Tughan jerge kindigimen baylanghan adamdar bolady.   Múhametsapa solardyng soyynan.  Qazaq әdebiyetinde Jetisu taularynyng tútas ansambili men polotnosyn jasaghan úly epik – Iliyas Jansýgirov dýniyege kelgen ólkede tuyp ósken ol – әigili Aqsu boyyndaghy tamyljyghan tabighatqa ghashyq. «Qazir auyl aghasy atanyp qalsam da  tau tasymnyng syry men qúpiyasyna әli qanyp bitken emespin» deydi ózi.

Balasaz

Bessala  etegine boylay qonghan

Shiliktining taldary bolghan orman.

Bastaulardan bastalghan búrym - búlaq

Býiendi* arna jasap ózen qylghan.

 

Jýrektin  kýngeyli  jaq tór  betinde

Túrady Jýrek tauy  jel  ótinde.

Qapaldan esilgende bir jyly jel,

Qar  túrmay  búrqyraydy shóp  betinde.

 

Sylandap aqqan tómen tasty Býien,

Týiedey tasty alyp qashty Býien.

Aghatyn kýndiz – kýmis, týnde altyn bop

Keremetin  kórsetken  basty Býien.

 

Balasazgha jalghanar Shybyntayy

Ashushang odan ary Jyndysayy.

Qyzyl men Tesiktastan  ózen  qúlap,

Qús qanaty suyldap bir tynbaydy.

 

Jaylauyn Balasazdyn  kóp  jyrladym

Tamsanyp әr tasyna tal qarmadym.

Shamamnyng jetkeninshe jyrgha  qostym

Ólkemning bel-belesin,   tau  qyrlaryn.

 

Jer shalghay,  shaghyn auyl túrghan  myna,

Tastaryn qaptay basqan  mýk pen qyna.

Tau  ishinde  búiyghy,  beygham jatqan,

Balasaz bal bóbektey  qapty  tyna.

 Ashybúlaghym

Ayaday altyn úyam  Ashybúlaghym,

Sen menen әn súraghyn, jyr súraghyn.

Ózinde tuyp ósip eseysem de,

Bilmeytinim bar eken,  kóp  súraghym.

 

Myna  jerde  ne  bolghan,  ana  jerde?

Ne qalghan myna sayda, myna órde?..

Deytin súraq kókeydi  kóp  tesedi:

Myna túrghan  ne  qystau  túrghan  tórde?

 

Auylymnyn  say- sala  jynghyldary,

Biz  bilmeytin únghyl men  shúnghyldary.

At  qoyylghan  bayaghy  bastau  belge

Ózgergen  joq  әli de shyn  qúzdary.

 

Múzdybúlaq, Qoyankóz,  Arshaly  dep,

Baqaly, Túrsyntóre, Tileuke bet.

Ótse de qanasha uaqyt, qansha zaman,

Estimedim bir jana  at qoyyldy dep.

 

Bizdin  qazaq  at qoyghan  tau  men  tasqa

Aspan qora, Qyz emshek, Jambas túma.

Arshaly Shanyraqpen qol alysyp,

Alatau Sarytaumen bolghan qúda.  

 

Ashybúlaq, eling jomart,  jerinde - qút

Birligi  ajyramas esinde  tút.

Men  ózim  auylymdy maqtan  etem

Bir-birin ash  qylmaydy bolsada  jút

 

Jerimiz  oryn tepken aral  týbek,

Úqsastyq bar qarashy  beyne   Jýrek*.

 Topyraghyna tәu etip, kelgen-ketken,

Dúgha oqyp attanar tilek tilep.

 Qobdaly say

 Sarytaudyng  naq  basynan  bastau  alyp

Boyyna malgha jayly  qystau  salyp

Tómen  qaray sozylyp   Qobdaly  say

Tik  jaqpar  tas eki taudy  túr ghoy  jaryp

 

Ar  jaghy  búralandy ýlken  anghar

Taulary   sonsha  biyik  emes  zanghar

Arghy  Sarytau  bergi  Sarytau  shekarasy

Qobdaly say  ekeuine  bolghan  baghdar

 

Tómenirek  Sarytaudyng eteginde

Tar  kezeng Qobdalynyng ketiginde

Mamyrdyn  meyramdaryn qarsy alushy  ek

Dәl  osy  Qobdalynyn  eteginde

 

Ortada әsem  túrghan aral   tóbe

Shúghynyq, raughashty  shygha tere

Auyl el, bala  bolyp  mәz  bolushy ek

Samal  jeli qarsy alyp betti  óbe

 

Biyikten  auyl  elge  qaraymyz  biz

Shyghady búl  biyikke soqpaqty iz

Tómende asyr  salyp  dopty quyp

Su shashyp, bala bolyp oinaymyz biz

 

Qobdalydan aghady  shaghyn  búlaq

Qúrghaqshylyq  jyly qalady  suy  qúryp

Osy  shaghyn  aghatyn   búlaq  suy

Jota  elin  sulandyryp túr  ghoy jyrghap.

 

Qobdalynyn  eki  beti  qalyn  shiye

Talasushy ek  әr  betke  bolyp iye

Búzau  baghyp  betkeyimen  tóskeyine

Jalan  ayaq  jýrgen   bizge,  bolghan  kiye

 

Ótti ózinde  bozbala, balalyq  shaq

Talay  qyzyq búl  jerde ótkeni  naq

 Biz jýrgen  jylgha  su  men izder soqpaq

Eles pe elesteri  balalyq  shaq

 

Qobdaly ótti ózinde   talay qyzyq

Bolghan  joq jaman  әdet oilar  búzyq

Seyildep  qaytqan  mine  bar  bozbala

Tasyna  salyp  jýr ghoy  atpen  syzyq

 

Kuәsi  boldyn  talay  mahabbatyn

Kórsettin  quanyshyn  shapaghattyn

Syrly  sóz, syrly sezim  bir  bólisken

Qobdaly ainaldyn  bóligine  adamzattyn

 

Ózinde  talay  quanysh  qyzyq  ótti

Qos ghashyq ózine  aityp  syryn  shertti

Ýy bolyp, balaly  bop  mine qara

Basyna  balasymen  taghy  kepti.

 Qarasu

Júldyzbekten joghary  bastau  alyp

Qamys, qogha basyna  jastay  qalyp

Tómen  qaray iz  salyp jyljyp  edin

Qaynar búlaq  qosyldy  qostay  qalyp

 

Boyynda  adym  sayyn  bir- bir túma

Aghyp  jatyr qosylyp jardy  qua

Ár bastaudyng ózindik  dәmderi  bar

Sarayyndy ashady, ishsen  daua

 

Bir  túma jalbyzy  mol  mayly deymin

Al biri jenil óte  jayly  deymin

Birin  ishseng sarayyn  ashylghanday

Ishindegi keter  mine  qayghyn  deymin

 

Qasiyetin  túmanyn  ishken  biler

Al, bireui jay su dep  kózge  iler

Búl  túmanyn  qadirin  qasiyetterin

Sortannyn  suyn  ishken  jaqsy biler

 

Qaynar búlaq, túma  bastau  qadirlisin

Ózindi  qúrmetteydi qadir  kisin

Ózinnin  búlaghynnyn  kózin  ashyp

Shoryldatyp qoyady  jaqsy kisin

 

Men  әr  kezde, әr uaqytta  bayqap jýrem

Búlaq   kózin  ashqannyn  men de  biri em

Biraqta  Nýsipbektin  jasaghany

Ol ashqan  qaynarlardy  myndap  kórem

 

Basyna tal  ornatyp, su  qúyady

Jogharyraq  baspasyn  dep  mal  túyaghy

Tanghy  azanda  beluardan  sheship  tastap

Ýstine  búlaq sudan  su  qúyady

 

Bar – joghy  1-2 shaqyrym  jer

Túma  su halyqyna  shipandy  ber

Osy búlaq  qaynardan  bastau  alghan

Qara su  auyl  eldin  synary  der

 

Boyynda qysy,  jazy  balyghy  mol

Qystaghan  Qarasuda  úyasy  mol

Han  balyghy  degen  búl  tәtti  balyq

Túnyq  suda  qarasang qarasy  mol

 

Mine búl kip-kishkene  ózen  búlaq

Boyynda tausylmaytyn  shóppen  qúraq

Ala  jaz  búzau  torpaq, auyl  qoyy

Boyynan  eshuaqytta  ketper  jyraq.

 

Býien – kórkisin  sen  Suyqsaydyn

 

Býiennin  on  jaq, sol  jaq  qaptalynda

Kóriner  qyz-  emshektin  shatqalyda

Býien  boyyn  jaghalay  qonghan  auyl

Ózine  kórik  qosar  kók  talyda

 

Ózen  boyy qymyzdyq  taldy  búta

Su  gýrilin  jibermey  jatyr  júta

Aluan týrli  qoy  tasy  syrtqa  shyqqan

Búlan  qaghyp  oinaydy  balyq  zyta

 

Ózen  sugha  berip  túr әsem  kórik

Birer  jylda shyghar  deymin sugha  órik

Sonau  jylghy  tasqynnan  payda boldy

Ózen  sugha egiz  bop aghash  berik

 

Bala  kezde  Býien  su  taqyr  bolghan

Balalar  kep  dop  teuip  qaqpa  qúrghan

Qyzyljardan  tómen  qaray  kózdi  salsan

Barlyq  jarlar  kórinetin  býien jyrghan

 

Endi  mine  nu  jynys  taldy  orman

Býien  sugha bop  jatyr   ózi  qorghan

Sudyn  boyyn  jaylaghan   búzau  torpaq

Sýikenedi  jargha kep  tasqyn  orghan

 

Býien  boyyn  jaylaghan  auyl- aimaq

Qaz – ýiregi  býiendi  jýrghoy  jaylap

Bala- shagha tas  qalap  iyirim  jasap

Sugha  týsip, mәz  bolar shәship  oinap

 

Býien  ózen  Suyqsaygha kórik  bergen

Kórgen  adam  boyyna  jerik  kirgen

Jaghalasan  ózen  su  qorek  deydi

Bólinbesin deymin  men  sudan irgen

 

Bólinbesin, ey halqym, sudan  irgen

Ou bastan aq  adamzat sumen  birgen

Su men  jaryq, jylylyq, auamenen

Bólinbesin  eshqashan  búdan  irgen

 

Mine, Býien az  ghana  kórinisin

Bolyp jatqan boyyndaghy  jalpy isin

Býien  ózen, Suyqsay  halqym elim

Saghan  kórik, saghan  suret  sony  týsin

 

Su jaghalau  tabighat  ayasynda

Kәusarlaryn ózinnen  ayasynba

Dem alsan  sen, tal  jaghalap, sudy  boylap

Kógaldy, taldy  oipan  sayasynda

 

Keremet bir  qúiylmayma  boygha  jiger

Kónilindi kók  dónenmen  erttep  jiber

ózen  sudyng soqpaqty  tar jolymen

Sharlasyn,birge  sharla, ersen  eger

 

Býien- ózen, Suyqsaydyn  әndi  aimaghy

Birikken  Býienderding bal qaymaghy

Ózindi  әnge  qosyp, jyr – jyrlaghan

Kórkine, joq, elinnin  esh  toymaghy

 

Kýndelikti kórgen  jandar mәn  bermeydi

Býien – súlu degene qol  sermeydi

Ózinde  bardyng deydi  qadiri  joq

Bar - joghyn  keybir  jandar  elemeydi    

 

Árli  Býien, syrly Býien, nәrli  Býien

Qadirlisin, qasterlisin, basty iyem

Syldyrlap bir- birine  jete almaytyn

Tasqa  soghyp  sekirgen  tolqyn  kiyen.

 

«Óleng - ómir»

 

Óleng jazdym artym da múra qalsyn

Ólen  sende oilaymyn  qúba talsyn

Ár búrshaqtan shyghatyn, japyraqtar

Ár shumaqta aqyndar senen alsyn

 

Ólen, ózing úlpasyn, appaq qarsyn

Órnek salghan әinekke  qyrau  qarsyn

Óleng sózi appaq  qar jerdi  japqan

Japalaqtap kókten jaughan  shumaqtarsyn

 

Óleng ózin  gýlbәisheshek  kóktem  әnsin

Nauryz  әnsin, sәuir súlu әri  sәnsin

Mamyrda  alqyzyl  gýl jyr shumaq  bop

Kóktem  kýn  әsem  jyrgha arqau  tәnsin

 

Jyl mezgil  әrbir  kýning әnge  kerek

Jyrlardy  jalghastyrar úiqas jelek

Qiynnan qiystyryp  ýn  qosatyn

Árbir kýnin, jyl  mezgili, senin  demek

 

Aqynda senen quat kýsh alady

Árbir  kýning ol  maghan jyr  sabaghy

Ózinning iliminnen bilim alam

Ár kýning bólek- bólek bar salmaghy

 

Tuady qúbylystardan nebir  ólen

Oy sanang oi  izdeydi  oilap  teren

Oyyndy  tynnan teren  oi  oiatyp

Jaulap  alar  sóz  shumaq  boydy  belen

 

Sózder  ketsin aq jauyn oi  sirkirep

Úiqas oilar kóbeysin bir  dýrkirep

Sanadaghy  oi  sezimde nayzaghay bop

Satyr – sútyr bop ketsinshi kýn  kýrkirep

 

Sonda  jaqsy jyr  men ólen  shyghady

Asyp  tasar jyrdyn  qaynar búlaghy

Qaranghy emes jap- jaryq bop  ainalan

Esti blyp shyghar jyrdyng shumaghy

 

Osylay bir jaqsy- jaqsy jyr  jazyp

Jyr mәiegin týrtip- týrtip jýr  jazyp

Teren  oily әsem  sózder  jyinaghan

Boyyna  ózing nәr qyp jyina, búl azyq

 

Óleng degen jyr  әlemde núr  qazyq

Óleng sózi  jatyq  bolsa  jyr  jazyq

Týsinbeytin  oiy  bólek  ólendi

Keybireuler  ólen  qylyp  jýr  jazyp

 

Ne mәtin joq, ne maghyna,  neúiqas

Onday  jyrgha sana qarsy, bolar qas

Onday  jyrlar ómirsheng esh  bolmaydy

Ne jylu  joq, ne qyzu  joq, qara  tas

 

Jazba  ólen  kózding mayyn  tauysyp

Oyyng jýrer jaydaq oimen qauyshyp

Aq qaghazgha qalam  keter  jorghalap

Ólen  sózdin  buyndary auysyp

 

Jaqsy  óleng úrpaqtargha miras  ol

Jaqsy  oida  bolmas deymin qighash  qol

Ótkir oimen  syrly  sezim  úiqasy

Jaman oimen bir  arnagha syimas ol

 

Óleng degen mening denem oi  sanam

Óleng sózding maghynasynan  syr bagham

Ólen  seni   jazbas búryn  neshe  kýn

Shartarapqa  oy jiberip oilanam

 

Teneu izdep, jalghau izdeymin jyr  saghan

Nyq túrsyn dep taymasyn dep  jyrtagham

Jyr  qúdireti, sóz qúdireti  ýndes bop

Kóteriler әsem óleng jyr baghan

*Býien - ózen aty

*Jýrek - tau aty

Múhametsapa Qauysov

Ashybúlaq auyly

Aqsu audany

Almaty oblysy

Abai.kz