Qazaqstandyq «Eyr Astana» әuekompaniyasynyng bortynda bolghan dauly oqigha qazaq qoghamyn qozghady. Jolserik qyzdan memlekettik tilde qyzmet kórsetudi talap etken týrik jurnaliysi Oghyz Doghan edi. 14 tamyzda KS 954 reysinde bolghan Oghyz Doghan esimdi sheteldik azamat, ózine memlekettik tilde qyzmet kórsetudi súraydy. Alayda ol talaby oryndalmay, qazaq tiline qotarmashy kerek bolyp qalady. Oghyz Doghangha әuekompaniyasynyng erejesine sәikes, tәrtipti oryndamaghany ýshin 6800 tenge kóleminde aiyppúl salynady.

Búl bizding әlemjelidegi beynejazbadan әm BAQ-tyng taratqan aqparatynan úqqanymyz ghana. Rasynda, dau qalay órbidi. Úshaqtaghy úrys neden shyqty? Biz Oghyz Doghan myrzany sózge tarttyq.

-Oghyz myrza, eki-ýsh kýnnen beri әlemjelide әjeptәuir talqylanghan taqyryp – siz ben «Eyr Astana» kompaniyasynyng arasynda bolghan til dauy. Rasynda, biz sizdin  beynejazbanyzdy ghana kórdik...

-Maghan jolserik qyz kelip, oryssha sóiledi. Mening qaryndasym siyaqty qyz ghoy, dauys kótermedim. Mәdeniyetti týrde memlekettik tilde qyzmet kórsetuin, ózimning orys tilin týsinbeytinimdi talap etip, súradym. Jolserik qyz sosyn aghylshynsha sóiledi. Janym-au, men Qazaqstangha kelip túrmyn ghoy. Qazaq tilinde qyzmet aluym kerek qoy.

-Búl jerde mәsele әuekompaniyasynyng sapasyz qyzmeti men til turaly zannyng saqtalmaghanynda bolyp túr deysiz ghoy... Biraq, әuekompaniyasynyng resmy mәlimdemelerinde, artynan qazaq tilin biletin jolserik qyz keldi delindi...

-Ol ótirik der edim. Eng sonynda, úshaqtan týsip bara jatqanda ghana Áygerim degen jolserik qyz kelip, «aghay, keshirinizshi» dedi. Sebebi, men týsirilgen beynejazbany BAQ-qa jariyalaymynә dep ashyq aittym. Maghan Qazaqstanda túryp, bóten memleketting tilinde qyzmet kórsetkeni úyaltty. Búl Qazaqstan. Onyng tili – qazaq tili. Men týrik bolsam da, qazaq tilin óz ana tilimdey qúrmetteymin. Biz týrikter Qazaqstandy ana júrtymyz, atajúrtymyz dep bilemiz. Men Qazaqstangha birinshi mәrte kelip túrghan joqpyn.

Búl jaqtaghy keybir azamattardyn, Qazaqstan azamattarynyng memlekettik tildi bilmeytinin, tipti bilgisi de kelmeytinin jaqsy bilemin. Áytpese, Qazaqstan Tәuelsizdik alghaly qansha jyl ótti. Qazaq tilin ýirenip alatyn uaqyt jetti, tipti asyp ketti ghoy.

Men jurnalistpin. Qazaq tilinde doktorlyq disssertasiya qorghaghan adammyn. Nege men Qazaqstanda qazaq tilinde qyzmet kórsetudi talap ete almaymyn?!

-Sizding qazaq tilinde qyzmet kórsetudi talap etkeninizben әuekompaniyasysynyng búghan kórsetken reaksiyasy onsyz da órship túrghan til mәselesin qayta kóterip, qoghamnyng esine jәne bir mәrte salghanday boldy. Degenmen, sizge aiyppúl salyndy. Polisiya aiyppúl salarda isting anyq-qanyghyna kóz jetkizip baryp, salghan bolar...

-Ayyppúl salyndy. Men osyghan deyin aitqanymday aiyppúldy tóleuge әzirmin. 6800 tenge erding qúny emes qoy. Men úshaqta otyrghanda orys tilinde sóilegen jolserik qyz oryndyqty kóterudi súraghan eken. Men oryssha týsinbeytinimdi aittym. Aghylshynsha aitty. Men aghylshynsha da jaqsy bilmeymin. Maghan qazaq tilinde aitsyn dep talap qoydym. Búl endi prinsipting mәselesi.

Ókinishke oray, sol úshaqta otyrghan talay qazaq azamattardyng bireui, «myna týrikting aityp otyrghany dúrys qoy», dep qoldau bildirgen joq.

-Áuekompaniyasynyng resmy jauabynda oryndyqty kóteruden jәne beldemsheni taghudan bas tartty dep jazylghan eken.

-Mәsele oryndyqty kóterude ne bolmasa beldemsheni tartuda emes. Maghan kelip, qazaq tilinde «oryndyqty kóteriniz, beldemsheni taghynyz» dese, men sózsiz erejeni oryndaytyn edim. Óitkeni men qazaq tilin týsinemin. Sanaly týrde onday manyzdy talaptardy oryndaudan bas tartatynday, meni ne jyn  soghypty?! Múndaghy aitpaghym aiyppúldyng mәselesi emes. «Eyr Astanamen» dau 6800 tengeni tóleu arqyly biter. Biraq, múnyng syrtynda qazaq tilining mәselesi kómuli qalady ghoy. Ol Halyqaralyq әue qyzmeti.

Men sekildi sheteldik turister, qonaqtar qanshama kelip-ketip jatqan. Solar aitpaydy deysiz be? Aytady, әriyne. «Qazaqstanda memlekettik tilding qúny bes tiyn eken» dep erteng óz elderine ósek aparady.

Olar nege olay aitady? Sebebi, dýken, tipti әjethanalargha deyin orys tilinde qyzmet kórsetip, mandayshalaryna jaynatyp jazyp qoyghan, «Tualet» dep. Búl búl ma? Eki attap, bireuden jol súrasang «Vam v tu storonu» dep beypil jauap beredi.

Múny kórgen kez kelgen turist qazaq tilining bar ekeninen de beyhabar keteri anyq. Sol turisterding eng birinshi kóretini әue qyzmeti. Sol jerden, yaghni, qazaq topyraghyna tabandary tiymesten jatyp, bóten tilde sóilep túrsa, mende ne aqy.

-Oghyz myrza, degenmen, әlemjelide sizding pozisiyany qoldaushylar kóp bolghan sekildi. Tipti, qogham qayratkerleri, zangerler sizding sózinizdi sóilep otyr. Men sizding «instagramm» paraqshanyzdy sholyp shyqtym. Onda ne týrli pikirler jazylypty. Sizdi qarghap-silep, beyәdep sózder de jazypty. Sizding úshaqta mas bolyp otyrghanynyzdy aitypty bireuleri. Búghan ne deysiz? Oqighadan ne týidiniz?

-Ras. Áleumettik jelide meni qoldaushylar kóp boldy. Ásirese «Feysbukte» birqatar beldi, júrt nazarynda júrgen azamattar meni qoldap jatyr eken. Raqmet aitamyn. Sizder meni emes, qazaq tilin qoldap jatyrsyzdar dep esepteymin.

«Instagrammda» kóbine-kóp jastar otyrady ghoy. Shynynda beyәdep, bylapyt kommentter jazylyp jatyr. Men de olardy óshirgen joqpyn. Túra bersin. Ol da júrttyng pikiri.

-Taqyryptan sәl auytqyp, myna jaytty negizgi plangha shygharghandy jón sanap otyrmyn. Siz últynyz týrik bolsa da, qazaq tilining qamy ýshin shyr-pyr bolyp jýrgeninizdi jaqsy túsinemin. Sebebi, men sizdi týrik dep qabylday almaymyn. Óziniz aitpaqshy, qazaq tili sizge ekinshi ana tilinizdey bolyp ketti desem ótirik emes qoy. Óziniz qazaq tilinde dissertasiya jazyp, qorghap shyqtynyz. Onyng ýstine  «Qazaq eli» jurnalynyng Qyrghyzstandaghy tilshisi bolyp jәne qyzmet jasaysyz.

Jәne eng bastysy siz Tólegentanushysyz. Tólegen Aybergenov aqynnyng 80 jyldyghynda aqynnyng birsypyra ólenin týrik tiline audarghanynyzdy jaqsy bilemiz. Ásirese, «Maghjannan Tólegenge, Tólegennen bostandyqqa úlasqan «Saghynysh»...» dep jazdynyz...

-Men jotasyna qanjar súghylghan Týrkiyamdy, qamauda qalghan Shyghys Týrkistanymdy, kózi jasauraghan Tebriyzimdi, qorghansynda tynysy tarylghan Tatarstanymdy, qarausyz qalghan Kerkýgimdi, janymday qymbat Ázirbayjanymdy qalay súisem, Qazaqstanymdy sodan eki ese qatty sýiemin. Búl әsirelegenim emes. Men ýsh jasymnan bastap, Qazaqstan turaly estip bildim.

Qazaq aqyndarynyng ishinde Tólegen Aybergenovting ólenderin týrikshege audardym ras. Osy jyldyng nauryz aiynda aqynnyng 80 jyldyghynda sóz alyp, «Maghjannan Tólegenge, Tólegennen bostandyqqa úlasqan «Saghynysh»...» dep jazdym.

-Oghyz myrza, sizding «Úly dalagha ashyq hat» degen jazbanyzdy tauyp aldym. «Eng әueli kishkentaylardyng jýzderinen sýiip, ýlkenderding aldynda qúrmetpen bas iyemin. Qol-etekti sýigizdirmessin, búny bilem…Qalyng qalay? Anam, sýiiktim, Otanym – Qazaqstanym, qalaysyn?..Árdayym jaqsy bol, jaray ma? Mening qalymdy súrasan, bilgenindey, taghy jalghyz, taghy sensiz, taghy basy dertte». Búl sizding sóziniz.

Býgin sol Qazaqstannyng óz ishinde, Qazaqstannyng halqymen birge túrsyz. Basynyz dertte. Endi ne isteysiz. Múny aitqanym, kýni keshe ghana «Eyr Astana» kompaniyasynyng preziydenti Piyter Foster myrzagha hat jazdynyz. Ne talap ettiniz? Talabynyz oryndalamaghan jaghdayda qanday әreketke baruynyz yqtimal?

-Ókinishke oray, Qazaqstanda jýrip, qazaq tilinde qyzmet súraghanym ýshin osynday jaghday oryn alyp otyr. Men 6800 tengeden qashpaymyn.

Áueli, qazaq halqynan memlekettik tilde qyzmet kórsetpegeni ýshin «Eyr Astana» keshirim súrasyn. Menen de keshirim súrasyn. Memlekettik tilde qyzmet kórsetpegen kompaniya qyzmetkerine kompaniyanyng ishki tәrtibine sәikes shara qoldanylsyn.

Sonda ghana baryp, men 6800 tengeni tóleymin. Eger, әue qyzmeti óz aiyptaryn moyyndamaytyn bolsa, men zang ayasynda óz qúqyghymdy qorghaytynymda aitpaqpyn.

-Jaqsy, Oghyz myrza. Uaqyt bólip, az-kem әngime órbitkeniniz ýshin raqmet aitamyz. Isinizge sәttilik!

-Sizderge de ýlken raqmet!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz