Senbi, 20 Shilde 2024
4587 4 pikir 21 Qyrkýiek, 2017 saghat 13:26

Davydenovkanyng dauy bastalghanda eshbir әkim qarasyn kórsetpedi

Qostanyda qazaqtan ózgelerding elden erekshe bir qasiyeti bar. "Qasiyeti" degennen góri ne bolsa da bizding aitqanymyz bolady degen qyrsyqtyq minezi deu shyndyqqa jaqyndau keler. Tәuelsizdigimizdi alyp, әlem tanyghaly shiyrek ghasyrdan assa da, әlgi qyrsyqtar men kertartpalar jer-su attaryn, eldi meken ataularyn ózgertuge mýldem qarsy. Keltiretin uәjderi balanyng byldyry sekildi «Oybay, búl bizding tarihymyz. Sondyqtan oghan tiyisuge bolmaydy» degen shaldyr-shatpaq birdene. Búl qyrsyq úghym olardyng әbden sanasyna sinip, miyna birjolata tastay qatyp qalghan synayly. Bizding Qostanayda Gashek kóshesin Qobylandy batyr atyna, al qyzyl bolishevik Taran atyn Tәuelsizdikke ózgertuge kelgende de dәl osynday oibaygha bergisiz aiqaydy bastan keshkenbiz. Talay aitys-tartystan song әiteuir degenimizge jetkenbiz. Beker quanyppyz. Janagha, janarugha degen qarsylyq әli de dýley kýshinde eken. Múny jaqynda osy qala manyndaghy Qostanay audanyna qarasty Davydenovka degen selonyng atyn Enbek dep ózgertuge talaptanghanda taghy da kózimiz aiqyn jetti.

Jalpy búl Davydenov degen adam kim? Ol sonau 1886 jyly Resey imperiyasynyng «qazaqtyng dalasynda jer jeterlik. Baryndar da, alyndar» degen aram pighyldy úran etip, osy Qostanaygha kelgen bir kelimsek. Kelgen boyda qazaqtardan mol qamtyp jer alghan da egin men balyq ósiriip, qazaqtyng qanyn tespey soryp, әbden bayyghan qarapayym qarashekpenning biri. Al endi osy kelimsekti múndaghy ózge halyqtyng ókilderi basyna han etip kóteruge peyildi. Obaly ne, osynday jaghdaylardy aldyn ala sezgen bolar, qaladan belgili ghalym da, tarihshy da, tipti belgili sportshy da baryp, qyrsyqtardy ýgittep baqty. Olardyng Stolypin reformasy kezinde ortalyq Reseyden orystardyng jappay kóship, qazaqtardyng jerin eshbir rúqsatsyz alghandyghy jayly tolymdy aqparaty da, bizding ónirde jer ataularyn ózgertu ózgelerge qaraghanda tym sylbyr jýrip jatqandyghyn, onyng mysaly retinde býginderi osy Qostanay audanynda nebәri 9 payyz ghana eldi mekenning atauy ózgergendigi turaly aitylghan ghylymy tújyrymdamasyn da qúlaqqa ilgen eshkim joq. Beyne bir sanyraularmen sóilesip otyrghanday әser alady ekensin. Jәne de búlardyng yntymaqtyghy elden erekshe. Osy Davydenovkanyng atynyng ózgeretindigin estigen búryn osynda túryp ketken, qazir Qostanay qalasynda túratyn bir top zeynetkerler de jantalasyp jetipti. Ánsheyinde «eshqayda bara alamaymyz, jol aqysy mýldem qymbattap ketti» dep kóz jasyn kól qylatyn búl zeynetkerler janalyqqa qarsy shyghugha kelgende aqshany apyamaytyn kórinedi. Múny aitasyz әnsheyinde «oybay, endi qújattarymyzdyng bәri de ózgeredi. Olardy qalagha shapqylap jýrip qalay ózgertemiz? Búl qyruar shyghyn emes pe?» degenderding de auzyna qúm qúiyldy. Búl saualgha audandyq әdilet basqarmasynyng bastyghy jergilikti túrghyndardyng búghan esh alandamauyn, halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghynyng qyzmetkerleri osynda kelip, qújattardy ózderi әzirlep beretindigin aityp, tynyshtandyrghanday boldy. Onysyn kim tyndasyn. Tipti olardyng arasynda «Múnyng bәri ótirik» dep qyryn tartqandar da kezdesti.

Al endi 85 jastaghy zeynetkerding «men erteng ólip qalsam, meni kim qaydan tauyp alady» degen sózi deni dúrys adamnyng auzynan shyqpasy anyq. Tek belgili ghalym Amanjol Kýzembayúlynyn  «Biz ol dýniyege eshbir qújatsyz baramyz» degen sózi ol qariyagha jetti me, jetpedi me, bilmedik. Áy, 90-gha tayanghangha deyin sanasyna sinip qalghan qisyq pikirding ózgere qongy onay bolar deymisin?..

Qosh, aqyry әipirimmen әzer degende Davydenovkanyng auylynyng atyn ózgertuge sheshim qabyldandy. Múny qaladan arnayy barghan ghalym men tarihshy sekildi últjandy azamattardyng tarihty terennen qozghap,  qazaq jerining búryn qalay qoldy bolyp ketkendigin búltartpas dәlelmen keltirgen jalyndy sózderining yqpaly tiygendigi sózsiz. Biraq әli de seni qozghalmay jatqan sandaghan eldi mekenderding atyn ózgertuge ghalymdarymyz ben tarihshylarymyzdyng shamasy jete berer me eken. Al barlyq dengeydegi әkimderimizding qay-qaysysy da osy mәseleden mýldem aulyq jýredi. Sirә, «Ash qúlaqtan tynysh qúlaq» degen prinsipti qatang ústansa kerek. Búl jerde tek bizding ziyaly qauym ghana jamanatty atanady.

Jaybergen Bolatov

Qostanay.

4 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1305
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2046
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2090