(Ángime)

Jonghar Alatauy etegindegi jayqala  ósken gýlderding kýltelerine shyq túnghan shaq. Manghaz taudyng tu syrtynan kózderin syghyrayta ashqan kýnning sәulesi bauraydaghy jasyl qúraqtyng jýzin qytyqtap jiberdi. Áli úiqysynan oyanbaghan enistegi erke gýlderdi salqyn samal bayau jelpip ótti. Osy bir tabighattyng mamyrajay tirligin әielding ashy dauysy búzdy.

- Sәrbiy,  әi, Sәrbi! Túrsanshy, qordaghy qoy manyrap ketti. Óriske aparu kerek.

- Qazir mam...

  Qyz asyghys kiyine bastady. Esine eng aldymen tósek tartyp qalghan әkesi týsti. Sosyn ýiding qonyrqay tirligimen kesh batyratyn sheshesi. «Osy ýlken kisiler qyzyq. Osy taudyng ishinde ne bar? Erteli kesh maldyng sonynan salpaqtap býkil ómirlerin ótkizbekshi me? Qalada ghoy qyzyqtyng bәri. Al, múnda qimaytyn ne bar? Ras, tabighaty tamasha. Basqa eshtene joq qoy. Shirkin, qalany aitsanshy! Ishing pyssa kinogha, bolmasa by keshine barasyn. Sayabaqta seruendep qydyrasyn. Dostaryng da kóp.  Qalada oqyghan tórt jylym ótkizgen býkil ghúmyryma tatidy-au!».

- Áy, qyz, úiyqtap qaldyng ba? Neghyp shyqpay jatyrsyn. Sen túrghansha siyrlardy sauyp bitiretin boldym ghoy.

- Qazir baram.

«Osy qyz qalada jýrip әbden úiqyshyl bolyp ketipti» dedi sheshesi Ayghanym ózimen-ózi sambyrlap jýr. Sәrby renjip qalghan sheshesining betinen sýiip, qúshaghyna qysty.

- Boldy endi, jas bala qúsamay. Tez shәiindi ish te, maldy óriske shyghar.

- Jaraydy, - dedi ol quana.  Qyz juynyp, dastarhan basyna jayghasty. Sary samaurynnyng etegindegi dóngelek syrly zeredegi mayyqqan siyr sýtining qaymaghyna bauyrsaq batyryp jedi.

- Ákenning jaghdayyn bilesin. Eki aptadan beri ornynan túra almay jatyr. Kir- qonyn juyp, denesin ysqylayyn. Tәuir bolyp ketkenshe kezektesip maldy bagha túrayyq. Aytpaqshy, sen dәrigerding oquyn bitirgen joqpysyn?

- Dәriger emes, mikrobiolog.

-   Meyli, endeshe. Taugha barghanda emdik shópterdi terip ala kel. Bizge qaraghanda kózing ashyq qoy. Dәri jasayyq. Auruy basylsyn.

- Jarayly, mam. Dәrigerler ne deydi?

- Bilmedim. Diagnozyn taba almady ghoy. Ne auru ekenin de bilmeydi. Solar bәlenbay jyl ne oqidy ózi?

  Qyzynyng túnjyrap qalghanyn bayqap qalghan sheshesi:

- Kóniline alma. Mening saldyrlap aita beretinimdi bilesing ghoy, - dedi jaybaraqat. Sәrby myrs etip kýldi de, qabaghyn týie qoydy.

- Mýmkin jazylmaytyn auru shyghar.

- Jazylmaytyn auru bolushy ma edi? Alla taghala әr aurudyng emin qosa jaratqan. Jaraydy, bar endi, bol! Kýn bolsa ysyp keledi. Tezirek taudyng bauryna jetip al, qyzym.   

   Búl kezde oidan órge lekip soqqan saumal samal qyzdyng kóilegin jelpidi. Sәrby taulargha qarap, bir sәt oilanyp qaldy. Sәl tómenirek saghym bua bastaghan jasyl kilem qalt etken qaradan ada eken. Esine qúla tannyng apaq-sapaghyn jamylyp qoydy óriske jayatyn әkesi týsti. Ýige qayta kirip, әkesining qalyn súrady. 

- Tәuir bolyp qaldyng ba, әke? – dedi eski tósekte úzynnan sozylyp jatqan әkesining janyna tizerley otyra ketip.

- Býgin jaqsymyn, qyzym.  Erteng maldy ózim bagham.

- Joq, siz әbden qúlan-taza aiyghyp ketiniz. Men ýlken boldym ghoy.

- Ýlken boldym deysing be? Sen әli bizge kishkentay qyz siyaqtysyn, - dep Ábilseyit qyzynyng mandayynan sýidi.  – Diplomyndy aldyn. Ýlken qyzmetke túrasyng әli. Shesheng ekeuimiz sening tileuindi tilep jýrmiz ghoy.

- Áke, qalagha kósheyikshi. Mal baghugha densaulyghyng da jaramaydy.

- Shesheng ekeuimiz osynda talay jyl túryp ýirenip qaldyq qoy. Qala kezip jýre alamyz ba? 

- Sizderdi qalagha kóshirip әketem. Qartayghanda qiyn bolmay ma?

  Ábilseyit auruy syr berip, zorygha jymidy.

-  Sonda auylda kim qalady?

  Sәrby әkesin odan әri qinamayyn degendey, kýlimsirip sýlesek qoldaryn ústady.

- Sәrbiy...

Sheshesining dauysy qattyraq estildi. 

- Jaraydy, әke. Sen alandamay dem ala ber. Taudy jaqsy bilemin ghoy. Maldy ózim jayyp kelemin, - dep tysqa shyqty.   

 - Bolsanshy edi, týs boldy ghoy. Sening osy qiyaly minezin-ay! Áneu juas atty kórding be?

- Qayshyqúlaq pa?

- IYә, sony erttep, jónel,  - dedi sheshesi shyj-byj bolyp. Ile jylqy oqyrandy. Áli ýiretilmegen jylqynyng dauysynday. Qyz jaqyndap kelip jonynan sipamaq edi, tekti januar bir ornynda tapjylmay qaldy. Qayshyqúlaqty búrynnan tanidy. Búl josa shabysqa joq demeseng jylqy jeliste des bermesting naghyz ózi. Sәrby aldyna jarym otargha juyq qoy-eshkini salyp, taugha qaray tartty. Sonau etekte jylan bel kýmis búlaqtyng qos qaptalyna qanqyzyl itmúryn tolghan eken. Qalqighan tamnan qozykósh alystap ketti.

  Sәrbiyding býkil búltsyz balalyq shaghy osy ónirde ótken. Búlaqtyng enshisindey synghyr ete qalatyn syldyr kýlkisi qyzdyng jaydary jýzin mýsindeytini qashannan daghdy bolatyn. Alataudyng ertegidey súlu bauryndaghy shaghyn qystaqty janyndaghy arqyraghan ózendi súmdyq sýietin. Arnasy búralan, tereng iyirimsiz tau búlaqtarynyng janynda asyr salyp, úzaqty kýn salqyn suyna shomylyp syrlas boldy. Jaghalay ósken býldirgen men qaraqatty sauyp ketetin. Dәl qazir sol balalyq shaghy esine týsip otyr.     

   «Shirkin-ay! Myna gýlderdi-ay! Attan sekirip týsip terip alsam ba eken?» dedi qyz kilemdey tóselgen qyzyl-sary qyzghaldaqtardy qyzyqtap. Búl gýlderdi shahidterding qany tógilgen jerding ornyna ósken dep estigen. Nebir taskeshti zamannyng qansoqta qyrghynyna tirsegin qighyzbay, el-júrtty aman alyp qalghan jer. Atadan balagha miras bolyp qalghan tughan ólke. Múnda qan maydannan song batyr babalary erkin otyryp tynyghyp, tize býkken bolar. Bәlkim, ol zaman bólekshe tauqymet boldy ma? Ákesining jas kýninde aitqan bir úlpa sózi Sәrbiyge amanatqa bergisiz oy salghan. «Búl – qasiyetti jer, qyzym. Qazaqtyng kindik qany tamghan jer» deytin.

   Ýzengining shiqyly estilgen sayyn Qayshyqúlaq algha órshelene týsedi. Qarsy aldynda qyrghauyl yqylyq atqan tas shalyndy. Qyzdyng belden tómen shashy attyng sauyryn jauyp keledi. Qúlpyrghan kógildir qoynaudan jalbyzdyng jaghymdy iyisi múryn jardy. Etektegi say-jyranyng qoynauyna seldir kók kólenke úyalapty. Kýn besinge qúlaghan eken.              

   Sәrby attan týsip, auqattynyp almaq boldy.Jylqyny jýgenimen tapal bútagha baylay saldy. Tabanasty búlaqtyng syzy jatqan jalqy jyragha qol saldy. Qúlyn kezinde oinaq salghan Qayshyqúlaqtyng ekpinindey eken. Qaltasyndaghy malta qúrtty móldir sugha bir sýngitip aldy da, úzaq sordy. Anasy shyny ydysqa qúiyp bergen airandy rahattana simirdi.  

   Búl jer kólenkeli, ylghaldy jer әri sarqyramagha jaqyn bolatyn. Jylghalar jaghalauyndaghy shatqalyna tayap qalghanyn qyz sezgen joq. Qoydy tereng saydyng ishindegi shóbin shýigin jerge iyirip qoyyp, ózi dәrilik shóp izdemek boldy. Bala kýnindegi biyik jotalargha enteley týsti. Sәrby әkesi qúlan-taza aiyghyp keter ghajayyp bir ósimdikti izdedi. Siyrek aurudyng emi de siyrek kezdesetin óskin bolar dep týidi. Qansha jýrgenin anday almady, әiteuir berekeli sәuleni ekinti jútqan besindey sýlelene bastaghanyn sezdi. Otardan әjepteuir jer alystap ketken sekildi. Bar ýmitin sar etken sәtte kózine bir beytanys óskin shalyndy. Erekshe japyraghy bar ósimdikting Sholpanshash sýmbili ekenin qyz bilgen joq. Ákesining denesindegi dertke daua bolarlyq dәrilik dәrmenening osy ekenine eriksiz ilanghan. Quanghany sonshalyq, jýregi dýrsil qaqty. Jerden belbuaz baldyrday mayysa ósken sholpanshashtyng nәzik kýltelerin mәpeley sipap, kýlimsiredi.

   Kenet manaydan әldeqanday sybyr estildi. Sәrby jana ghana ayalap túrghan ósimdikti uystap tas qylyp ústap aldy. Sәl tómende qapqa әldebir shópterdi terip jýrgen, bastarynda tabaqtay telpegi bar bireulerdi kórdi. Jýregi shym etti. Osy sәtte ózining tamnan tym alystap ketkenin sezdi. Óne-boyy dirildep ketti. Qúlaghynyng týbine jýrek qaghysy estildi. Alghy sapta kele jatqan týr-týsi aziyalyq beytanystyng yzgharly janary shynylau neme eken, qyz búghyp otyra qalghansha bayqap qaldy. Sәrby tórt-bes erkekting ózine qaray jýgirip kele jatqanyn kórip, ile basyn kóterip jyldam qashpaqqa oqtaldy. Ong qolynyng alaqanyna ilingen sholpanshash sýmbilining nәzik kýltelerin týgeldey sypyryp beze jóneldi. Qyzdyng janúshyra qashqanyn kórgen jatjúrttyqtar jyldamdyqty arttyra týsti.

- Kóke! -   Sәrby bar dauysymen janúshyra aighay saldy. Eshki týshkirikting ózinen janghyryp ketetin tau ishi bar qypshaq dalasyna jeterdey ýn qatty. Shynghyrghan  qyz ba, Alatau ma, bilmedi. Zarly ýn tónirekti týgel titirkentti.  

- Ústandar ony! Tiri jibermender!– dedi tapal boyly, taltaq ayaq, syghyr kóz búiyra.

- Joq, tiridey ústandar, qyzyghyn kórip qalayyq, - dedi ekinshisi. Janyndaghy ýsh jigit algha qaray bastyrmalata jóneldi. Qyzdan es ketti. Jýregi alqymyna tyghylyp, entige bastady. Ayaghy algha bastyrsayshy. Buynynan әl qúryp ketkendey zorygha jýgirip keledi. Dәl qazir qolynda týireuish bolsa, úiyqqan sanyna kirsh etkizip, zymyrar ma edi. Oiy búzyq aramzalardyng qolyna týspeudi ishtey tilep keledi. Ókpesi óship, jerge talyp týskenshe jýgire bermekke bekindi. Aldy-artyna qaraghan joq. Beluardan keletin qalyng shópting arasymen zulay berdi. Moyyn búrsa, syghyr kózding biri ústap alarday eki qolyn alma-kezek sermep keledi.  Qyz qalyng shópting ishimen zulap kelip, shalynyp ketti. Algha enteley qúlap, jalma-jan qayta túryp jýgirdi.

-  Sheshe! – qúlyn dauysy tónirekti titirkentti. Syghyr kózder qyzdy ortagha qorshamaq niyetpen jan-jaqqa bóline bastady. Jau jaqynday týsken sayyn kóniline úyalaghan ýley qanatyn jayyp, qabynyp barady. «Shirkin-ay, nege ghana erkek kindikti bolyp tumadym eken? Qughynshylardyng janyn jahannamgha jiberip, qaraqúrym qandalasyn mynghyrtyp, qansyrap túrghan týrmede shirigen artyq edi-au! Amal neshik, qazaq qyzynda abyroydan artyq ne bar? Eger qolgha týssem, alysyp ólermin» dep sheshti. Ol biraq oiynyng jaqsy órilgen qamshyday júmyrlyghyna tanyrqay almady. Dәl qazir jat júrtqa jemtik bolsa, anasy bayqús qonyr kózderin kólenke kómkerip, ómiri solqyldap óksumen ótpey me?

    Sәrby ólermen kýige týskenshe jýgirip, bir ýlken aghashqa jasyrynyp, dem almaqqa bekindi. «Kәpirding qolyna týsip qor bolghansha, ólgenim artyq. Teksizding qolyn deneme darytpaspyn» dedi ishtey. Artyna qarasa, elu-alpys qadamday jerde qysyq kózdi jóiitter izinen qalmay ilesip keledi eken. Qyz qayta jýgirdi. Jýrek suyly qayta betine shapty.

- Qaydasyn, Qayshyqúlaq!  - dep aighay saldy. Telpek kiygender tau ishin janghyrtyp ketken dauystyng qay tústan antalap shyqqanyn bilmey, abdyrap túryp qaldy. Qyzdyng sonynan qughandar әreng dem alyp túr edi. Keng qoltyqtan tómen týsip, tәkappar jartastyng dәl týbinen atqyldaghan jendi bilektey búlaqtyng synghyr dauysy iz kesushilerge bóget bolghan. Bir abzaly, algha bastyrmaghan qyzdyng ayaghy saydan tómen erkine baghynbay zuyldap keledi. Osy qarqyndy toqtatpay, zymyray jóneldi.

    Qostyng syrtynda samauryn budaqtatqan ana janúshyra shyqqan qyzynyng dauysynan oqys shoshynyp, selk etti. Basyna san týrli jaman oilar kiymelep kire bastaghan. «Qyzym jardan qúlap ketti me eken, әlde bireuler...». Jalma-jan ýige kirip, qolyna otaghasynyng anshylyq qos auyz myltyghyn alyp, oq-dәri salynghan dorbany moynyna asa saldy. Kók dónenge jýgendep, jaydaq minip zulay berdi. Súmdyq týisik kәri jýregining jyrtyq jabyghyn qars aiyrghanday kýy keshti. Mana oilaghan shengel oilar ainalyp soghyp, berekesin qashyrdy. Shóbinen júmsaq sýt tamar anghargha jetkende ekinti tórge shyqqan. Kózine tanys anghardyng eki betindegi pilding sauyrynday jasyl jotalardaghy maqpal shópting betin bayau jel terbetti. Ana aldynan jayylyp jýrgen maldyng ýstindegi eni kózine ottay basyldy. Qyzynyng biraq qarasyn kóre almady. Qayshyqúlaq ta kózge ilinbedi.   

- Sәrbiy!  Sәr-biy!  Qyzym, qaydasyn? – dep ana bar dauysymen aighay saldy. Alatau taghy kýnirenip ketti. Basyna salghan aq shәli oramaldyng qos úshy bosansyp, eki iyghyn jauyp ketti. Aldynan soqqan jelmen birge tanauyna shashyratqynyng ashqyltym iyisi úrdy.

Búl kezde qughyn kýsheygen. Áli qúryghan qyzgha jetemin dep jendetterding dinkesi әbden qúrydy. Bilektey búrymyna qol batpaghan, qazaqtyng teppe tós, ash bel qúralay súluy kóz qúrtyn jep keledi. Songhy әl-dәrmeni qalghansha qashqan qyzdan es ketken. Búl ýshin birding býlingeni, bәrining betine shirkeu bolmaghyn zayyr sezgen. Osy tústa qúlaghyna anasynyng jalynysty dauysy estildi.

 -  Qaydasyn, qúlynym?

- Men... Men múndamyn! – quanghannan qyzdyng eki kózin jas juyp ketti.  Ana tar qúrsaghyn kenitip tauyp, tәrbiyelegen esti qyzyn syrt kózden saqtap, ishinen uyljyghan jemiske qyzyqqanday telmiretinderge súqtanyp qalatyn. Jas kýninde ernin sylugha qúmar jigitterdi jaqtyrmay, mәpelep ósirgen qyzyn ashy dauysymen-aq qorghashtap jýrdi. Al qazir... qazir tipti qanattygha qaqtyrmay ósirgen qyzynyng bas amandyghyn tilep, bar pәrmenmen shauyp keledi.

   Búl kezde qughynshylar qyzgha jetip qalghan bolatyn. Sәrbiyding shaqshaday basyn sumandaghan suyq oilar azynatyp jibergeli qashan. Keri búrylyp, jymysqynyng kózine tura qaraugha tiksingen. Ýrey men tәn qarbalasynan astan-kesteni shyqqan esin tez jiya almady. IYә, beykýnә úyat pen ynghaysyzdyqtan janyn syzdatyp, óz-ózinen jiyirkenip jýruden asqan qanday qorlyq bar? Nәpsige boy aldyrghandar qayghynyng qara batpaghyna batyryp jibermey me?

    Alataudyng tapal etegi qalyng shóp te, orta túsy alyq alanqyr. Jasyl jamylghan týie órkeshindey tóbeler bitseyshi. Móldirey jyljyp aghyp jatqan túnyq sudyng týbindegi mayda tastar kýn núrymen jaltyray shaghylysyp jatyr.

  Sәrby jýgirip kele jatyp, erterekte synyptas er balalardyng jigitsinip qynyrayghanyn әjualap ketetini eriksiz esine týsirdi.  Ózine ólip-óship sýiemin dep hat jazghandargha tas-talqan bolyp ashulanyp, «Hat jazudy qoymasan, aghaygha aitamyn!» dep qorqytatyn. Mektep bitirer jyly jauap qaytarmaghanymen, bir-eki jigitting hatyn qyzyqtay oqyghan. Keyin uniyversiytet tabaldyryghyn attaghanda student jigitterding by keshine, bolmasa kinogha shaqyrghanyna qaramay, oqu quyp ketip edi... Qayda jýrse de ardan attaghan joq. Ayghanym da key qyzdargha tәn qylymsyma qylyqty boluyn qalamap edi. «Asyqpa, әli talaydy kóresin, bәrine ýlgeresin. Kóp jigitterding tәtti sózi erten-aq úmyt bolady. Balalyqpen ot basyp, abyroysyzdyq jasama. Ábiyirmen kelin atanyp, aq bosagha attaghan song mahabbatyng bayandy bolady. Búdan ózgesi balalyq әuestik» degende, Sәrby «Mama, qoyshy endi» dep eki beti duylday, syrtqa shygha jóneletin. Tek býgingi janshoshyrlyq jýgiris – abyroyly boludyng eng soraqysy eken.

   Qyz es bilgeli bóten pende qol tiygizbegen qúlyn denesin sumandap, syghymdaghysy kelgen suyq qoldydan sekemdenip keledi. Boy tasalayyn degendey jasyl qúraqty boylay jýgirdi. Tu syrtyndaghy qamys-qúraqty qaq jarghan erkek kindiktilerding jaqyndap qalghanyn kórip, ekpininen shoshyp, tiksindi. «Jau jaqyn eken ghoy» deui múng eken, qúraq bitken «Jau! Jau keledi»» degendey sybyrlasa jóneldi.  Kónili bosap, ózimen birge býkil qazaq dalasy dirdek qaghyp  jýgirip kele jatqanday sezindi. Sonynan dýrsildete quyp kele jatqanyn lýpildegen jas jýregi sezdi. Qazaghy joq myna qalynnyng ortasynada qolgha týsse, qyrannyng shengeline ilingen qoyanday bir-aq syghym bolaryn týisindi. Ózining jaylauynan tym alystap ketkenine ókinip, qany basyna shapty. Ókinish pen ýrey biylegen boyyn qúrsaulap tastap, jan-jaghyna alaq-júlaq elendep keledi. Biyik ósken shópterding alma betin sapyldata úrghanyn da elemedi. Art jaghynan ekpini kýsheye týsken ayaq dybysy taptap óterdey qúlaq týbinde dýrildeydi. Sәl shydasa, otar jayylghan túsqa da jetedi. Qazir myna jazyqty jaghalap, jalghyztóbeni bókterleydi. Biraq... endi qalyng qamysty saygha taban tiygizemin degende, ong jaq túsynan qysyq kózding bireui atyp shygha kelmesi bar ma? Sәrby mysyq kórgen tyshqanday óne-boyy qaltyrap ketti.  Álgi neme jaghasyna jarmasugha úmtyldy. Kók jelke túsynde kórikshe guildep alqynghan adam tynysyn qúlaghy shalyp, júlyn-jýikesi qaraqúrt órmelegendey shymyrlap qoya berdi.                               

-  Jaqyndama maghan, jeksúryn! – dep bar dauysymen aighay salghanda býkil dalany basyna kótere janghyrtty. Oqys dauystan sәl irkilip qalghan jau qayta qua jóneldi. Sәrby on-on bes qadam jýgirip baryp, kóldeneng jatqan tomargha sýrinip, qayta qúlady. Jandalbasa әreketting iytermesimen denesin tiktep, ensesin jazdy. Apyl-ghúpyl jantalasyp, qayta qashty. Qyz ýrikken eliktey qayta jalt bergende jaudyng qysyq kózderi shydamdylyghyna tanyrqaghanday, sharasynan shyghyp kete jazdady. Ashu-yzadan kóz aldyndaghy jaryq dýnie anghalaghyna simay, órshelene yshqyndy. Jazyqpen zulap bara jatqan qyzdyng nugha shym bataryn týsingen ol jyldamdyghyn arttyra týsti. Janyndaghy serikteri de jaqyndap qalghan eken. Jau jabylyp qyzdy qorshaugha almaqqa sәl qalghan. Kenet qaydan shyqqany, alghy saptaghy syghyr kózding aldyn kes-kestep Qayshyqúlaq kisinep shyqty. Túyaghymen jer tarpydy. Asau attyng ózine aldynghy eki ayaghyn kókke kóterip aibat shekkenin kórgen jau bir orynynda sileyip qaldy. Ekpindete jýgirgen syghyr kóz kilt toqtap, shoshynghannan artqa úshyp týsti. Qyz jalt qarap, ózine arasha týsken jylqyny kórip, quanghannan aighaylap jiberdi.

- Qayshyqúlaq!

   At ilgeride jýgirip bara jatqan iyesine búrylyp shapty. Qalyng qamysty sytyrlata qaq jaryp, sylandaghan súlu ýmitti quyp kelgen jau antarylyp túryp qaldy. Qol sozym jerdegi boyjetkendi quyp jetip, sharuasyn tyndyrmaq bolghandar әbden boldyrghan edi. Bәri enkeye eki qolyn qos tizesine qoyyp, entigin baspaq boldy. Qyz osy sәtti paydalanyp, attyng jalyna jarmasty. Jýgeni sypyrylyp qalghan eken. Jau qarap túrsyn ba, jan-jaqtan antalap, qyzdy atqa mingizbeuge úmtyldy. Sharshaghanyn úmytqan sharasyz qyz shiyrshyq ata júlqyndy. Syghyr kóz ter sasyghan salmaghymen qyzdyng bilegin júlqy tartyp,  jas shybyqtay mayystyrghysy keldi. Jylqy múny sezgendey bótendi aldynan kelse tisteuge, art jaqtan kelgenin teppek bolyp júlqyndy. Sәrby attyng jalyna jarmasqanymen, әli qúryp,  ýstine otyryp kete almady. Móldiregen kirshiksiz pәktikti lastap, ar aldynda mәngilik qaryzdar qarabet bolmas ýshin, nas qúmarlyqtyng tegeurinine songhy kýshi sarqylghansha qarsylasty. Atty shyrkóbelek ainaldyryp, qughynshylardy jolatpaugha tyrysty.

   Kenet gýrs etken myltyq dauys estildi. Shekarashylardyng qúlaghy eleng etti. Qyz denesine jana ghana jabysqan qoldar әp-sәtte bosap ketti. Qysyq kózder jan-jaghyna ala-júlaq qarady da, bytyray qashyp, qarasyn batyrdy. Ilgeridegi tóbening basynan bireu at oinatyp shauyp keledi eken. Qyz attyng jalynan tas qylyp ústap túryp qaldy. Osylay qaray qamysty pyshyrlata japyryp kele jatqan  ózining anasy Ayghanym ekenin kórdi. Janary yp-ystyq jasqa toldy.

- Mama... - Sәrby anasynyng aptyghyp ketkenine qatty quandy. Jany alqymyna kelgende sheshesining jas kezinde aitqan jaybaraqat oilary janyn qinady. Óz dәrmensizdigine yza keyipten arylghan joq.

- Amansyng ba, qúlynym! – Ayghanym attan sekirip týsip, qyzyn qapsyra qúshaqtady.

- Mama... kónili bosaghan qyz ernin jybyrlatyp edi, janaryndaghy jas betinen sorghalay jóneldi. Ayghanym qyzynyng toqtyday qaqshyp týser qorqaulardyng tyrnaghynan qútylghanyna quandy. Oqys estilgen taudaghy janghyryqtan beri qarghaday qyzynyng taghdyry qabyrghasyn qayystyryp,  kýdikti oigha batyrghan. Álginde ghana synsyghan dala, óksy jylaghan qyz dauysy bayyz tauyp, qasiretti ýn qúmyghyp estildi.

   Qyz qol-ayaghyn qamys qiyp, qantalatyp jibergenine jabyrqaghan joq. Tek әldene alabúrtqanday, keudesin shayyqtyrghan óksikke túnshyqty. Laghnetsiz nala kónilding zapyranyn kózinen aghyzdy. Býkil denesin titirkente shoshytyp, qysyq kózding qaruly sausaqtary qaqpansha sart etip, bilegin qaqshyp alghany kóz aldynan keter emes.

-  Bәri jaqsy qyzym, jylama, - dep anasy bayau basu aitty. Shashynan sipap, mauqyn basty.  Sәrby jazyqsyz shekken jәbiri ýshin solqylday berdi. Bir tәuiri, betin jughan ystyq tamshylar – qan qaqsatqan qasiret tamshylary emes, qayghy qúryghynan qútylghan, ashu-yza kernegen boyjetkenning nala jasy.

- Jaylaudan ne ýshin alystap kettin? – dep súrady anasy Ayghanym.

- Mine, mynau ýshin, - dedi ong alaqanynda shókimdey ghana qalghan kýltelerdi kórsetti. Ayghanymnyng kónili bosap ketti. Qayshyqúlaq kenet osqyryndy. Ana men qyzy jalt qarady: jylqynyng móldiregen kózi jasaurap túr eken...

Ashat Ómirbaev    

Abai.kz