Qazaqstan Respublikasy  

Ortalyq saylau komissiyasynyng tóraghasy

Q.T.Túrghanqúlovqa

Qúrmetti Quandyq Túrghanqúlúly!

Qazaqstan halqy Assambleyasy bastap, býkil halyq qostaghan úly dýbir - merziminen búryn preziydent saylauyn ótkizu bastamasy óz biyigine kóterildi. Halyqtyng talabyn jerge tastamay, N.Nazarbaev ta búl saylaudy 26 sәuirde ótkizuge kelisim berip, sheshim qabyldady. Endi býkil Alash júrty sol Núrekenning ózining de osy alamangha kandidaturasyn úsynudy jappay talap etip otyr. Bir sózben aitqanda, búl bir tótenshe manyzdy bastama, dúrys sheshim boldy. Obaly ne, tughan halqy men otandastarynyng qazirgi Últ kóshbasshysyna degen senimi men sýiispenshiliginde shek joq ekenin kórip, qatty quanyp otyrmyz...

Biraq, QR Preziydenttigine kandidattardy memlekettik tildi erkin mengergendigin anyqtau jónindegi lingvistikalyq komissiyadan búl joly da Myrzatay Joldasbekovtyng tóragha bolyp tóbe kórsetui osy ystyq yqylasymyzdy su sepkendey basty!  

Óitkeni, ol 2011 jyly ótken kezekten tys saylau barysynda qazaqsha qaqpaytyn Ghany Qasymovty ýmitkerlerding arasyna ýkilep-shoqtap qosqan adam bolatyn.   

Jalpy M.Joldasbekovtyng jýrgen jeri – aiqay-shu, aq boran!

1991-93 jyldary Qazaqstan Respublikasy Premier-ministrining orynbasary bolyp jýrgen Myrzataydyng qoldauymen «Jalyn» baspasynan 300 myng dana bolyp basylghan «Týp-túqiyannan ózime sheyin» atty kitap, býkil handar men biylerimizdi qaralaghanyn, Alash júrtyn ala tayday býldirip kete jazdaghanyn әli úmytqan joqpyz.

Qytay aqyny Ly Baydy Ýisin dep, onyng ishinde Dulat tarmaghynyng úrpaghy etip shygharu ýshin tyrashtanghany – eng sonynda sayqymazaqpen ayaqtalghan bolatyn. 

Al, kýni keshe ghana «Tarihy otanymyz Qazaqstan eken dep osynda ýdere kóship keludi dogharyndar. Mynau Monghol jerinde otyrghan qandastarymyzdyng basym bóligi kereyler, naymandar. Ózinning ata júrtyn, shyraghym. Sen ol jerge esh jerden kóship barghan joqsyn. Ol jerde Toghyz Oghyz deytin memleket bolghan mongholdan da búryn. Ol Kereylerding memleketi. Qypshaqtardyng bәri Segiz Oghyz memleketi boldy. Segiz Oghyz memleketi ol Naymannyng memleketi. Búl kim – búl qazaq qúrghan memleketter. Mongholiyada bir qandasymyz 37 myng siyrym bar deydi. Biraq Atamekenge kóshkim keledi deydi. Sening 7 atan, týp atang sol jerde jatqan joq pa? Kerek bolatyn bolsa, Shynghys handy da monghol degen joq. Shynghys handy Han kótergen qúryltay. Qúryltay degen mongholdyng sózinde joq meninshe. Qiyat, Kerey, Nayman, Jalayyr kótergen joq pa ony Han qylyp. Nege kóshesinder dedim. Sol siyaqty Qytaydan da ýdere kóshuding qajeti joq. Altay, Ile, Tarbaghatay ol qazaqtyng jeri. Babalaryng jatqan jer. Mәselen Qytaydan ýlgi almaysyndar ma? Sol Qytay qazir Amerikadan ózderining kvartaldaryn ashyp tastady» - dep, Aydy aspangha bir-aq shygharghanyn qaytersin?! Kóshi onsyz da túralap túrghan shettegi qazaqty «Sen kereysin!», «Sen naymansyn!»,  «Tarihy otanymyz Qazaqstan eken dep osynda ýdere kóship keludi dogharyndar!» deui – baryp túrghan rushyldyqtyn, tar óristiliktin, dýmshelikting aighaghy emey ne?!

Mine, biyl taghy lingvistikalyq komissiyanyng tóraghasy bolyp, otyra qalyp edi, qaydaghy bir «mýsheqap»-«sýsheqaptar» qaptady da ketti. Qazaq múndaydy «Balta sabynan ozbaydy!» deydi.  

Sondyqtan, kandidattardyng memlekettik tildi erkin mengergendigin anyqtau endi ghana bastaldy ghoy, kesh emes, basqa bir bedeldi, úyaty bar, jastau jigitti tauyp, ýmitkerlerdi irikteudi abyroymen ótkizudi oilaghanynyz abzal.   

Shәriphan QAYSAR.

Abai.kz