Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng "Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru" atty maqalasynda Tughan jer turaly aitylghan oilary shygharmashylyq adamdaryna da shalqar shabyt syilaghan siyaqty. Qazir aqyn jazushylar el ishin aralap, ózderi tuyp ósken eldi mekenderge at basyn búryp jatyr. Sonyng biri - belgili aqyn Ghalym Jaylybay. Áygili Janarqa dalasyn keship ótken aqyn súlu Kóksheni aralap, ondaghy atqarylyp jatqan iygilikti isterge kuә bolyp qaytypty.

 1.Sәken eli – jaziraly Janaarqa

Auylymnyng qonghan jeri jusan ba eken,

Belimdi jusanmenen busam ba eken.

Keshegi ótip ketken jiyrma besti

Artynan qos atpenen qusam ba eken?!

Tughan auylgha bet alghan sayyn qara ólendegi osy bir shumaqtaghyday kýy keshem. Árkimning ata mekeni kónilining altyn tóri. Ótkende Qazbek by babamyzdyng toyynan qaytar jolda arqaly aqyn Jýrsin Erman  qanattas, qalamdas dosy, qúrdasy Júmabay Shashtayúlyna: – Alatau ghajap ghoy, Júmeke, biraq kóz toqtatar bederi joq kenistikke ne jetsin! – dep qaljyndaghan. Bәlki, Júmabay aghamnyng týsine aqsha búlttar, Jýrsin aqynnyng týsine jusan kiretin shyghar...

Arqa balasynyng stihiyasy – kenistik. Ózin de, ózgeni de sodan izdeydi. Aq saghymy alystan qol búlghap, jusany júpar shashqan Betbaqtyng bedersiz belinde alty qanat aqboz ýiler sap týzegen jylqyly auyldyng tay ýiretip, atqa shapqan balasy edik. «Elu jylda – el jana» demekshi, endi bәri ertegi, bәri anyz. El ishine naryqtyq qatynastar endey kirip,qoghamdyq  formasiya ózgergeli qazaq qoghamy da, qazaq qauymy da, auyly da san synaqty bastan ótkerdi. Bay men kedeyding ara jigi ajyray bastady.

«... Jerine bizding jaqtyng layyq eri, Ór, paluan, әnshi seri jigitteri» – dep Seypollanyng Sәkeni jyrlaghanday Janaarqa baq qonyp, qyzyr daryghan ruhy asqaq meken. Janaarqanyng ekinshi aty – Sәken eli. Orman, tauy, suy, nuymen emes úlylarymen, úlymen maqtanatyn júrt.

Áne bir jyldardaghyday emes, el ensesni tiktegen. Audan ortalyghy Atasu kenti shyrayly shahargha ainalghan, úlylardyng ruhy bolyp basyna baq baylanghan. Keyingi jyldary audan tizginin qolyna alghan Arqanyng akerke әnshisi, bizding ústazymyz IYgilik Omarovtyng úly Ghabdrahman el sýisiner júmystar tyndyrypty. Atasu enseli eskertkishter qalashyghyna ainalypty. Ghabdrahmannyng ózi ótkende ghana akademikter Serik  Qirabaev pen Áliya Beysenova apayymyzdyng mereyli toyynda anqyldap el atynan tilek aityp, әn әueletip edi Almatydaghy ziyaly qauym aldynda. Eki-ýsh aidan beri jýregi syr berip Qaraghandyda auruhanada jatyr. «Qasqa aighyrdyng balasy tóbel tuar» demekshi, IYkenning úly ghoy, tezirek sauyghyp ketsin – deydi el tilegi.

Auylgha bardym. Ayaly da, ayauly meken. Bir kezde Enbek Qyzyl Tu ordendi «Jenis» sovhozy atanyp, edilbay qoyyn ósiruden rekordtar jasaghan Kenester Odaghyna belgili sharuashylyq edi. Alpys mynnan asa qoyy, ýiir-ýiir jylqysy bolatyn. Atasu kentinen batysqa qaray ornalasqan bizding auyldyng búrynghy atauy – Týgisken. Eki jarym mynday halqy bar osy auyl qashanda uyzday úiyp otyratyn. Ákelerim Jaylybay men Torghaydyn, agham Ábdiәshimnin, naghashy әjem Toybalanyng basyna qúran oqyp, qarashanyraqqa keldim. Toqsan eki jasqa qaraghan anam Aqtorsyq eki jyldan beri kenje inim Qayrattyng qolynda, Astana irgesindegi Qaraótkel auylynda. Sәkenning jan serigi Bәken Serikbaevtyng jiyeni, ózining de әkeleri ruy elding úranyna ainalghan qayran anam, qasiyetti anam! Densaulyghyng syr berip, kәrilik mendegen shaqta on bir perzenting men olardan taraghan úrpaq alaqangha salyp ayalay alyp jatyrmyz ba?

- Kókebas, tәtemning kónilin súrap keletinder kóp. Kisi kelse jadyrap qalady. Taghy bir tu bie soyyp aldym – degen Qayrat inim shildening basynda habarlasyp.

- Anamyz jadyrasa kezektesip bolsa da tu bie soyamyz ghoy. Bizding anamyz әlemdegi eng qasiyetti, eng kiyeli, eng súlu Ana. Sheshemizge jasaghan qyzmettering úrpaqtarynnan qaytsyn, Qayrat inim, Saltanat kelin! Auylgha baryp qaytqan song tәtemning qasynda mindetti týrde eki-ýsh kýn bolamyn – deymin telefonnyng ar jaghyndaghy bauyryma.

Anam Aqtorsyqtyng Almatygha kelmegenine ýsh-tórt jyldyng jýzi boldy. Endi kelmeytin de shyghar... Insulit alghaly dәrigerler úryqsat etpeydi.

... Almatygha Arqadan Ana keldi,

Bir toylayyn jiyp ap tamam eldi.

...Mendey aqyn tabylar izdegenge

Sizdey asyl tabylmas maghan endi, – dep aqyn úlyn jyrlatyp, nemerelerin quantyp, shanyraghymdy shatyqqa bólegen kýnder-ay, shirkin! Kәkimbek agham «Ana» dep, qazaqtyng aqqu aqyny Marfugha «Aqtorsyq jenesheme» dep óleng arnap edi-au! Endi auylyma kelgende aldymnan ainalyp, tolghanyp shyghatyn anam ghúmyrynda birinshi ret bolmay túr. Aughanstanda soghysqan inim Manas qarashanyraqtyng býgingi iyesi. Jelisine jeti-segiz bie baylap otyrghan bauyrym, qoyyn soyyp, qymyzyn sapyryp qarsy aldy. Jalpy bizding auyldan qonys audaratyn shanyraq neken-sayaq. Jelisi bos ýy de solay. Kýbisi pisilip, sabasy ystalyp, qymyzy sapyralmaghan ýiding әieli әiel emes. Baghzydan sonday týsinik qalyptasqan. Atajúrtqa kindigimen baylanghan el.

Auyldyng eng ýlken janalyghy biz oqyghan Týgisken orta mektebining aty Alash arystarynyng biri, jerlesimiz Janaydar Sәduaqasov esimimen atalypty.

...Jylqyshy Qayrat Kópbaev inim 120 million qarjy júmsap auyldyng qaq ortasynan zamanauy sport keshenin túrghyzyp, auyl әkimine kiltin tabys etipti. Onyng júmysyn jýrgizudi mening klastas dosym, әigili paluan, KSRO sport sheberi Qalken Ábenov moynyna alypty.

Bәri de kónil quantar janalyqtar. Auyl әkimi, jiyenim Ómirghaly Núrghaliyúly bastap, bala kezden dostarym Marat, Qydyrbay, Erjan qostap birneshe mәrte mәjilistes boldyq. Auyl jayly, ómir jayly, balalyq kezeng jayly әngime tiyegi aghytyldy.

Dese de kónil alan. «Dәriya keude, tau mýsin» qariyalar, abyz aqsaqaldar joq. Baghynaly bәiterektey elding jayyn, jerding taghdyryn, úrpaq qamyn tolghap bir ketushi-edi au, asyldarym. Mening qatarlarym da alpysqa kelgen kópey shaldargha ainalghan. Oiyma Jarasqannyn:

...Auylynda bar ma dedim aqsaqal,

Aqsaqaly men – dedi bir jas nahal.

Súrap edim auyl jayyn,

el qamyn

Qaptatty-ay kep sifrlardy bas qatar – degen óleng joldary oraldy. Aqsaqalsyz auyl – aqqusyz kólmen ten. Aqsaqaldar institutyn qalyptastyru býgingi qazaq qauymynyng aldyndaghy mindet.

... Ana bir jyly «Qazaqstan» telearnasy men turaly «Kelbet» baghdarlamasyn týsiru ýshin bizding auylgha at basyn arnayy búrghan. Auyldyng many ashyq-shashyq karverler, aqbókender auyp, aidynynyng suy tartylghan, manaygha «Proton» zymyrantasyghyshy shasharay qúlaghan, ainala sorgha ainalyp, shópterding týrleri joghalghan berekesi az tirshilik.

- Au, sonda tughan auyl turaly ne kórsetemiz deymin ghoy.

- On eki qabat  kiyiz ýy tigip, bir jylqy soyamyz. Qymyz sapyramyz, kisi shaqyryp dumandatamyz – deydi inilermin dalalyq minezben. Solay jasadyq. Astanadan halyq әrtisi Qayrat Baybosynov bastaghan sal-seriler, Qaraghandydan aimanday aqyn Serik Aqsúnqarúly, aqyn-ghalym Qoylybay Asanov pen Jansaya Jarylghapov bastaghan bauyrlarym, Janaarqadan jeti shekti gitaryn arqalap Qorabay Esenov, Jezqazghannan satirik qalamger Bazarbay Áleuhanúly bas bolyp, Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisteri Ghalym Múhamedin men Bereke Kóshenov aghalarym jetken. Anam ýshin bәri óz balalary. Aynalyp, tolghanyp jatyr. Án әuelep, kýy kýmbirlep, jyr oqylghan ghajayyp kesh boldy. Arqanyng aq tanyn kóz ilmey qarsy aldyq.

... «Kelbet» baghdarlamasynyng produsseri, aqyn qaryndasym Janyl Asylbekova; – Ghalym agha, osy auyldan Astana qansha shaqyrym – dep súraydy.

- 600-ge jaqyn. Qaraghandy 350, Jezqazghan 200 shaqyrym – deymin men.

- Arqada qashyqtyq degen úghym joq eken ghoy, agha – deydi Janyl tandanysyn jasyra almay.

IYә, qyr qazaghynda qashyqtyq degen úghym joq. Kónili de, kózi de kenistikti kezedi.

 

 

2. Qorghaljyngha qút qonghan

 

Qaraótkelde anamnyng qasynda bir-er kýn ayal qylghan song taghy da jolgha shyqtyq. Endigi baghyt – Qorghaljyn.

Asanqayghy babamyz jelmayasyna minip Saryarqany aralap, Esil, Núrany boylay kelip Qorghaljyn kóline kezikkende; – Jeri men suy ten, jarlysy men bayy ten, alty kýnde at semirtip minetin jer eken – dep sipattaghan eken. Abyzdan anyzday bolyp jetken osy sóz jadymyzda janghyrady. Qorghaljyn atty ghajayyp mekendi bir kóruge qúmar etedi.

Qyryq jylghy dosym, filologiya ghylymdarynyng doktory, Evraziya uniyversiytetining professory Jantas Jaqypqa; – Eline bir aparsayshy! – dep qolqa salghaly qashan! Sapar sәti endi týsti.

- El-júrtpen habarlastym, tamyzdyng alghashqy kýnderinde jetkenimiz jón-degen Jәken. Bizdey emes, ghalym dosym sapar baghdaryn jiti oilastyrypty. Osy baghytqa birge ergen Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi, mening klastas dosym, Serik Ospanov, aqyn inim Úlarbek Dәley, Qytay qazaqtary arasynan shyqqan әigili paluan Ádilbek bauyrym bәrimiz әngime dýken qúryp otyryp Qorghaljyngha qalay jetkenimizdi bayqamay qalyppyz. Agha-dos Kópen Ámirbek birge shyqpaq edi, ayaq asty Almatygha baratyn júmysy bolyp qaldy.

- Ghajap sapar ghoy, joldaryng bolsyn – dep habarlasyp jatyr.

- Qorghaljyn әlemdegi suly-batpaqty toghyz biosferalyq aimaqtyng biri. Alla taghala jaratqan kýiinen aiyra qoymaghan túmsa tabighat, qazaqy qaymaghyn Sovet ýkimeti de irite almaghan qasiyetti meken – dep Jantas dosym shabyttana aghytaudy әnigme tiyegin.

Búl ataqty aqyn Arystanbay Tolybayúlynyng atamekeni. Shoqan Uәlihanov «Qazaq halyq poeziyasynyng týrleri» degen maqalasynda Toqtamys, Edige, Er Qosay, Er Kókshe turaly jyr-dastandardy Qoyly-Atyghay bolysynyng qazaghy Arystanbaydan tyndaghanyn jazady. Arystanbaydyng Shóje, Orynbay, Seralylarmen aitysy bizge jetken..

Qorghaljyn-jyr dýldýli Qúltuma Ótemisúlynyng (1840-1914) tuyp ósken, ónerin órletken jer. «Súrasang mening atym Qúltuma-dy, qazaqta Qúltuladay úl tumady» – degen ghoy, jaryqtyq. Qúltuma Kensary han jaghasyna eru jasaghandyqtan, sonyng qúrmetine «Súltankeldi» ataghan ýlken kólding syrtynda, úly hanymyz ayaldaghan song «Abylay alqymy» atalghan jerde jerlengen.

Qorghaljyn dese, esimizge «Dudar-ay» – orys qyzy Mariya Rekinanyng qazaq jigitine ghashyqtyghyn bayandaytyn әigili әn týsedi. «Mәriyam Jagor degen orys qyzy, on alty on jetige kelgen kezi...». Orys qyzynyng jan syryn jyrlap, әsem әuenge salghan Ýlebay Ánetúly ekenin aitady jergilikti júrt.

Ýlebay Ánetúlynyng beyiti «Órkendeu» auylynyng janyndaghy qorymda. Osy auyldyng syrtynda, Núra ózenining jaghasynda, Toqtamys hannyng qyzy el ýshin erlikpen jau qolynan qaza bolghan Qanykeyding mazary bar (Opyrylyp qúlay bastapty).

Ataqty kompozitor Kenjebek Kýmisbekov, kýmis kómey әnshi Rabigha Esimjanova, akademik Súltanbek Qojahmetov, grossmeyster Dәrmen Sәduaqasovtar perzentteri.

Astana jaqtan Qorghaljyngha kire bergende ong qaptaldan kýmbez kórindi. 14-ghasyrda oryn tepken Bytyghay qalasynyng ortalyghy ekenin kórsetu ýshin eskertkish retinde salyp qoyghan ghimarat eken. Búl qala kishi Jibek jolynyng boyynda asau Núradan keruen ótkizip, saudagha sep bolghan. Oanan ary jarqyrap jatqan «Jәnibek Shalqary» kólining jaghasyndaghy qyrattan arheologter han mazaryn tapqan, 15-ghasyrdyng eskertkishi. Kónelikti zertteytinder qazaq hany Jәnibekpen baylanystyrady.

Audan әkimining orynbasary Tóstikbaev Jomarttyng qabyldauynda bolyp, audandyq oqu bólimining mengerushi Rysbaev Sartaydyng shanyraghynan qonaqasy jep, әn salyp, әngimemiz jarasyp biraz otyrdyq.

• Jigitter eki marshurt dayyndapty, Qúlanótpes jaqqa tartsaq bolady, әlde qashyq ta bolsa Qúltuma babamyzdyng basyna baryp qúran oqimyz ba? Ózim de barmap edim – deydi Jantas. Ekinshi úsynysty qúp alyp jolgha shyghyp kettik. Dalanyng joly, qasiyetti sýrleu. Orta jolda kýtip alghan el azamattary biz mingen jenil mashianalardy doghartyp, dala jolyna ynghayly mikroavtobuska mingizdi. Aynala jarqyraghan kólder, aq saghym qashqan japan dýz. Kól demekshi, Qorghaljynnyng kólderi kóp jyrgha kórik bolghanday. Búl aimaqta 37 kórnekti kól bar. Ol kóldermen Núra, Qúlanótpes, Kóng ózenderi tamyrlasyp jatyr. Kól jaghasy kól beti shýpirlegen qús. Qústyng 400-dey týri bar. Qyzyl kitapqa jazylghan qoqiqazdar osy jerde balapan basyp, sonau Indiya, Afrikagha qaytyp jatady. Artymyzgha aq shandaq ilestirip  Qorghaljyn qoryghyna da jettik-au! Ashy suly Teniz kóli men Qorghaljyn oipany ondaghan kólderding basyn biriktiretin qoryqtyng jalpy kólemi 543 myng 171 gektar. Ár kólding tarihy bar, mәselen, Súltankeldi Kenesary týsken kól. Abylay qonghan kól degen de kól bar.

Bir kólde jýzdep jýzgen aqqulardy kórgende kózing túnady. Órkeniyet jete qoymaghan ghajayyp әlem. Túmsa tabighat. Qorghaljyn 1968 jyldan memlekettik qoryq mәrtebesin alghan. Qorghaljyndyqtar sol kezdegi ýkimet basshysy Dinmúhamed Qonaev esimin erekshe qúrmet tútady. Dimash agha san mәrte kelip sayat qúrghan. Kól jaghasynda sayajayy bar.

• Kól ataularyna baylanysty nebir qyzyq gәpter bar – dep әngime bastady Jantas. Bir әnshi bauyrym Kәkimbek aghamyzdyng әnin «Qaytqan qústar barady, Edildetip Oralmen» dep berile shyrqap otyrghan ghoy.

Sonda ónerden habary az noyystau bir aghamyz; -әi, it Ediling ne, Oralyng ne? Qorghaljynda kól qúrghanday, aitsang dúrystap ait – dep aqiypty. Toy ýstinde aghasymen  tәjikelesip jatsyn ba, әnshi bauyrymyz: «Qaytqan qústar barady, Qoqaylatyp Núramen» – dep әueletip qoya beripti.

• E, әn osylay aitylsa kerek – dep mәz bolypty әlgi aghamyz. Biz de mәz bop jatyrmyz. Áy, qazaqy minez-ay!

... Jartytóbe qorymyndaghy Qúltuma beyiti basyndamyz. Onyng ishine 4-5 adam jerlengen. Olar Zada, Qosbol, Asqar Qúltuma balalary. Qúltumanyng ózi men bәibishesin Qorym shetine eskertkish taqta, Qúltumanyng jerlengen jerine qúlptytas qoyylypty. Ong jaghynda tikenning eteginde aighaq eskertkish tastyng qaldyghy jatyr.

Aqyn әruaghyna baghyshtap dúgha oqyp, qol jaydyq. Topyraq aqquly meken aidyn, shalqarlardyng ortasynan búiyrypty, peyishte núrynyz shalqysyn, Qúltuma aqyn!

Besin aua kól jaghalay keri búrylghanbyz. Aldymyzy mynghyrghan aqbókender kesip ótti. Tekelerining mýiizi  jarqyrap, tabynyn ilestirip aghyp barady. Olardyng túyaqtarynyng astynda ghúmyr zulap bara jatqanday ma? Qyryq jyl kórmegen asyldarymdy qyr astynan jolyqtyram dep kim oilaghan? Kónil bosady. Betpaqtyng dalasynda birge ósken bókenderim, bar bolyndar!

... Keziger dauyl da aldan,

Qúiyn da aldan,

Mәngilik besik bolar búiyrghan man,

Orghyrmyz ortekedey biyik jardan.

Taghdyrdyng tasadaghy tasy tiyse –

Bizden de qashady әli kiyik – jalghan – deytin jyr joldarym sanamda qayta janghyrdy.

Kelesi kýni Núranyng tabanynan balyq aulap, saq monshasyna týsip, sugha sekirdik. Birer kýnde kónil kók tiredi.

Qayta ainalyp kelgenshe qosh, Qorghaljyn!

Qaymaghy búzylmaghan qayran el!

 

 

3. Ruhy Zerendining – Balqadisha

 

Qorghaljyn әserinen aiyrylmaghan kýiimde Kókshetaugha bet aldym. Tamyzdyng altynshy júldyzynda belgili qalamger, Aqmola oblystyq «Arqa ajary» gazetining bas redaktory Qayyrbay Tóreqoja dostyng alpys jyldyq mereyli toyyna shaqyru algham «Arqanyng kerbez súlu Kókshetauy» kógerip kóktep túr eken. Qalamger toyy – halyq toyy. Toy iyesine tarta ma deymin, syrly da jyrly, syrbaz bir kesh boldy. El aghalary aq tilegin aqtardy. Tólegen Qajybay, Jabal Erghali, Bayanghaly Álimjanov, Serik Jetpisqaliyev, Qúdayberdi Myrzabek. Almas Temirbay, Mergen Toqsanbay sekildi qalamgerlermen bas qosyp, arqa – jarqa bolyp qaldyq.

Keler kýni Zerendi qaydasyng – dep tartyp otyrdym. Almatydan shygharda úzaq jyl «KTK» arnasyn basqarghan, qazirgi kýnde «Qazaqstan barysy» jobasyn qolyna alghan Arman Shoraev inim habarlasyp; – Agha, maghan soghyp dem alyp ketiniz. Balqadishanyng auylyn kóresiz, Aqan serining júrtyn kóresiz, qonaghym bolasyz, bәlky Zerendi turaly ólender tuar – degen.

• Armangha barsang armansyz bolasyng – dep әzildegen Qorghanbek Amanjolov agham, ol Zerendi jaghasyndaghy «Avrora – Gorden» demalys ornynyng iyesi.

Bir qiyryng Jylandy,

Bir qiyryng Qoshqarbay.

Barlyq taudyng múnary,

Basyn saghan qosqanday.

Jasyl tolqyn Zerendi,

Jasyryndyng sen nege?

Ózindey bir ólendi

Qúya saldym keudeme – dep Syrbay agham jyrlaghan Zerendi emes pe? Syraghannan asyryp ne aitugha bolady? Aldymda Zerendi kóli jatyr tolqyp, qaraghaylary qasqayyp, aq qayyndary terbelip újmaqtyng esigin ashqanday kýige týsedi ekensin. Salqyn samal, saf aua!

• Alty kýniniz ne, asyqpay jatynyz. erteng Kókshedegi el aghalaryn shaqyryp, qonaghasy berem – deydi Arman inim, audan әkimi de bolady. Búl búrynnan bar demalys ýii edi. Bizding alghanymyzgha eki-ýsh jyldyng jýzi boldy. Qazaqstan turizmine ýles qossaq degen oy ghoy bizdiki. Osynda kezinde Shәmshi Qaldayaqov aghamyz eki mәrte dem alghan eken, «bazarlyghym bes әn, Erke Kókshe» dep Kókshege bes әn arnap ketipti, jaryqtyq! Kóziniz týsken shyghar, úly sazgerding osynda bolghan uaqytyn jazyp, qara mәr mәrgha suretin oidyryp ilgizip qoydym. Endi Zerendi turaly aqyndar jyrlaryn da solay etpek oiym bar. bәri tariyh, eshnәrseni eleusiz qaldyrugha bolmaydy. Qazaqtan barys, jigitten namys izdep jýrgen Armanday úlangha  Alla jar  bolsyn!
• XIX ghasyrdaghy Kókshedegi Ýkili Ybyray, Aqan seri, Baluan Sholaq, Birjan saldardyng ruhtary XX-ny ghasyrda Janaarqagha qaray kóship ketken sekildi kórinedi – dep edi sonau bir jyly Kәkimbek agham. Armandar amanda sol ruhtyng Kókshege qayta ainalyp soghar kýni de alys emestey kórindi maghan.

Osy kýnderde Teliman, Shiap, Ghosman, Shabdan, Tólegen aghalarmen úzaq syrlastyq. Elding jayyn, jaqsylyqtardy tilge tiey etti el aghalary.

Audan әkimi Asqar Múratúly  jón-josyqty biletin qazaqy bolmysty azamat eken. Eldin, jerding jay-japsaryna jetik.

Audanda jergilikti últtyng ýles salmaghy kóbeye bastaghan. Oralmandargha qoldan kelgen jaghdaydyng jasalyp jatqanyn aitty.

Audan aumaghynda kól kóp. Irileri Zerendi, Qaraghaylykól, Aydabol, Bir qyz, Shymyldyqty, Qúmdy kól, Jamantúz, Joldybay bolyp kete beredi. Zerendi – Kenester odaghynyng batyry, akademik Mәlik Ghabdullinning tughan júrty.  «Audan ortalyghynda múrajayy, eskertkishi bar.

Birer jyldyng aldynda Zerendige kire beriste Aqan seri әnining keyipkeri Balqadishagha eskertkish qoyylypty. Ar men imannan jaralghan qazaq aruyna qoyylghan mýsin. Kórkemdik sheshimi keremet. Shyn ónerding baghasyn biletin óser el osylay jasasa kerek-ti.

...Seksen qyz seruenge shyqsa-daghy,

Ishinde qara basyn, han, Qadisha! – dep Aqan seri ansar, armanyn aqtarghan Balqadisha anamyzdyng Shaghalaly ózenining jaghasyndaghy Kenetkól auylyndaghy ziratyna arnayy baryp, qúran oqydym. Qúlpytasta Balqadisha ybyrayqyzy Masabaykelini 1883 jyly tuylyp, 1950 jyly qaytys bolghany kórsetilgen. Ruy – Qyldy Qarauyl. Júbayy Sýleymen ekeuinen taraghan úrpaqtar bar. Ol jayynda óner zertteushisi Iliya Jaqanov aghamyz keng kósilip jazghan ghoy. Kóshelik belgili qalamger, marqúm Janaydar Musin aghamyzdyng «Balqadisha» turaly jazghan kólemdi tuyndysy oqyrmangha jetken joq. Aqan seri Balqadishany ghúmyrynda jalghyz ret Janaydardyng әkesi Baymyrza tuylyp jatqan shildehanada kórgen desedi...

Úlynyng basyp ketken izi kýndey,

Ýmitting ýlbiregen ýzigindey.

Zerendi,

Kókshedegi seksen kólding –

Zergerler zerlep soqqan jýzigindey.

...Osy sapar Zerendining ruhy Balqadisha bolyp elestedi maghan.

 

* * *

Qaytar jolda Qaraghandy, odan әri Balqantau asyp Qazdauysty Qazybek babamyzdyng 350 jyldyq mereytoyyna qatystym. Audan mәrtebesimen airylghanyna birneshe jyl bolghan Egindibúlaq baba ruhy men bir jasaryp, janghyryp qaldy. Ónir basshysy Erlan Qoshanov bastaghan el azamattary órkendi de, óristi sharalardy birine birin jalghap kelisti toy ótkizdi. Almatygha attanar tústa Qazbek by babamyzdyn;

– Altyn úyang – Otan qymbat,

Qút berekeng atang qymbat.

Aymalaytyn anang qymbat,

Asqar tauyng әkeng qymbat

Tuyp ósken eling qymbat – dep bastalatyn ósiyeti jadymda janghyrdy. Sol qymbattarymyzdyng qadirine jete bileyik. El ishinde ótken eki aptada mening de kónilge týigen aqiqatym osy.

Ghalym Jaylybay

Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri

Abai.kz