Keshe 25 mamyr ótti. Kenes dәuirinen qalyptasqan ýrdis boyynsha orta bilim jýiesindegi bilim ordalarynda songhy qonyrau soghylady. Shәkirtter men ústazdar ýshin quanyshty kýn. Oqushylar úzaq uaqytqa sozylatyn jazghy demalysqa shyghatyn bolsa, ústazdardyng jýktemesi azayyp, qoly bosaytyn kezen. Qysqasy, orta bilim salasyna qatysty kisilerding ýlken quanyshy. Syrttay qarasan, bәri jaqsy siyaqty. Biraq búl «qonyraudyn» ózindik kemshiligi bar. Birinshiden, búl mektep oqushylaryn jazghy ailarynda úzaq demaluyna jol ashyp, kýzde mektep qabyrghasyna qayta jinalghanda, jyl boyy jinaghan bilimderinen qarayyp qaluyna әkep soqtyrady. Bir jyl tókken enbekting jemisi mardymsyz bolyp qayta oralady.

Ekinshiden, jaz ailarynda jasóspirim oqushy balalardyng qoly bosap, týrli kelensiz jaghdaylar, búzaqylyq, kezbelik syndy kórinister oryn ala bastaydy. Ásirese, qalalyq jerlerde. Abaydyng sózimen aitsaq, «Kóilegi – kóktik, qarny – toqtyq// Azdyrar adam balasyn».

Búl mәseleni sheshuding joly qanday? Bizdinshe, onyng tóte joly - jazghy demalys merzimin qysqarta otyryp, jana oqu jylyn, qyrkýiekte emes, tamyzda bastau. Osylaysha, aua-rayy qolayly, mamyrajay jaz ben qonyr kýz ailarynda eki toqsandy iygerip alyp, qys ailarynda molyraq demalys beru kerek. Sebebi Qazaqstannyng soltýstiginde qys ailarynda kýnning suyqtyghynan mektep oqushylary aptalap sabaqtan qalyp qoyatyn kezderi jii bolyp túrady. Basqasha aitsaq. «Bir oqpen eki qoyan atyp alugha» bolady. Elektr, jylu  energiyasyn qajet etpeytin jaz aiynda oqu merzimin enserip alyp, qys ailarynda ony ýnemdeuge mýmkindik tuady. Al jaz aiynda bizde elektr energiyasyna degen súranys azayady.

Búl úsynys kezinde «Abai.kz» portalynda jariyalanghan bizding maqalamyzda aitylghan bolatyn (Marhabbat: «Jana oqu jyly turaly oi»). Sol kezde kóp kisiler, әsirese, ontýstik ónirding túrghyndary, tamyz aiynda kýnning ystyq bolatynyn tilge tiyek etip, búl úsynystyng orynsyz ekendigin aitqan bolatyn. Shyndyghynda da, , ontýstikte tamyz aiynda ystyqtyng beti qaytpaytyny belgili. Biraq qazirgi tehnologiyalar damyghan kezende tabighattyng múnday qolaysyzdyghyn onay sheshuge bolady. Álemning kóptegen elderi tropikalyq nemese subtropikalyq ystyq ónirlerde ómir sýredi. Olardyng túrmysynda kәdimgi jeldetkishter keninen qoldanylady. Olay bolsa, bizder de tamyzdyng ystyghynda mektepke zamanauy jeldetkishter ornatu arqyly qolayly jaghday tughyzugha bolady. Búl kezde jeldetkishterge súranys artady. Qazaqstanda jeldetkish jasaytyn «Alma com» atty firma bar. Osy firamnyng ónimine súranys artyp, otandyq óndiris jana qarqynmen damy alar edi.

Jana oqu jylyny tamyzda bastau tek qana ekonomikalyq túrghydan ghana tiyimdi emes, sonymen qatar qoghamdyq sanada bilim kulitining keninen ornyghuyna әser eteri sózsiz. Óitkeni úrpaghynyng qamyn oilap, olardy jas kýninen bilim-ilim izdeu jolyndaghy enbekqorlyqqa baulu – bolashaqta elimizge mol tabystar әkeletin tirlik. Elbasy N. Nazarbaev ózining «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq maqalasynda qazaqstandyq qoghamda bilimning saltanat qúruy faktoryna erekshe nazar audarghan bolatyn. Ol bylay deydi: «Tabysty boludyng eng irgeli, basty faktory bilim ekenin әrkim tereng týsinui kerek. Jastarymyz basymdyq beretin mejelerding qatarynda bilim әrdayym birinshi orynda túruy shart. Sebebi, qúndylyqtar jýiesinde bilimdi bәrinen biyik qoyatyn últ qana tabysqa jetedi».

Bilim salasy arqyly tabysqa jetu ýshin bizder kenestik dәuirden qalghan keybir tiyimsiz ýlgilerden bas tartyp, jas úrpaqtyng boyyna bilim kulitining dәnin naqty ister arqyly sebuimiz qajet dep sanaymyz. Bilimdegi jetistikter arqyly ghana bizder bәsekege qabilettilikti arttyra alamyz. Bilim jәne ghylym ministrligi jana oqu jylyn bastau merzimine janasha kózqaraspen nazar audarady dep oilaymyz.

Almasbek Ábsadyq, A.Baytúrsynúly atyndaghy Qostanay memlekettik uniyversiytetining professory, filologiya ghylymdarynyng doktory

Abai.kz