Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Biylik 5696 1 pikir 10 Mausym, 2016 saghat 16:48

IIM EKSTRIMISTIK ShABUYLGhA DAYYN EMES PE?

Qalyng qazaq júrty kýni keshe ghana jalpyúlttyq «Aza tútu kýnin» ótkerdi. Aqtóbedegi teraktiden qaza tapqan azamattardy aqtyq sapargha shyghardyq. Ókinishke qaray, qan qúily qatygezdikke barghan azamattardyng birsyparasy sytylyp ketti.

Terrorizm mәselesi songhy uaqytqa deyin elimizde últtyq qauipsizdikke naqty qauip tóndiretindey dәrejede emes, yqtimal qauip-qater retinde ghana qarastyrylyp keldi. Qazaqstandyq jәne sheteldik sarapshylar da terrorizm problemasy Qazaqstangha tónip túrghan naqty qauip emes degendi aityp jýrdi (әsirese, 1999 jylghy aqpandaghy Tashkenttegi teraktiden jәne 1999-2000 jyldary Qyrghyzstannyng Ontýstigindegi Batken oqighasynan keyin). Qoghamdyq pikirde de terrorizm Qazaqstanda negizinen syrtqy qauip-qater retinde qabyldandy.

Osy tústa taghy bir ókinishtisi syrtaghy qauip birdindep ishke enip jatty. Qazaqstandaghy diny ekstremizm qateri  bar ekenin Almatyda, Aqtóbede, Astanada, Atyrauda, Tarazda bolghan oqighalar kórsetken edi. Qúzyrly biylik búl joly da qynq etpesten, Qazaqstangha tónetin qauipter legine mynalardy jatqyzdy: aitalyq etnosaralyq shiyelenis, esirtki tasymalynyng jolyn kesu, zansyz migrasiya siyaqty qauip-qaterler. Osy tektes jaghdaylargha elimizding qúzyrly organdary (QR IIM, ÚQK, Bas prokuratura) jogharydaghy qauipterge tótep beruge beyimdelgen edi. Al ekstrimizm qauipi jyldar sanap, elimizding ishinde, әsirese batys oblystarda indep túrghan edi.

Ras, bizding qúzyrly organdar jaghdaydyng sebebin izdemey, saldarymen kýresuge beyimdelgen. Áytpese, 2011-2012 jyldardaghy dýrkin-dýrkin terrorlyq shabuyldardan sabaq almas pa edi...

Júrt júmylyp, «Jerdi satugha jәne sheteldikterge jalgha beruge» narazylyq tanytyp, el ishinde dýmpuler boy kótergende, qúzyrly biylik beybit sheruge shyqqan halyqtan qylmysker jasaugha niyettenip jatty. Dәl osy tústa IIM, ÚQK elimizding batys ónirinde  búghyp jýrgen dәstýrli emes diny toptar massasyn baqylaudan shygharyp alsa kerek. Búghyp jýrgender jýz kórsetti. Beybit adamdar qaza tapty.

Osy tústa QR IIM men ÚQK-nyng múnday jaghdaylargha dayyn emes ekendigine taghy bir mәrte kóz jetkizdik.

Áuelde QR IIM-ning mәlimdemesin ÚQK teriske shygharsa, artynsha ÚQK taratqan aqparatty IIM joqqa shyghardy. Sonda el men Elbasy qúzyrly organnyng qaysysyna senui tiyis edi?!

IIM atys jasaghan azamattargha izdeu jariyalady. Temir torgha toghytyluy tiyis terorshylardyng BAQ pen әleumettik jelide jariyalanghan suretterine qatysty da shiykilik az bolmay shyqty.

Áueli, Aqtóbe oblysy, Múghaljar audany, Jaghabúlaq auylynyng túrghyny Samat Qojaniyazov terrorshylar qatarynda jariyalandy.  Atalghan oqigha kýni ol ózining auyldaghy ýiinde bolghanyn aityp aqtaldy. IIM taratqan suretter ishinde ózining jýrgenine tang qaldy ol. Ony kórgen auyldastary da Samatty qoldap otyr. Ázirge IIM búl turaly «lәm-miym» dep jaq ashqan joq.

Qazaq tiline qyryn qaraytyn ministrlikting (QR IIM) resmy portalyna kirseniz, Aqtóbedegi terakti turaly deni týzu derek taba almaytynynyz jasyryn emes. Qazaqstan tarihyndaghy eng ýlken terakti jasalghan qandy oqighagha qatysty Ishki ister ministrliginde bar bolghany 3 sóilemnen túratyn shaghyn aqparat jariyalanyp, «QazAqparat» saytynyng 7 sóilemnen túratyn janalyghyna silteme kórsetilgen.

Bizding qúqyq qorghau organdary ózderining eng negizgi maqsattarynan adasyp qalghan sekildi. Ózining elin, jerin saqtap qalamyz dep, beybit sherurge shyqqan azamattardy shetinen qamap, shyn qylmyskerlerdi baqylaudan shygharyp aluy ýlken aghattyq. Azamattardy qorghaudyng ornyna, qorlap jýrgen kezinde ekstrimistik baghyttaghy qozghalystar nazardan tys qalypty. Osydan tuatyn súraq qoy: ayaq astynan bәri de boluy yqtimal mynau shayqalghan dýniyede bizding IIM (vedmvostagha qaraytyn barlyq kýshtik qúrylymdar) ekstermistik shabuyldargha dayyn emes pe?

Núrzat Toghjan

Abai.kz

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1499
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3269
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5650