túnghyshy Joshyny janynday jaqsy kórip, oghan eng ýlken úlysty bergen. Joshynyng qazasyn bilgende, qabyrghasy qayysyp toqtausyz jylaghan. Osynday kezderinde shýrsheyit Kerbúghy kýy oinap qaghandy júbatyp otyrghan. Joshy ózining úly bolmasa: «Suyq habar әkelgenning auzyna qorghasyn qúidyramyn!» dep, sonshama qayghyrar ma edi?  

Al endi, Ketbúqanyng bolsa, Shynghys hannyng qasynda dombyra shertip otyratynday jaghdayy bolmaghan. Mening әkemning qoljazbasynda: «Ketbúqadan úrpaq joq» dep aitylghan eken. Alay da, teristanbalylar ózderin taratqanda atalaryn Ketbúqagha japsyra beredi. Bir jaghynan búnyng eshqanday da, ersisi joq, óitkeni, Ketbúqa bәribir de, teristanbalynyng atasy sanalady.

Qútúzben soghysamyn dep Ketbúqanyng jalghyz úly qaza bolghanda  jaujýrek  sardar: «Úlymnan janym artyq pa?  Úlym qalghan jerde men de, qalamyn! dep,  Qútúzdyng qalyng qolynyng arasyna biraz әskerimen  qoyyp ketip qapyda qaza bolghan.

 Qazirgi tanda tom-tom qylyp kitәp jazyp jatqandardyng Shynghys han jóninde aitatyndary, Shoqannyng sózimen jetkizgende: «Odny predpolojeniya y dogadkiy». Olar Ergene qondy tauyp, Sarsen Amanjolovtar týiinin sheshe almay ketken týiindi sheship, yaghni, qonyrat degenderding jylqy malyna eshqanday da, qatystary joq ekenderin, tarihy derekterdegi Honkirat degenimizdin  Qong qyratynan shyqqandar ekenderin aityp, Joshynyng merkitting balasy emes ekenderin dәleldep jatsa bir sәri. Basynda miy bar adamdar osy Ergene qonnan shyqqandardyng qazaq bolghandaryn kýnderding bir kýnderinde týsiner.  Rashiyden kezinde: «Ghún, Týrki, Hasagh, Monghol – osy terminderdin  bәri bir-aq etnostyng atauy» degen edi.

Qazirgi tandaghy Shynghys qaghan jóninde dúrys  sóilep jýrgen әuesqoy tarihshylardan Qaraghandylyq Myrzabek Qarghabayúlyn, Almatylyq  Qalymbek Tolghanbaevti  ataghym keledi.  Basqalary jóninde Shoqannyng tilimen aitatyn bolsaq: «Ony svoimy basnoslovnymi, poroy, y bredovymy umozaklucheniyamy vvodyat v zablujdenie y bez togo uj temnyy kazahskiy narod, dve tretiy onogo,  nichem inym, krome kak, indiyskih filimov ne interesuetsya.  U soznatelinoy je chasty naseleniya ih basnoslovnye umozaklucheniya napodobie togo, chto angliyskaya koroleva iz naymanskih Qarauyl-jasaqov,  vyzyvait toliko smeh. Qaraul-jasaqy esti konyraty, potomky Ohrannoy gvardiy Djuchy hana, y k sarmatskomu plemeny Yazig ne iymeiyt nikakogo otnosheniya».  

«Itting bәri tazy emes, etting bәri qazy emes» degendey, tarihty aitqannyng bәri shejireshi emes. Orys tilinde jazatyn qazaqtargha búl iske tipti aralaspaghandary jón bolar edi. Óitkeni, qazaqtyng bir auyz sózinde, keyde, tereng maghyna jatady. Sondyqtan, qazaqtyn   shejiresin, tarihyn aitu ýshin, qazaqtyng tilin jaqsy biluiniz kerek!

Shynghys handy týsinu ýshin Últ portalyndaghy mening jazghan «Qazaq shejiresindegi Shynghys hannyng ata tegi», «Arghy ana men Aru úryq Shynghys han» atty maqalalarymmen tanysynyzdar. Yutubtaghy «Shynghys han Qiyat emes» degen leksiyam, osy jazghandarymnyng qorytyndysy bolyp keledi. Bizder, qazaqtyng úly ghalymdarynyng tyrnaqtaryna da, túrmaymyz. Ángimemizding ayaghynda Shynghys qaghannyng nәsili, qazaqtyng úly perzenti Shoqannyng aitqanyn keltireyin. Shoqan «yani әuletining tarihy» jóninde aitqanda: «V istoriy dinastiy Yuani yavlyaYutsya kochevniki, mojet byti te je samye, kotorye byly y prejde, no pod drugimy nazvaniyamiy» degen edi.

Osydan bizder, qazaqtar, bәrimizding de, týbimizding bir ekenin týsinemiz. Sondyqtan, naymannyng qany, ýisinning qany, arghynnyng qany degenderimiz beker sóz. Bәrimizding de, qanymyz týrik-qazaq.  Belgili aqyn-jazushy, til qayratkeri Shekerbanu Rahmetollaqyzynyng aitqanynda: «Bizder, Úly dala degen ýlken qara qazannyng ishinde qaynap jýrgen bir halyqpyz».

Sondyqtan, rushyldyqqa baspalyq, aghayyn! Rushyldyq - jabayylyqtyng nyshany. Odan da, últshyl bolyp, Shynghys han ýshin basqa últpen talasalyq.  Óitkeni, Shynghys qaghan da, Joshy han da, qazaq bolghan.

Qayrat Zәriphanúly Dәukeev, shejireshi

Abai.kz