Senbi, 23 Qarasha 2024
Alashorda 4494 0 pikir 25 Qantar, 2017 saghat 10:37

Túrsyn JÚRTBAY. «QORGhANSYZDYNG KÝNI» (jalghasy)

Jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbaydyng (surette) «Besigindi týze!..» kitabynyng jalghasy. Ótken bólimderin myna siltemelerden oqy alasyzdar:

http://abai.kz/post/view?id=7271       

http://abai.kz/post/view?id=7292    

http://abai.kz/post/view?id=7363    

http://abai.kz/post/view?id=7851    

http://abai.kz/post/view?id=7819    

http://abai.kz/post/view?id=7851

http://abai.kz/post/view?id=7963

http://abai.kz/post/view?id=8004

http://abai.kz/post/view?id=8164

http://abai.kz/post/view?id=8190

http://abai.kz/post/view?id=8438

http://abai.kz/post/view?id=8635

http://abai.kz/post/view?id=8747

http://abai.kz/post/view?id=8925

http://abai.kz/post/view?id=8955

http://abai.kz/post/view?id=9050

http://abai.kz/post/view?id=9536

http://abai.kz/post/view?id=9857

http://abai.kz/post/view?id=10194

http://abai.kz/post/view?id=10277

http://abai.kz/post/view?id=10532

http://abai.kz/post/view?id=10740

http://abai.kz/post/view?id=10973

http://abai.kz/post/view?id=11107

http://abai.kz/post/view?id=11260

http://abai.kz/post/view?id=11485

http://abai.kz/post/view?id=11583

Kóptegen minezdemelerding ishindegi әdiletti pikirge jaqyny osy. Onyng ózinde, B. Korostelev joldastyng kenes júmysynda qashannan beri istegenin bilmeymiz, biraq ta jana ókimet ornasymen atqaru komtetinen qol ýzbegen Múhtargha «tәjiriybesi az» deui qisynsyz. Sonda ol patsha túsynda da kenes biyligine aralasuy kerek pe edi? Qalay? Al «últshyldyq dertine» keletin bolsaq, onyng qaydan, qalay, qanday jaghdayda qalyptasqanyn jogharydaghy mәjilis túsynda bayqadynyzdar. Bizding oiymyzsha, Múhtar Áuezovting ómirindegi eng bir dúrys jәne der kezinde qabyldaghan sheshimderining biri osy. Biylikke aldanyp jýre bergende mýmkin dәrejesi de ósip, elding dara basshysy atanar da edi, biraq halyq ózining ruhany múrasynan aiyrylatyny sózsiz. Ákim tabylady, al talantty qayta tughyza almaysyn.

Biraq ta qanday da qiyndyqty basynan keshirmesin, kókirek kózin túnshyqtyryp, shygharmashylyq múratyn úmytyp kórgen joq. Jýreginde ónerding oty ýnemi mazdap janyp, keleshek kýnge shaqyrdy. «Mening qayratkerligime ishten de, syrttan da tym qatal talap qoyyldy. Poetikalyq darynym ghana mening shyn baqytym boldy. Biraq ta, mening qoghamdyq isterim ayaq-qolymdy baylap, shet-qaqpaylap, qanshama kedergi keltirdi desenizshi. Eger de kýndelikti kýiki tirlikting kýibeninen, qyzmettegi kezdesulerden qútylyp, ózimmen-ózim qalsam, onasha ómir sýrsem – men baqytty әri aqyng retinde әlde qayda mol jemis bergen bolar edi– dep ghana Gete aitqanday, Múhtar da el basqaratyn isker adamdardyng memleket mashinasyna aralasqanyna kózi jetken son, lauazymnan bas tartyp, ghylymiy-shygharmashylyq jolgha mýldem bet búrdy. Qazaq ortalyq atqaru komiytetining mýshesi jәne sayasy sekretary – onyng eng ýlken jәne songhy resmy memlekettik júmysy boldy.

1922 jyly Tashkenttegi Orta Aziya uniyversiytetine oqugha týsti.

Orynbordaghy ótken bir jyl merzimi de oghan quanysh syilady. «Enlik-Kebek», «Qorghansyzdyng kýni» atty qos kitaby qatarlasa shyqty. Búl ekeui – bolashaqtaghy úly sapardyng tól basy, jol arnasy boldy.

 

 

 

«JAUYZDYQTYN, QOLYNDA BIR OIYNShYQ...»

nemese

«QORGhANSYZDNG KÝNI»

 

«Ol – ghazaptan, qayghydan, jauyz zúlymdyqtan qútylghan. Ol – әuliye.

 

                         Múhtar Áuezov.

 

«Qorghansyzdyng kýni», 1922 jyl.

Orynbor. Birinshi núsqasy.

 

Ghaziza ketip bara jatyp oilanyp artyna qarap, bisharalyqtyng kebining kiygen kishkene eski qorasyn kórdi... Bisharalyqtyn, iyesizdikting tanbasy basylghan eski lashyqtyng ishinde Ghazizanyng balalyghy, erkeligi jәne qayghysy, qasireti qaldy. O da birge kómilmek».

 

Múhtar Áuezov.

«Qorghansyzdyng kýni», 1960 jylghy núsqasy.

 

 

I 

 

Mine, balighatqa tolmaghan jas qyzdyng ary taptalghan, «jauyzdyqtyng oiynshyghyna ainalghan», «bisharalyqtyng kebin kiygen eski qora» mynau. Qabyrghalary qúlap, jermen-jeksen bolypty. Aynalasyn qorda men topyraq kómip, alabota men qyshyma, shayquray basyp ketipti. Irge tústarynan qaraghannyng basy qyltiyady. Bólmelerining ornyn ajyratu qiyn. Túspalmen tabasyn. Ghaziza qyzdyng qorlyq kórgen mekenin uaqyttyng ózi mýldem jútqysy kelgendey uysyna qatty syghymdap alyp, shashyp jibergendey. «Qoradan jarty shaqyrymday jerde basy qaraqojalaq bolghan kishkene tómpeshekting ýstinde tompiyp jatqan... Beyitting súlbasy qalypty». Ol – Kýshikbay batyrdyn, Ghazizanyng әkesinin, aghasynyn, Ghazizanyng ózining ziraty. Mýmkin qart әjesi men zaghip sheshesining de denesi osynda jatqan shyghar, kim bilsin.

Ádette, joghyndy tauyp, izdegen maqsatqa jetkende kónilindi quanysh kernep, ózine-ózing qanaghattanghanday jaydary kýy keshesing ghoy. Kerisinshe, búl joly osynau baqytsyz qyzdyng sory tógilgen «bisharalyqtyn... tanbasy basylghan eski lashyqty» kórip, ishtey ýlken kýizeliske týstim. Sәbit Múqanov: «1921 jyly jazghan «Qorghansyzdyng kýni» atty alghashqy әngimesimen Múhtar shyn maghynasyndaghy europalyq prozanyng dәrejesine kóterildi» – dep baghalaghan shygharmanyng oqighasy ótken jer maghan bala kezimnen tanys, tipti, ary ótkende, beri ótkende Kýshikbay búlaghynan su iship, kóp kóz qonaqtata bermeytin ýirenshikti kórinis edi. Er jete, «Qorghansyzdyng kýninin» jazylu tarihyn indete, derekterdi jinaqtay jýrip, «Qanaydyng jalghyz qorasynyn» egjey-tegjeyin, bólmesining ornalasu tәrtibin ózim sóilesken qarttardyn, ziyalylardyng auzynan estigen әngime boyynsha ýiding túrqyn syzyp beruge de әzir edim. Onym mýlde qate bop shyqty.

Meni múnda alghash ertip әkelgen qart qazir joq. Oghan da otyz jyl ótti. Semeyge qydyryp kelgem. Besinshi klasty bitirgen kezim. Ózi qalada túratyn, biraq bizding auyldyng mashinasyn jýrgizetin, qalamen eki ortagha jýk tasityn elulerding juan ishindegi Orazqan degen súlu múrtty kisi bolatyn. Mashina róline otyzynshy jyldary ie bolghan, kóp jýrip, kópti kórgendikten de ol әngimesin, jer tarihyn jaqsy biletin. Alpysynshy jyldardyng basynda auyl-auylgha avtobus qatynamaydy. Ár sharuashylyqtyng qalada túraqty meken-jayy bar. Qaytar kezde әr jýrgizushige kezekke túrasyn. Meni Orazqan aghagha bóldi, uaqytsha sonyng ýiine kóshtim. Ol kisi birden qayta qoymady. Kýn sayyn ýide tosyp zerikken song kitap oqugha kiristim, Múhtar Áuezovtyng «Qarash-qarash» jinaghy qolyma ilindi. «Qorghansyzdyng kýnimen» sonda tanystym. Ol kitap bitip, piesalaryna auystym. Orazqannyng ýii auyl kisilerinen bosamaydy. Biri kirip, biri shyghady. Keshke qaray bәri jinalady. Ángime Abaygha, Múhtardan bastalyp «Enlik-Kebekke» oiysqanda, shyday almay, keybir «jansaq» pikirlerdi týzetip, piesada ne jazylsa sony aityp berdim. Kitaptaghy jazylghannyng bәri shyndyq, dúrys dep úghatyn anghyrt shaq. «Enlikti atqa sýiretpegen, atyp óltirgen» – dep, dәleldep baqtym. Ár rudyng atyn, kisisin atap, sózin jatqa soqtym. Olar birde kýlimdep, birde tyjyrynyp otyrdy da, aqyry birining atasyn biri aiyptap, qyzyl kenirdek boldy. «taghy ne bilesin» degende auyldaghy shopan Kýmisbek Ábilqashevtan estigen Qalqaman-Mamyr» qissasynyng basyn:

 

                        Ótken is – oigha kýngirt, kózge qanyq,

                        Kónilge kórmesekte bolady anyq.

                        Myng jeti jýz jiyrma ekinshi jyl,

                        Qazaqtyng Syr boyynda jýrgeni anyq.

                        Arghynnyng Ánet baba el aghasy,

                        Ári bi, әri molda ghúlamasy.

                        Ýlgi aitqan orta jýzge әdiletti,

                        Sol kezde toqsan beske kelgen jasy, –

 

dep shúbyrttym da, oqighasyn bayandap berdim. Birte-birte «Qorghansyzdyng kýni» de aityldy. Ýlkender taghy da talasyp, kinәlasugha kóshti. Kisi, jer attary ataldy. «Shirkin kórse ghoy» – degen sóz de shyqty. Orazqan qart auylgha qaytarda basqa jolgha týsti. Ol kezde mashinalar Kóken tauyn bókterlep jýretin. Qazirgi asfalit búrynghy keruen-beket jolynyng izimen keyin alpys besinshi jyldary salyndy. Kýshikbay búlaghynan susyndaghan song tau bókterley tartqan Orazqan qabyrghalary mýjilgen, jemtik-jemtik qystaudyng ornyna túmsyq tirey toqtady. «Álgi bishara qyzdyng qystauy osy, – dedi. Ziraty, anau túrghan shyghar. Kýshikbaydyng iyegining astynda men bilgeli osydan ózge qystau joq. Jiyrmasynshy jyldardan beri at arba, ógiz arbamen, keyin mashinamen kire tartyp kelemin» – dedi.

Peyilining qalay týskenin bilmeymin, beket jolyn saghalap otyryp, Enlik-Kebekting ziratyn, tyghylghan ýngirin, Kengirbaydyng mazaryn, Jiydebaydy, odan kóldeneng joldy tura kesip, Shúnaydyng bauryndaghy Orazbaydyng kóktasyn (betinde Samarqanda onglap jazylghan, boyaumen órnektelgen tasty solay atap ketken. Áli de túr. Ónin búzbaghan.) basyp ótip, otyzynshy jyldary ógiz arbamen tas tasyp, órip tastaghan Núrbay asuynyng ýstimen Qonyr әuliyening jelkesinen dik ete týstik. Aldymyzdan kógildirlenip Mashan tauy shygha keldi. Búl – bizding auyl. Kózime jyly úshyrap sala berdi.

Osy joly dýniyeni shyr ainalyp kelgendey masattanyp em. Orazqan aqsaqal tura joldan nege qiys jýrdi, maghan el-jer kórseteyin degeni me, әli de týsinbeymin. Barlap qarasam – onyng gәbi basqada siyaqty. Kelesi jyly demalysqa shyqty. «Atyng barda jer tany – jelip jýrip» degendey, erteng mashinany ótkizip, qalagha ornyghyp qalghan son, ózi ómir boyy sharlap iz salghan, talay-talay oqighany basynan ótkizgen jerdi aralau qiyngha soghatynyn bilip, qyryq-elu shaqyrym qiyas ketse de, kóligi barda bir kórip qalayyn degen boluy kerek. Ári, qasyndaghy serigi, sharuashylyqqa asyqtyratyn is adamy emes qoy. Qalayda, Orazqan qarttyng sol jaqsylyghyn úmytpaymyn. Rahmet, jansarayymda ashyp, jerge, ótken oqighagha, kórkem dýniyege yqylasymdy audarghan saparym bolyp edi.

Sodan beri otyz bes jyl ótipti. Ómir de, adam da, tabighat ta ózgergen. Key qúbylys mәngi óship tynghan, key qúbylys tynnan tóteley qosylghan. Tipti, týbinde әiteuir bir qosylatyn joldardyng tanaby da auysyp jatady. Qazir Qarauyl joly búrynghy beketting silemine qayta týsip, Kýshikbaydyng bauyzdar alqymynan ótedi.

Kýshikbaydyng da, Ghazizanyng da qorym tasy tóbe basynda bir uys bop shókiyip kórinedi. Endi alghan baghytyndy ózgertpey-aq op-onay tabasyn. Toqtamaysyn. Aghyzyp bara jatyp kóz qiyghyn tastap zu etip óte shyghasyn. Óitkeni, ýirenshikti...

Biraq ta, sonau «jinishke qara syzyq sekildengen Qanaydyng qorasyna», «yaki, «bisharalyqtan tanbasy» bop jer betine basylghan qystaudyng ornyna qayyra jetu ýshin otyz bes jyl boyy jýrgen siyaqtymyn, otyz bes jyl...

Sapardyng sonshama úzaqqa sozyluynyng jәne búl rette kónil kýiding erekshe qúbyluynyng sebepteri de bar edi.

Adasuym bylay bastaldy.

(jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5383