Sóitip, 2017 jyly  býkil bilim salasy ýsh tilge kóshetin boldy. Qarataban jәy qazaqtan bastap iygi jaqsy atauly «Au, búl – qazaqty búratola joiydyng joly ghoy» dep qansha qarsylyq bildirgenine biylik pysqyryp ta qaramady. Kemenger (úly demey-aq qoyalyq) jazushy Múhtar Áuezov ózining ókshesin basyn kele jatqan qalamgerlerge «osy sender, oi, aittyq qoy, jazdyq qoy» deysinder, qaytalap aityp otyru kerek, ýiding tóbesinen tamshylap aqqan su-ekesh su da irgede jatqan qara tasty  tesip ótedi, qaytalap aityp otyryndar» deydi eken. Sonda býgingi Qazaqstan biyligi qazaq últynyng amandyghy tónireginde qazaqtardyng san qaytalap aitqan pikirine qúlaq salugha kelgende sol qara tastan da qatty bolghany ma? Álde, sonau Úlybritaniyanyng Uelis atty uәlayatynda jatyp alyp ghalym D. Kristal ózining «Til ajaly» degen kitabynda «Bir últty joq qyp jiberu ýshin olargha qostildilikti ýiretuding ózi-aq jetip jatyr. Sonda olardyng tilin ekinshi ýstem últtyng tili shúbarlandyryp býldiredi de, aqyry tili býlingen últ óz-ózinen joyylyp ketedi» degenin bizding «russkoyazychnyy biylik» bilmeydi dep oilaysyz ba? Bilgende qanday! Olar D. Kristal aitqan qostildilik dep atalatyn qasiret az bolghanday qazaqtyng mandayyna endi «ýshtildi últ» degen qap-qara mórdi basyp qoydy. Biraq M.Áuezov aitqanday búl qasiret turaly qansha qaytalasa da qazaqtyng sózin biylik pәruayyna almaytynyna elding kózi jetti. Mitingige shyghayyn dese onyng da jolyna jua bitirip qoyghan biylik búlar ekstremister, netradisionnyy islamister, sheteldegi bireulerden aqsha alghandar, tipti, terror úiymdastyrmaq bolghany anyqtaldy dep bәle sala ma dep qorqady. Sodan qorqyp qalghan, әiteuir bala-shagham aman bolsyn deytin qazaq sol bala-shaghasy ózining últy kim ekenimen sharuasy joq mәngýrtke ainalyp, әlgi «Til ajalynda» aitylghan «joyylyp bara jatqan últ» ókiline ainaluda ekenin de bayqamaytyn kýige týsti. Senbeseniz Almaty men Astananyng ghana kóshelerinde ketip bara jatqan qazaqtyng 25 jas shamasyndaghy qyz-jigitterining sóilegenine qúlaq týriniz! Baj etkishter baj etsin, biraq tәuelsizdik alghan jyldan keyin tughan, jasy 25-ting o jaq, bú jaghyndaghy jastardyng keminde 70 payyzy oryssha sóilesetini endi belgili bolyp otyr. Qay últ ta qasiretke úshyrar aldynda onyng әiel jynystylary, yaghni, qyz-kelinshekteri betimen ketip, shamadan tys erkinsip ketetini әr últtyng tarihynda aitylyp kele jatqan shyndyq. Onyng shyndyq ekenine kóshede,  kólikte shuyldap, bylapyt sózderdi suday sapyryp oryssha sóilesip bara jatqandardyng kóbi qazaqtyng qyz-kelinshekteri ekenin kórgende kóziniz jetedi. Jaqynda óz basym Almatydaghy ýsh qazaq mektebin әdeyi aralap shyqqanda ýzilis kezinde bir-birimen oryssha sóilesip túrghandardyng kóbi qyz balalar ekenin bayqadym.

IYә, sol D. Kristaldyng sol kitabyndaghy jer betinen joyylyp ketetin últ eki tilde sóilep, tili shúbar tilge ainalady degeni býgingi Qazaqstanda taygha tanba basqanday ap-ayqyn kórinip túr. Taghy bir mysal keltireyik: Kóshedegi әlgi kórinisti kórip kelgennen keyin oryssha sampyldap jatqan qyruar telearnalar ishinde ara-túra qazaqsha berilip jatqan habarlardaghy  әp-әidik aqsaqal-qarasaqaldardyng sóilep túrghan sózine qúlaq týrip kóriniz. «Sóz qadirin bilmegen óz qadirin bilmeydi» degenning aqiqat ekenine sonda kóziniz jetedi. Sol ýp-ýlken qazaqtar eki sózding basyn qúray almay, oiyn jetkize almay ynqyldap, mýdirip, tútyghyp, qatty qinalyp túrghanyn kóresiz. Ol az bolsa, arasynda «jana», «janaghy», «jәnegi» degen beymaghynalyq sózderdi keminde 5-6 mәrte qaytalap otyrady. Sony da sәn kóre me qaydam songhy kezde qazaqtyng «n» dybysyna tili kelip túrsa da «n» dep aitatyndar kóbeyip keledi. Al sol telearnadaghy 5-6 jasar orys balasynyng óz tilinde sóilegenin salystyryp kórinizshi. Orys balasy sóilegende auzy-auzyna júqpay taqyldap, al «bir ayaghy kórde, bir ayaghy jerdegi» orys kempir-shaldarynyng ózi esh kidiris-mýdirissiz sayrap otyrady. Nege olay? Óitkeni, birinshiden әlgi «jәnegi», «janagy» dep qylghynyp әzer sóilep túrghan qazaq oryssha bilmese kýn kórisi qiyn bolatyndyqtan qos tilde sóilep, tughan tilin shúbarlandyryp alghan. Jәne ol qazaq kýni keshe tәuelsizdigining 25 jyldyghyn toylaghan tughan Qazaqstanynda ýiinen syrtqa shyqqannan bastap kóshede de, júmys ornynda da, is qaghazdarynda da orysshadan ayaq alyp jýrgisiz kýige týsken. Ol az bolghanday  endi ony Qazaq Elinde biylik basyndaghy óz qazaqtary ýsh tilde sóileuge mәjbýrlep otyr. Al dýniyege kelip, osy elding dәm-túzyn tatyp ósken әlgi orys kempir-shal da, taqyldap sóilep túrghan kishkentay orys balasy da ýsh-aq әripten túratyn «nan», «túz», eki-aq әripten túratyn «su» degen qazaq sózin bile túra aitpaydy. Óitkeni, olar birinshiden tәuelsizdik óz tilinde sóileuden bastalatynyn, ekinshiden Qazaqstanda tek oryssha sóilep-aq «Vot tak jiti mojno» ekenin jaqsy biledi. Al biz osyny aityp otyrghanda «últ arazdyghyn qozdyrushy» bolyp jauapqa tartylyp ketpeymiz be dep te qorqamyz. Sóite túra, tilimiz osynday kýige týskeni az bolghanday endi qayran ata-babamyzdyng aty-jónin orysshagha beyimdep shúbarlamay óz qalpynda aitudan da airyldyq-au dep taghy kýiinesin. Búl júmysty da biylikte otyrghan qazekemder ata-baba әruaghyn  silap, ózderi bastap Akiyshev demey Aqyshev, Sagintaev demey Saghyntaev, Karagusova demey Qaraghúsova dep óz esimimen aitsa orystar ókpelep Reseyge kóship ketpes edi ghoy. Bile bilsek, osynyng ózi de birte-birte qazaqtyng «n», «gh», «ú», «ó» dybystaryn jongha tildi shúbarlandyrugha әkep soghady. Al songhy shyqqan «Orfografiyalyq sózdikte» yqylym zamannan kele jatqan «jәit» sózi «jayt» bop jazylghandyqtan qazir býkil gazet-jurnal «jәitti» «jayt» dep jazatyn boldy. Búnyng arjaghynda qanday sayasat jatqany da kýmәndileu.

IYә, búnyng bәri arjaghy 27, berjaghy 25 jyldan beri qazaq atauly qaqyldap-qaqsap aityp kele jatqan jәit. Biz danyshpan M. Áuezovtyng әlgi ósiyetin osylaysha oryndauday-aq oryndap kele jatyrmyz. Búdan bylay aita bermeyik deyin deseng myna jaqtan әlgi «Til ajaly» kitabynda aitqan últ retinde joyylu qaupi  eng әueli qazaqqa tónip túr. Sonda ne istemek kerek? Álde býkil qazaq bolyp qúr sózden iske kóshetin kez keldi me?

Myrzan KENJEBAY

Abai.kz