Bireuler oilaydy: «Kim tanymal bolghysy kelmeydi?» dep. Al bireuler: «Tanymal bolu daryndy, talantty jandargha arnalghan» dep. Tanymal bolghan júldyz nemese tanymal qogham qayratkerlerining halyq aldyndaghy jauapkershiligi qanday dәrejede? Bizding «talantymyzgha» bolashaqta ózge últtar qanday bagha bere alady? Býginde kez kelgenning ózin júldyz sezinui qoghamdyq dertke ainalyp bara jatyr. Osyghan baylanysty últymyzdyng ónerindegi әr salasynda kóptegen jyldardan beri ter tógip jýrgen azamattary óz oilary men pikirlerin ortagha salady.

Talantty tanityn aqsaqaldar joq

Qadyrghaly Kóbentay, әzil-syqaq teatry akteri, kompozitor, әnshi әri aqyn:

• Negizinde tanymaldylyq pen talant degeniniz ekeui eki týrli dýniye. Talant degeniniz Tәnirding bergen, ana sýtimen qosa keletin ýlken bir qasiyet der edim. Tanymaldylyq mýlde bólek. Mysaly, bir әnmen de halyqqa tanylyp ketip jýrgen әnshiler bar. Eger akter bolsa bir rólimen, rejisser bolsa qoyghan bir kinosy arqyly, aqyn bolsa bir ólenimen de tanyla alady. Al bizding qazirgi qoghamdaghy múnday jәit – tek әrtisterge nemese aqyn-jazushylargha ghana baylanysty emes, búl býkil qoghamgha daryghan indet sekildi bolyp kelgen «júldyzdyq» auru! Kýishi aghamyz Seken Túrysbekovtyng jaqsy bir sózi bar edi: «Men qazir bayqaymyn, osy qazir aspandaghy júldyzdan góri jerdegi júldyzdar kóbeyip ketken siyaqty», - deytin. Qazir men halqyma qarap otyrsam osy sózder eske týsedi. Bizdegi sayasatkerlerding ishinde ózderin júldyzbyz dep esepteytinder bar. Býgin aqyn, әnshi, akterlerding de osynday júldyzdyq aurugha shaldyqqan kezi. Sizding qozghap otyrghan taqyrybynyz óte auyr jәne jauapkershilikti talap etetini anyq. Sondyqtan búl taqyrypqa jauap beru de eshkimge onay soqpas dep oilaymyn. «Júldyzdardyn» da, kórermenderding de talant pen tanymaldylyqtyng mәnisine jete almauyna býgingining synshylary kinәli. Jaqsy aitylghan syn qashanda jaqsy shygharmalardyng tanyluyna sebep bolady. «Júldyz» degen sózding ózin orystyng «zvezdasynan» tikeley audarylghan sóz. Orystar ataytyn «zvezdanyn» týpki maghynasyn men basqasha oilaymyn. Búl kýnde ózim ónerdi zertteumen ainalysyp jýrgen jayym bar. Ónerde mynaday bir termin bar – ónerdegi ózindi emes, ózindegi ónerdi sýie bil degen. Al bizdegilerding kóbi ónerde jýrgen ózderin sýietin tәrizdi kórinedi. Kóbisining oiy – «men telearnagha shyqtym, men tanymalmyn, júldyz boldym. Áytpese, men ne ýshin shyqtym telearnagha?» degendeyin ózderining baghytynyng qayda bara jatqanyn úqpay jýrgender. Búl siyaqty týsinikte jýrgender últ ónerining bolashaghy ýshin qauipti. Sosyn taghy bir tobyrlyq mәdeniyet degenimiz bar. Bizdegi әn salu – tobyrlyq mәdeniyetke ainalyp otyr. Býgin әnshiniz de, әkiminiz de, aqynynyz ben sayasatkerleriniz, tipti bes jastaghy bala-shaghanyz da әn aitudy әdet sanap ketti. Al búlardy «әnshi» etip túrghan tehnikalyq apparattar. Osyghan tәn mening taghy da bir aitarym -bizde mynaday bir úghymdar bar. Mәselen, bizding kórermender keyde: «Anau akterge ne bolghan, keyingi kezde әn aityp ketkeni nesi?» dep jazghyratyny bar. Shyn mәnisinde akterler әndi әnshilerden góri anaghúrlym jaqsy aitady. Óitkeni, akter әnning sózin jaqsy týsinedi. Jas әnshilerde stili degen atymen joq. Bәri de tura bir inkubatordan shyqqan balapandar siyaqty. Qazirgi әnshige tәn qalyptasqan, «búl mynau әnshige tәn» deytin stili joq. Múnyng ózi de bizding qoghamgha kelgen talant pen tanymaldylyqty ajyratudy qiyngha soqtyryp otyrghan jaghdaylar. Sosyn bizde taghy da qyzyqty bir jaghdaylar sol – Abaydyng sózimen aitqanda, keyde osy nadandyqqa ketip bara jatyrmyz ba dep te oilaymyn. Bizde bilim sapasy tómen dengeyde. Ónerding qay qaysysynda bolmasyn bilimdilik joq. Birjaqtylyq payda bolghan. Búryn kenes ýkimeti kezinde mynaday bir sóz bar edi: «U pevsov mozgov ne byvaet, u nih odnogolosoregistr» dep aitushy edi. Osy jәit býgin bizding qazaqtyng basyna kelgen synayy bar. Óitkeni, qazir bizding әnshiler keybir telebaghdarlamalardy jýrgizip jýr. Telebaghdarlamany jýrgizu ýshin adamgha ýlken enbek kerek, ýlken bilimmen qosa parasattylyq jәne jýrek qajet dep sanaymyn. Osynyng bәrinen júrday adamdar teledidardan baghdarlamalardy jýrgizudi qolgha alghan. Múnyng ózin qalaysha dúrys dey alasyn! Búghan jol bermeu kerek. Búrynghyday kórkemdik keneste osyndayda ónerpazdardyng ónerin saraptap jolgha salyp otyratyn myqty da tәjiriybeli mamandar boldy. Sol jyldary mening kózim kórgen Asqar Toqpanov degen professor bolghan. Sonda «Asqar Toqpanov kele jatyr!» dese bәri de qasqyrdan búqqan itke qúsap beze jóneletin. Mine, sol sekildi kisiler qamshysyn siltep túrsa bizding býgingi ónerimizding qadiri múnshalyqty qashpas edi dep oilaymyn. Sonda Asqar Toqpanov spektakliderge ne konsertterge kelip, birinshi qatarda otyra qalyp qolyndaghy tayaghyn siltep: «Halturshiyk! Týs sahnadan!» dep aiqaylap túratyn. Ónerdi qorlap neshe týrli qúbylatyndardy elding kózinshe de ayamaytyn. Ol kisiden әrtis qauymy týgeldey taysalatyn edi. Sonday sózderdi estimes ýshin baryn salyp dayyndalatyn. Mine, orta belden basyp aitatyn osynday aqsaqaldar býginde joq. Qazirgi aqsaqaldardyng troybolizmdik saryngha týsip alyp, ru-rugha bólinip, qazirgi shyghyp kele jatqan jas aqyndar men basqa da ónerpazdardy ruyna qarap tandap shala býlinip jatqan aqsaqaldar da bar! Sondyqtan da, talant pen tanymaldylyqtyng arasyn ajyrata almay jýrgender – bizdi últtyq mentaliytetten ajyratyp, eldi jýgensizdikke әkeletin dertke tap qyldy. Múnyng týbi jaqsylyqqa apara qoymaydy. Kerek deseniz búl bizding shúrayly tilimizge núqsan keltiretin nәrseler. Qazirgi tanda sahnada dúrys sóiley bilmeytin, sóileu mәdeniyeti tómen әrtister jýr. Onsyzda shúbarlanyp oryssha terminder aralasyp ketken tilimizdi onan sayyn aqsatatyn kýige týsirip otyr. Men «Bauyrjan shoudan» bastap basqa da әzil-syqaq teatrlarynda kóp jyldar jýrdim. Biraq men teatrdan ketken song kórermender ylghy múnyng sebebin súraytyn. Sebebi, әzil-syqaq teatrlary qalghan joq. Óitkeni, olarda әzilmen jetkizetin astarly sózder joq. Teatrdyng ózine tәn shyrayly da ótkir, yumorlyq tilderi qalghan joq. «Tilimiz damyp» ketti dep jýrgen til komiyteti bar. Biraq sol til komiytetteri nemen ainalysyp jýr sonda? Búrynghy «ana tilimizding taghdyry» dep zarlap ótken Sәbitter men Ghabitterdin, Múhtardyng sózderimen aitqanda – bizding tilden airylu degenimiz últ boludan airylu degen sóz. Tilden airylu degen – janaghy talant pen tanymaldylyqtyng aiyrmashylyghyn biluden, tanudan qalu bolyp tabylady. Biz ónerding bәrin, tipti aqyndyqty da, roman, povesterdi de qazaq tilinde oqyp tanydyq emes pe? Óitkeni, tәrbiyening bәri de adamgha tilmen keledi. Osy últtyq qasiyetterimizdi ózimiz týgendep almasaq, bәrinen de airylghaly túrmyz.

Abay aitqan nadandyqty býgin kórdim...

Kez kelgen óner iyesi ózining jýrgen salasyn ghylymy túrghyda talday bilui kerek. Ónerdi talday bilmegen adam talant pen tanymaldylyqtyng ara-jigin qaydan biledi? Abay atamyz aitatyn nadandyq degen osyndaydan kelmey me? Búryn osy Abaydy men mektepte oqyp jýrgen kezinde «Nadan qazaq» degen sózderi ýshin renjiytinmin. Bizdi Abay atamyz nege osynshama túqyrta beredi eken dep namystanyp jýretinmin. Mine, sodan beri Abaydy men jasym qyryqtan asqan song ghana týsindim. Biz shynymen-aq nadan halyq ekenbiz. Býgingi kýnde әr mamandyqtyng iyesi ózining mamandyghyn ghylymy túrghyda zerttey bilmeytinine kózim jetip otyr. Osynday soraqylyqtan baryp sapasyz dýniyeler shyghyp jýr emes pe? Tipti, sahnadaghy әnshilerding ózining aitqan әnining maghynasyna týsinbeytinderin kezdestirdim. Kerek bolsa әnning mәtinin de qate aitady, demek ózining ana tilin bilmeydi degen sóz. Jýrekpen aitatyn әnshi emes, tehnikamen aitatyn әnshiler jýr qaptap. Býgingining әni - qazaqtyng әni emes, batystyng tanymal bolghan әnderin ynyrsyp qaytalap jýrgen әnshilerden tek «qalayda tanymal bolsam boldy» degen pighyldaryn angharasyn. Darynsyzdargha qazaqtyng ónerining qajeti joq. Sondyqtan osynday núsqalargha barady. Búl әuenderdi bizding últtyq qasiyetimizden ketiretin jaghdaygha alyp keletin әuender dep sanaymyn.

Shynyn aitqanda biz tәuelsizdik alghanmen әli de ózgere almay kelemiz. Bayaghy saryn sol saryn... Býgingi әnshilerde «dausy mynaday eken» dep aitatyn dauys joq. Óitkeni bәrining әnderi de, dauystary da bir sarynda ketip barady. Olardy eshkim toqtata alar emes. Al bizding synshylar yrym ýshin bir kemshilik aitady da, ary qaray maqtaumen shekteledi. Synshylardyng múnysynyng astarynda da bir syr jatyr dep oilaymyn. Al týptep kelgende osy olqylyqtardyng bәri de últtyq iydeologiyanyng joqtyghynyng zardaby dep bilemin. Sebebi, ótken ghasyrdyng kenes ýkimeti sayasaty bizding últtyq iydeologiyamyzgha orasan zor ziyanyn tiygizdi. Sondyqtan sizderding taqyryptarynyz әli de zertteudi qajet etetin óte qiyn taqyryp...

Tanylghannyng bәri talant emes

Amanghazy Kәripjanúly, jeltoqsanshy, aqyn-jurnalist:

• Talanttylyqty – tabighattyn, Allanyng bergen syiy dep tanimyz. Qabiletti adamdar talantty bolyp keledi. Qazaq - keng jaziraly, saharadan shyqqan halyq bolghandyqtan bizde daryndy, talantty adamdar qoghamnyng kez kelgen salasynda kezdesedi dep aita alamyn. Talant ózi jan-jaqty bolyp keledi. Sonyng ishinde bir salagha beyimdelip, sol kemening basynan ústap qalghany dúrys. Adam ózining ishindegi intellektualyn asha almasa, ony halyqqa kórsete almasa, onda onyng talanty da ashylmaydy. Ómirde ózining belgisin de qaldyra almastan, kópting biri bolyp kete barady. Tayauda bolyp ótken aitystyng taqyrybynda qazirgining Halyq әrtisterin búrynghy Aqan seri, Birjandar sekildi seriler deuge layyq dey otyryp, olardyng bәri últqa kelgende qanday degen saual qoyyldy. Alayda, býgingining «serileri» bolmysh Halyq әrtisterining ishinde - 1986 jylghy kóteriliste jastargha qarsy qol qoyghan jәne bizding til doktrinasyna aksiya úiymdastyrsaq, oghan da qarsy shyqqan Halyq әrtisteri, aqyn-jazushylary boldy. Óz halqynyng bolashaghyna, jas úrpaqtaryna qarsy shyghyp jýrgender qalay seri bolady? Búrynghynyng serileri biylikting әdiletsizdigine qarsy shyghyp, ólgeninshe arpalysyp ótkender. Mine, búl kisiler tumysynan, jaratylysynan talantty, arqaly seriler boldy. Adamnyng is-әreketi de tabighatyna say bolghany dúrys. «Anqau elge aramza molda» degendey, jastardyng basyn ainaldyryp, ózderin nasihattatyp otyrghandardy talantty deuge kele me? Olar tek qazaqqa tanymal adamdar. Tanymaldylyq mýldem bólek. Tanymal boludy armandaghandar maqsatyna jete alady. Al daryndy, talantty eshqashan aragha «kókendi» salyp, basqa da jaqyndaryndy salyp jýrip ala almaysyn! Ony Tәnir beredi. Aramyzda tanylmaghan talanttar óte kóp. Býgingi júldyz bolghan akter, aqyn, әnshiler bolsyn – mine, búlardyng bәrin de «júldyz», «talant» dep halyqqa tanystyryp jýrgen telearna men baspasózdegi jurnalisterding kinәsi. «Júldyz» bolu kóp uaqytty, enbekti әri daryndylyqty talap etetin óte nәzik te kýrdeli úghym, ol talanttyny shyghar shyny men shyrghalany kóp joldardan ótkizedi. Múnyng bәrine tózim kerek. Halyqqa tanylghannyng bәri talanttar emes. Talant pen tanymaldylyqtyng arasy, maghynasy jer men kóktey!

Daryn men darynsyzdy ajyratu ýshin - daryn kerek!

Núrtileu Imanghaliyúly, jurnalist, tanymal telejýrgizushi:

• Mening payymdauymsha darynnyng eki týri bar ma dep oilaymyn. Birinshisi, adamnyng boyyna Alladan keletin erekshe bir qúbylys. Al ekinshisi, keyde aqyl-oydyng jemisi sekildi me deysin. Biz mektepte jýrgenimizde – darynsyz adam bolmaydy dep aitylatyn. Men osyghan sengim keledi. Adam balasynyng qay-qaysysy da daryndy bolyp keledi. Qazaqta daryndylyqty klassifikasiyalaghan ghylym joq bolar. Mynau daryn, al mynau daryn emes degen formula joq. Árqaysysymyzdyng payymymyz, óremiz qay jerge jetedi, sol jerden ghana qayta salamyz. Maghan óziniz sekildi bir әriptesim súhbat alyp otyrghanda: - «Siz ótirik aitasyz ba?» degen bir saual qoydy. Sonda men ótirikti kýnde aitamyn, dep jauap qatqanym bar. Men aitqan sayyn el senedi. Qyzyghy sol - el sengen sayyn ótirik aita bergim keledi. Bir ghajaby - mening ainalamdaghynyng bәri de ótirik aitady. Múnan da basqa keremeti – basqanyng aitqanynyng ótirik ekenin bile túra biz soghan ótirik senemiz. Jalpy qogham osynday bir súmdyqqa keldik. Demek býgingi qoghamda «osylay ótirik aitugha da» bir súranys bar siyaqty. Qajettilik bolmaghan jerde ol algha baspas edi. Mine, osynday bir kýngirttikten biz sol daryndylyqty baghalaytyn jauapkershilikten airylyp bara jatyrmyz. Óitkeni, eshkim ózin darynsyzbyn dep te aitpaydy. Búryn ózinen daryndy adamdy kórgende ishtey moyyndap túratyn qasiyet bolghan edi. Ókinishke oray qazir olay emes. Senen de «daryndy» adam aldynda túrghanymen, eger qomaqty qarjyng bolsa sen onan da ótken «daryndy» bolyp shygha kelesin. Osynday úghym bizding qoghamdy bir qasiretke әkep otyr. Daryndy men darynsyzdy ajyrata bilu ýshin de daryn kerek. Esterinizde bolsa, kommunizmge kele jatyrmyz degen kezde kapitalizmdi attap, feodalizmnen sosializmge ótip kettik dep maqtanyp jýrdik. Sonda kommunizmdi nasihattaushylardyng bylay degeni bar edi:

– Qoghamdyq formasiyada baspaldaqtan attap ketuge bolmaydy. Feodalizmnen birden kapitalizmdi attap sosializmge ótken dúrys emes degen iydeyagha kýmәnmen emes, senimmen qaraytynbyz. Sizderding qozghap otyrghan taqyryptarynyz da osynday jaghdaygha kep sayady. Biz olay da bylay tartqylaghanmen, aumaly-tókpeli jol aiyryghynda túrghan kezimizde osynday bir prosessting boluy da әbden yqtimal. Bәlkim bәrimiz de ózimizdi talanttymyz, daryndymyz dep esepteytin, shyn daryn iyesin moyyndamaytyn osynday bir kezennen ótuge tiyisti shygharmyz. Bәlkim, tәuelsizdik alghan jyldary ózimizdi basqalargha qanday ekendigimizdi dәleldeu ýshin darynsyzdyng ózin daryndy etip kórsetken ózimizding de kinәmiz bar shyghar. Al daryndy men darynsyzdyng shama-sharqyn ólshep beretin mehanizmdik qúral joq. Múnyng bәri de әrkimning ózining ishki sharuasy bolar. Mysaly, men ózimning ishki bas redaktoryma baghynamyn. Ol meni jóndeydi, maghan baghyt beredi. Mine, osy sekildi úghym mening aldymda túrghan adamnyng menen daryndyraq ekendigin moyyndaytyn dәrejege jetkende ghana mәdeniyettilikting kórinisi shyghady. Búl da mәdeniyettilik ne jauapkershilik boluy  mýmkin. Men bilmeymin anyghyn...? Bir biletinim – mәselen keyde qoghamda bir kóshening atyn ózgertu siyaqty úsaq-týiek mәselelerdi aityp, sonshama nazar audaryp, dauryghyp jatady. Biraq sonyng qazaqqa, últ bolashaghyna beretin qanshalyqty paydasy bar ekendigin úghyna bermeymiz. Al sizderding qozghap otyrghan әngimeleriniz últtyng negizin, bolmysyn jәne últymyzdyng talantynyng ózge últtardyng aldyndaghy dәrejesin anyqtaytyn taqyryp ekendigi anyq. Áriyne, búl taqyryp – bizding ózimizdi ózimiz tanugha, yaghni, qazaqty qazaq tanyp biluge, sol arqyly adamdy tanugha aparady. Sonday-aq, Adamtanu ghylymyn jetildiruge әkeledi. Al búghan baratyn jol - biz Abaytanu, Múhtartanu, osynday qúbylystardy aita-ayta ketken - Shynghystanu, Múqaghalitanu degen siyaqty ýlken ghylymdar payda boluy kerek dep sanaymyn. Osynday ghylymdy mengergen qoghamnyng kýn tәrtibinde múnday mәseleler bolmaydy. Búl mәseleler uaqyt óte kele óz baghyttyn tauyp kete alady. Biraq, osy bir jauapty mәseleni әlsin-әlsin elding esine salyp otyrghan sizderding «Tamasha júldyzdar» jurnalyna rizashylyghymdy bildirgim keledi.

Kórermen júldyz bolyp shyqqandy «talant» dep esepteydi

Dulygha Aqmolda, akter:

• Talant pen tanymaldylyq biri-birine qarama-qayshy jәne birinsiz-biri bolmaytyn úghymdar. Talantty adam tanymal bolugha tiyisti. Al biraq bizde qazir talant emes, tanymaldylyq ýrdis alyp ketti de, al talant sonyng tasasynda qalyp ketti. Men múnyng bәrin de keyingi uaqytta qaptap ketken jenil-jelpi aqparattyq aghymdardyng saldarynan ba deymin. Ásirese, búl ózi estrada jaghynda qatty beleng alyp túr. Talant degenimiz – Bufon aityp ketkendey tózimdilik! Men Bufonnyng sózine basynda týsinbeushi edim. Negizinde, talant adam balasy boyynda ýlken be, kishi me әr týrli dәrejede boluy mýmkin. Sonday bir qalypta kez kelgen adamda talanttyng boluy mýmkin. Al tózimdilik sol talantty ústap túratyn, bylaysha aitqanda ony qayraytyn kýsh bolyp tabylady. Ózindegi bar talantty adam damytpasa túnshyghyp, joq bolyp ketui mýmkin. Ózining talantyna mәn bermey jýre beretin adamdar kóp. Al daryny, talanty bolmasa da ózin «talant» retinde kórsetuge úmtylatyndar da jeterlik. Al olar tek tanymaldylyqpen shektelip qalyp qoyady. Ázil-syqaq teatrlarynda arzan kýlki, bos sózder kórermenderdi jalyqtyrdy. Eshqanday kýlkili emes, kóptegen qoyylymdar – yrjaqay kýlkige arnalghan. Halyqtyn, qoghamnyng órship túrghan mәselesin osy әzli-syqaq teatrlary ótkir syngha alushy edi. Búl tendensiya  qazir joq.Tanymaldylyq jolyndaghy akter, әnshi, aqyndar kóbinese ózgenikin úrlau arqyly ózderin qamshylap jýredi. Mәselen, batys pen shyghystyng әnin úrlaytyn estrada әnshileri she? Ózgening ónerin úrlau ónerpazgha jaraspaydy. Sonday bir әrekettermen bizdegi «júldyz» bolyp tanylyp alghandar - sol júldyzdyghynan airylyp qalmas ýshin jan dalbasagha týsip, týrli әreketterge baryp jatady. Mysaly, ózi turaly arzan piarlar jasauda estrada salasyndaghylar basqa óner salasyndaghylardan góri aldaryna jan salmaytyny jasyryn emes.

Al endi talantty úshtau degen ne? Daryn, talant – ózining jep jýrgen nanyna adal bolu. Mysaly, akter ózining oinaghan bir rólin, kelesi oinaghanda onan da asyryp jiberui kerek. Búl ary qaray biyiktey bergeni dúrys. Biraq sen jolda sýrinip ketuing mýmkin, qúlap týsuing de kәdik. Búl endi ómirding zany. Osy jolda Bufonnyng aitqanynday ýlken tózimdiliktin  kerek ekendigin bildim. Múnyng ózi býgingi әngimening mәiegi bolary sózsiz ghoy deymin. Sosyn talant pen tanymaldylyq adamnyng óresine, sana-sezimine de baylanysty. Óner adamdarynyng talantynyng dәrejesin dúrys dengeyde baghalay almaytyn kórermenning de kinәsi bar. Olar «júldyz» bop shyqqandy – talant dep esepteydi. Olardyng bir-birinen aiyra almaytyn dauystary men әnderine, stiliderine mәn beruden qalghan. Kóbinese, ónerge kezdeysoq kelgen jandar kishkene maqtaudan ózin júldyz sezinip ketetini bar. Óitkeni, ony sol maqtaudyng ózi «shyn darynmyn» degen oigha alyp keledi. Múndaylar tek bireuding әreketimen ghana sahnagha shyghyp tanymal «júldyz» bop shygha keledi. Osyndaylardyng kesirinen qarabayyrlanyp bitken kórermender olardy bolsa da «daryndy» dep qabyldaydy. Óitkeni, olarda da - sahnagha, telearnagha «daryndyny» ghana shygharady degen týsinik bar. Onan keyin ózimizde ondaylargha dúrys emestigin bile túra, ótirik bagha beruden tanghan emespiz. Osyny moyyndaytyn kez jetti. Egerde, kórermennin, tyndarmannyn, oqyrmannyng talghamy biyik bolatyn bolsa, aragha qansha «kókesin» salyp tanylghysy kelgender bolghanmen, ol bәribir tanyla almas edi. Múnyng bәrinde kórermennin, oqyrmandardyng jәne kez kelgendi «talant», «daryn» dep tanystyryp jýretin aqparat aghymdarynyng talghamynyng tómendigi kinәli bolyp otyr. Ekinshiden, shygharmashylyq iyesining ózining talghamynyng tómendiginde bolyp sanalady. Shygharmamen birge onyng kórermeni, oqyrmany birge ósip otyrugha tiyisti. Jalpy, óner halyqqa qyzmet etedi. Halyq ónerge qyzmet etetin osy eki dýnie eshqashan ajyramas qúbylystar. Sondyqtan eki jaqtyng da yadrosy biyik jәne bir-birine jauapty boluy shart dep bilemin. Qazir kórermenderding talghamy jogharylap keledi. Kórermenderdi әlsiz kýlkimen, nemese, maghynasyz әndermen alday salu qalyp barady. Keyde men kisilerge renjiymin. «Mynau әnning nesine tyndap otyrsyz? Áueni tartymsyz, sózinen ne úghyp otyrsyn?» desem, «Qaytemiz endi, ózimizding otandyq estrada bolghan song tyndap otyrmyn» degen jauapty aitady. Kórermenge múndayda alghys aitu kerek. Sebebi, ol nede bolsa qazaqtyng ónerine jany ashyghan song aityp otyrghany. Degenmen de, búl salada ónerin qúptaugha túrarlyq ónerpazdar joq emes. Biraq olardyng bir shorqaqtyghy – ózining aldynda bireuding aityp ketkenine elikteu, sony qaytalau oryn alyp jatady. Ózderinshe bir sara jol izdeu degen joq.

Osy jerde aita keterlik bir súmdyq, tayauda Qazaq radiosynyng «Altyn qoryna» janadan әnder engizbekshi bolghanda, ol jerdegilerding aituynsha, tatyp alarlyq birde-bir әn bolmapty. Sondaghy, osy búiryqty estisimen-aq, jan-jaqtaghy tanys jaghalaghan qonyraularda esep bolghan joq deydi. Osydan son, qanday daryndy, qanday talantty izdeysiz?!

Artymyzda últ bolashaghy túr!...

Dýisenhan Syzdyqov,  óndeushi, kompozitor:

• Ónerding joly - auyr jol. Múnyng artynda qanshama jauapkershilikter jatqanyn qazirgi uaqytta bireu bilse, bireuler bile bermes. Songhy 15-16 jyldardyng ishinde sahnada, telearnada әnderimen, klipterimen jýrgenderding bәri de dayyndyqsyz, bilimsiz kelgender. Nege? Olar tipti, aitqan ólenining maghynasyna da týsine bermeydi. Fonogramma jazu barysynda qaghazgha qarap aitady da, sonymen bitiredi әn aitudy. Dayyn diskilerin radiogha, telearnagha tanystaryn sala jýrip, aqshasyn tólep әiteuir shygharyp alady. Múnyng bәri qazirgi qoghamda ashyqsha týrde bolyp jatqan dýniyeler. Óitkeni, telearna aqshagha múqtaj bolyp túrghanda múndaylardan bas tarta qoymaydy. Múnyng bәri de tanymal bolugha asyghystyqtan shyqqan әngimeler. Sondyqtan jas әnshilerge aitarym – asyqqan shaytannyng isi. Ónering bar eken, әueli muzykalyq bilim al, ýlken dayyndyqtardan ótip, sonan song sahnagha úmtylghandaryng abzal der edim. Búl barlyq salada solay emes pe? Mәselen, qazaqtyng sporty әlemdi moyyndatyp jýr. Al nege qazaqtyng әnshileri әlemdi moyyndatpasqa?! Olar ózderin osy Almaty qalasyn, ainalasyndaghy bólimshelerin, basqa da oblystardy moyyndatqandy ghana qanaghat etumen shekteledi. Olardyng konsertke qatysqany da qyzyq. Aragha agha-kókelerin jiberip, konsert úiymdastyrushylardyng miyn jep jýrip qatysady. Elimizden basqa ózining әnshiligimen, talantymen tәnti etip jýrgen Roza Rymbaevamen birge, keshe jýrgen bireu plusin jazdyryp alady da, sahnagha shygha salady. Múnyng bәri sahnany, kórermendi qúrmettemeu degen sóz. Sondyqtan men úiymdastyrushylardy, jurnalisterdi de kinәlay almaymyn, adam ózine jauapty boluy kerek. Solargha qarap men keyde bizding qazaqtyng estradasy osynday kózboyaushylyqpen tanylghandardyng arqasynda jútylyp kete me dep oilaymyn. Sondyqtan, qazaqtyng ónerindegi әsirese, estrada janry ózge últtardyng aldynda dәrejesi tómendemese eken deymin. Artymyzda – últ bolashaghy túr. Ózge últtardyng bizding jenil-jelpi әnderimizge kýletin jaghday әli alys emes. Sebebi, biz qazir jenil әndermen kórermenning eteginde jýrmiz. Múnday әuenderden song tyndaushynyng ózine de: «e, azannan keshke deyin osy әn, osy әnshi, demek, osy naghyz daryn eken-au» degen oy keleri anyq. Halyq ishinde múndayda tez pikir tuady. Sondyqtan sazgerler shygharghan muzykasynyng bas-ayaghy týgel, garmoniyagha toly әuenderdi shygharyp, tyndarmandy osynday tyng әnderge ýiretu kerek. Jalpy, әnshilerding eki repertuardy tandaghany dúrys. Biri – naryqqa baylanysty nantabar әnder, biri sahnalyq әnder. Múny aitqan sebebim – toygha baryp әnderdi kýnkóriske ainaldyryp otyrghan son, ol ústanymy bólek bolghan dúrys. Birde, mening bir tanysym aitqan bolatyn. Biz keshe toyymyzgha shaqyrghan әnshiler toydy jaqsy ótkizip ketti. Endi sol әnshilerding konsertine barsaq, tura sol toyda aitqan әnderin qaytalap túr. Sonda biz biyletterin sonsha baghagha satyp alghanda ne boldy? Fonogrammalyq әndi tynday bergen qyzyqsyz eken» dep nalyghany bar. Kórshi el Reseyde estrada jaqsy damyp otyr. Batystyn, Reseyding estrada salasynda bir sayasaty boldy. Olar – әnderi arqyly ózderining tilin әlemge nasihattap otyrdy. Qazir qayda barsang da aghylshyn jәne orys әnderi ýstem bolyp túr. Sol әnderi arqyly olardyng tilin dýniyejýzi moyyndap otyr.

Bәigege salynghan óner aqshagha satylyp keledi

Aysúlu Qadyrbaeva, aqyn, sayasatker:

• Birinshi orynda talant, sosyn talgham, sosyn baryp tanymaldylyq! Talant qay uaqytta da tas jaryp shyghary sózsiz. Biraq, osy kýnderi bayqaymyn, ónerde de, sayasatta da sol sekildi talanttardyng kólenkede qalyp, qaltasy aqshagha toly ózin-ózi qamshylaghyshtar kýnnen kýnge algha shyghyp barady. Al halyq, býgingi qogham olardan mezi bolyp barady. Búl jaghday sayasatta da kezdesedi. Aramyzdan erte ketken sayasatker Batyrhan Dәrimbetovtyng pozisiyasy kóptegen sayasatkerlerge ýlgi bolarlyq, talantty kisi dep oilaymyn. Al keyde osy sayasattyng ózinen payda tapsam ba dep jýrgender joq emes. Olar ózderining sayasattan bilimderi óte tayazdyghyna qaramaydy. Sayasat oiyngha ainalmauy kerek. Sondyqtan sayasattyng ózi de talanttylyqty talap etedi.

Al biraq ónerding kez kelgen salasynda búl ýrdis basqa jolgha týsip barady. Óner salasy, sayasatta sapasyzdyqqa jol berilip keledi. Ásirese, qazaq estradasy tómendep ketti. Birin-biri qaytalau men qualau órship ketti. Ánshiler tilge, әnning mәtinine qaramaydy. Obrazgha kiru degen joq olarda. Búl jaghdayda әn ónerining sapasy da, qadiri de qalmaydy. Osy orayda keshe әn aityp shyqqandy «talantty jas әnshi, nemese daryndy aqyn» dep tanystyryp jatatyn telejýrgizushilerding de kinәsi bar dep oilaymyn. Aqyndar arasynda da mýshәiralar bolar kezde tanystaryna zvondau, aldyn-ala eskertip qoi degen toqtamaytyn bir prosesske ainaldy. Men oilaymyn, óner eshqashan satylugha tiyisti emes. Sondyqtan, jazba aqyndardyng ólenderin bәigege sap, aqsha, kólik tigu orynsyz bolar. Óitkeni, bәigedegi jýlde men oryndardyng bәri satylyp jatyr. Múndayda aqshasy joq talanttylar qalay oryn alyp, qalay halyqqa tanylady dep oilaysyz? Sonda talanttyny qaydan izdeysiz?!

Taqyrypty odan ary qaray oqyrmandardyng ózi taghy saraptaytyn dәrejege jetti dep oilaymyz. Jogharydaghy el azamattarynyng pikirine qaraghanda, talant pen tanymaldylyqtyng arasy әli de biraz zertteudi qajet etetin siyaqty.

Pikirtalasty jýrgizgen Shara Qúrbanova

Abai.kz