Soqyr kórgeninen jazbas nemese «Orys tilinde ynghayly»
Qazaq tilining «auruy» әli jazylar emes. Bireuler sóileuden qashady, bireuler aitudan qashady. Áyteuir, «qazaqsha sóile, jaz» dep әli auyz jappay kelemiz. Búl jolghy niyet te qazaq tilining hal-jayyn bilu edi. Júma kýngi demalysymdy paydalanyp, Almaty qalasyndaghy Týrksib audandyq halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghyn betke aldym.
Kóppen birge men de keregimdi izdegendey bolyp, ishke endim. Eng aldymen zaldaghy habarlandyrular ilingen qabyrghany sholyp shyqtym. Jaman emes. Audarmamyzdaghy ala-qúlalyq bolmasa, biraz nәrse qazaqshalanyp qalypty. Ýstelderdegi ýlgiler de eki tilde sayrap túr. Al qyzmetkerler she? Ony bilmek bolyp, «konsulitant» jigitterge jaqyndadym:
– Sәlemetsiz be! Men tólqújatymdy joghaltyp alyp edim. Qaytadan jasatu ýshin ne isteuim kerek?
Qazaq jigiti janyndaghy әriptesine núsqady. Ne kerek ekenin jaqsy bilip túrsam da, múqiyat tyndadym. Joldasyna siltegenine qaraghanda ózining qazaqshasy osal bolsa kerek. Degenmen dosy synnan mýdirmey ótti.
Qarbalas júmys ýstinde qyzmetkerlerding uaqytyn alugha ynghaysyzdanyp ta túrmyn. «Súraghanyng aldynnan izdemey-aq tabylar» degen osy shyghar. Aldymnan tanysym úshyrasa ketti. Jogharghy oqu ornyn keshe ghana bitirgen jas maman. Jaghdayymyzdy súrap bolghan son, súraghymdy qoyyp ýlgereyin dedim:
– Maqsat, kelushilerge qay tilde qyzmet kórsetesinder?
Qazaq tilining «auruy» әli jazylar emes. Bireuler sóileuden qashady, bireuler aitudan qashady. Áyteuir, «qazaqsha sóile, jaz» dep әli auyz jappay kelemiz. Búl jolghy niyet te qazaq tilining hal-jayyn bilu edi. Júma kýngi demalysymdy paydalanyp, Almaty qalasyndaghy Týrksib audandyq halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghyn betke aldym.
Kóppen birge men de keregimdi izdegendey bolyp, ishke endim. Eng aldymen zaldaghy habarlandyrular ilingen qabyrghany sholyp shyqtym. Jaman emes. Audarmamyzdaghy ala-qúlalyq bolmasa, biraz nәrse qazaqshalanyp qalypty. Ýstelderdegi ýlgiler de eki tilde sayrap túr. Al qyzmetkerler she? Ony bilmek bolyp, «konsulitant» jigitterge jaqyndadym:
– Sәlemetsiz be! Men tólqújatymdy joghaltyp alyp edim. Qaytadan jasatu ýshin ne isteuim kerek?
Qazaq jigiti janyndaghy әriptesine núsqady. Ne kerek ekenin jaqsy bilip túrsam da, múqiyat tyndadym. Joldasyna siltegenine qaraghanda ózining qazaqshasy osal bolsa kerek. Degenmen dosy synnan mýdirmey ótti.
Qarbalas júmys ýstinde qyzmetkerlerding uaqytyn alugha ynghaysyzdanyp ta túrmyn. «Súraghanyng aldynnan izdemey-aq tabylar» degen osy shyghar. Aldymnan tanysym úshyrasa ketti. Jogharghy oqu ornyn keshe ghana bitirgen jas maman. Jaghdayymyzdy súrap bolghan son, súraghymdy qoyyp ýlgereyin dedim:
– Maqsat, kelushilerge qay tilde qyzmet kórsetesinder?
– Negizi adamdardyng ózderi aldymen oryssha súray bastaydy. Sosyn biz de oryssha jauap beremiz. Biraq bizde barlyghy eki tilde de jaqsy sóilese alady, – dedi.
Sózining rastyghyna kózimdi jetkizeyin dep, qújattaryn jinastyryp jatqan qazaq apanyng janyna bardym:
– Keshiriniz, siz qújatynyzdy qay tilde toltyrdynyz?
– Orys tilinde.
– Sizge qazaqsha núsqasyn bermedi me?
– Joq, maghan orys tilinde ynghayly.
Ýnsizdik jәne ynghaysyzdyq. Nege? Tanysym, әudem jerden «Mine, osylay» degendey basyn qisaytyp ketip barady. Múhtar Shahanov bir óleninde «Men qyz ýshin úyaldym» dese, men osy sәtte «әlgi apayym ýshin úyaldym…»
Ortalyqtaghy әrbir jazugha ýnilip, aralap jýrmin. Kózime «Qazaq tili kabiyneti» degen ottay basyldy. Colay qaray bettedim. Ókinishke oray 1-qabattaghy kabiynet 2-qabatqa auystyrylghan eken. Kýzetshilerding nemqúraylylyghynan sol kýni kabiynet mengerushisin tappay biraz sandaldym da, kabiynetting telefon nómirin alyp ýige qayttym.
Kabiynet mengerushisi Sәule Áskerqyzymen telefon arqyly sóilesuding sәti týsti. Ol kisi mekemedegi qazaq tilindegi is jýrgizuding sәtti qolgha alynghandyghyn jana basshynyng keluimen baylanystyrady. Al «Qazaq tili» kabiyneti ótken jyldyng qyrkýiek aiynda júmysyn bastapty. Sodan beri aldymen kópshilikke arnalghan aqparattar qazaqshalanyp, qazir qyzmetkerlerdi oqytu jýrgizilip jatyr eken. «Qyzmetkerlerding kóbisining tili oryssha. Biraq qazir eptep ýirenip qaldy. Aptasyna bir ret arnayy maman sabaq jýrgizedi. Aqpan aiynda ashyq sabaqtar ótkizgenbiz. Ol da nәtiyjeli boldy», – deydi S. Áskerqyzy. Al ortalyqtaghy qújattar tili turaly súraghanymda: «Bәrin birden týzeu mýmkin emes. Biraq qazirding ózinde búiryqtar men shyghys hattary 100 payyz qazaq tilinde» dedi senimdi týrde. Demek bolashaqta tek qazaq tilinde qyzmet kórsetuleri ghajap emes sekildi.
Qalamyzdyng әr audanynda halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghy bar. Men bir ghana ortalyqta boldym. Bir quanyshtysy, mekemede tilding jaghdayy jaqsaryp keledi.
IYә, óz tilimizde qajet aqparatty alatyn, qújat toltyratyn uaqyt jetti. Búl ýshin bizdi eshkim jazalamaydy. Jәne onyng esh qiyndyghy da joq. Qajet bolsa oqytady, ýiretedi. Tek adamdardyng yqylasy men tilge degen qúrmeti bolsa jetip jatyr. Jogharyda tilge tiyek etilgen apamyzgha úqsap etekten tarta bersek, onyng zardabyn tek ózimiz ghana kóremiz.
Aqmonshaq Júmay, student
«Ana tili» gazeti 28 mamyr 2009 jyl